Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

10.30 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: xxx. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: xxx, märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-4084.

2-22-4084

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik O. G. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt tekkisid tema makseraskused hasartmängusõltuvuse tõttu. Võlgnik laenas ja tasus, kuna kerge oli uusi laene võtta, kuni sattus olukorda, kus ta enam ei suutnud oma kohustusi täita. Võlgniku kasiinosõltuvus süvenes ja ta püüab praegu sellest sõltuvusst psühholoogi abil vabaneda. Mitmete inkassofirmade ja kohtutäiturite nõuded on kasvanud väga suureks ja seetõttu on võlgnik sattunud majanduslikult raskesse olukorda. Veebruaris 2022. a olid võlgniku kohustused kokku 40 913.13 eurot. Võlgnik tunnistab, et ta ei suutnud õigest hinnata oma võimet laene tagasi maksta ja ta kahetseb tehtut. Võlgnik töötab, tema igakuine töötasu on 1355 eurot. Võlgnik on abielus, ta on sõlminud abikaasaga lahusvara lepingu. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes, ta ei kuulu äriühingute juhtorganitesse. Võlgniku pere kasutab 2022. väljalaseaastaga autot Volkswagen, kuid see on arvel Mogo OÜ-s ja kuigi võlgnikul ei ole enam kohustusi Mogo OÜ ees, ei ole sõiduk veel tema nimele vormistatud. Kohtutäitur on avaldanud soovi sõiduki arestimiseks. Võlgnik on seisukohal, et sõiduk on väga vajalik laste transportimiseks. Võlgnik on teadlik, et talle kuulub registri andmetel ka Moskvitš 407, väljalaskeaasta 1961, kuid see on võlgniku andmetel müüdud 2009. a. võlgnik elab koos oma perega üürikorteris, tal on 2 alaealist last, kellest üks vajab tasulist eriabi. Võlgnik on seisukohal, et tema sissetulekud ei võimalda ka pikema perioodi vältel oma kohustusi täita, millest tulenevalt on ta muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 21.04.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik abielus alates 22.08.2012, abieluvararegistri andmetel on 01.02.2022 abieluvaralepingu alusel valitud varasuhteks varalahusus. Võlgniku peres kasvavad 2-aastane ja 4-aastane poeg. Võlgnik töötab. Võlgniku varaks on tema töötasu osas, millele on osaliselt võimalik pöörata sissenõuet

2-22-4084 täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotiavalduse kohaselt võlgnik töötab ja tema töötasuks on ca 1 355 eurot kuus. Võlgnikul on AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-is 3 arvelduskontot, mille jääk kokku on 5.14 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 8463,940 Swedbanki pensionifondi 1970-79 sündinutele osakut, mille puhasväärtus on kokku 11 998.99 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt on võlgniku nimele registreeritud MZMA 407, reg. märk XXXXXX, esmane reg. aasta 1961. Sõidukile on seatud käsutamise keeld kohtutäitur Kaire Põlts ja kohtutäitur Hille Kudu poolt. Võlgniku kinnitusel on sõiduauto Moskvitsh 407 juba 2009 müüdud, kuid kahjuks müügidokument puudub. Vastutava kasutajana on võlgnik märgitud sõidukile VOLKSWAGEN BORA VARIANT, reg. märk XXXXXX, esmane reg. aasta 2002. Võlgniku sõnul ei ole tal rahalisi kohustusi MOGO OÜ ees, kuid sõiduki omanikuvahetus on vormistamata. Võlgniku selgituse kohaselt on sõiduk avariiline ja vajab remonti, turuväärtus on ligikaudu 400 eurot. Ajutine haldur teadmata sõiduki täpset seisukorda ja võimalikku turuväärtust, seda hetkel varana ei käsitle, vaid hinnang tuleb anda edasises pankrotimenetluses. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 41 558.87 eurot, kokku 15 nõude alusel, enamus võlakohustusi tulenevad laenulepingutest. Võlgniku suhtes on algatatud 7 täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 41 559 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, võlgniku osas saadud kohtumäärused on edastatud kohtutäituritele täitmisele. Kokku on võlgniku osas algatatud 7 täitemenetlust alates 2021. aastast ning nõuete algsummat ja nõuete jääki võrreldes nähtub, et ilmselgelt ei jätku võlgnikul sissetulekuid ega vara kohustuste tasumiseks. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Vanemate laenude tasumiseks on võetud uusi laene. Pere materiaalse olukorra parandamiseks otsustas võlgnik proovida kasiinos võita, kuid sattus hasartmängudest sõltuvusse. Võidu lootuse tõttu laenas võlgnik raha, et panuseid tõsta, kuid üht laenu teisega tagasi makstes sattus ta laenukeerisesse. Sõltuvuse tunnistamisel pani võlgnik endale kasiinokeelu ja 2021. aasta lõpus pöördus sõltlaste nõustamiskeskusesse ja psühholoogi juurde. Võlgnik on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei

2-22-4084 ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga ja samale asjaolule osundab ka võlgniku arvelduskontolt nähtuv. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku varaks on tema töötasu osas, millele on osaliselt võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku töötasu suuruseks umbes 1 355 eurot kuus. Võlgnikul on 3 arvelduskontot, mille jääk kokku on 5.14 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 8463,940 Swedbanki pensionifondi 1970-79 sündinutele osakut, mille puhasväärtus on kokku 11 998.99 eurot, nimetatud pensionifondi osakud on II samba pensioniosakud, millele ei saa

2-22-4084 pankrotimenetluses sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole esitanud avaldust eelnimetatud pensionifondist raha väljavõtmiseks. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt on võlgniku nimele registreeritud MZMA 407, registrimärk XXXXXX, esmane registreerimisaasta 1961. Sõidukile on seatud käsutamise keeld kohtutäitur Kaire Põlts ja kohtutäitur Hille Kudu poolt. Võlgniku kinnitusel on sõiduauto Moskvitš 407 juba 2009. a müüdud, kuid kahjuks müügidokument puudub. Vastutava kasutajana on võlgnik märgitud sõidukile VOLKSWAGEN BORA VARIANT, registrimärgiga XXXXXX, esmane registreerimise aasta 2002. Võlgniku sõnul ei ole tal rahalisi kohustusi MOGO OÜ ees, kuid sõiduki omanikuvahetus on vormistamata. Võlgniku selgituse kohaselt on sõiduk avariiline ja vajab remonti, turuväärtus on ligikaudu 400 eurot. Kuna puudub täpsem informatsioon sõiduki täpse seisukorra ja võimaliku turuväärtuse kohta, siis tuleb sõiduki väärtus välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ega kinnisvara. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 41 558.87 eurot, enamus täitmata kohustusi tulenevad laenulepingutest. Võlgniku suhtes on algatatud 7 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja seetõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 41 558.87 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on

2-22-4084 esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena välja toonud erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Vanemate laenude tasumiseks on võetud uusi laene. Pere materiaalse olukorra parandamiseks otsustas võlgnik proovida kasiinos võita, kuid sattus hasartmängudest sõltuvusse. Võidu lootuse tõttu laenas võlgnik raha, et panuseid tõsta, kuid üht laenu teisega tagasi makstes sattus ta laenukeerisesse. Sõltuvuse tunnistamisel pani võlgnik endale kasiinokeelu ja 2021. aasta lõpus pöördus sõltlaste nõustamiskeskusesse ja psühholoogi juurde. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjustele hinnangut andnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab O. G.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui O. G. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks O. G. pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.