Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-25-121116 (km-ta) õigusabikulud.

2

2-25-121116 Elisa Eesti AS ütles lepingud üles 27.09.2022 ning loovutas 01.03.2024 nõuded hagejale. 3.19.09.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 05.10.2024 avalikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused 4.Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 5.1.Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. 5.2.Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult osaliselt põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 113 2 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda pärast lepingu lõppemist tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada.

3

2-25-121116 Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja, sisu ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. 5.3.Hagist nähtub, et hageja on kolmel korral (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot) kostjale meeldetuletuskirjad saatnud ning ei esine VÕS § 1132 lg-s 3 märgitud piiranguid. Selles osas on sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist hageja poolt tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid, kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 15 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue on põhjendatud kokku 35 euro ulatuses. 6.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1801,22 eurot, 17.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 819,56 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 18.09.2024 0,065% päevas põhinõudelt 1801,22 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. 7.Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikule e-posti aadressile XXX. E-kirjale kostja ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale 06.06.2024, 11.06.2024, 14.06.2024 proovitud avaldus kätte toimetada aadressil XXX, elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud. Kostja ema on varasemas menetluses kinnitanud, et kostja ei ela aadressil XXX-i. Ema kostjaga ei suhtle ja tema kontakte ei tea. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 11.07.2024, et nende registris on seisuga 06.10.2019 isiku E.S.-i elukohaks märgitud XXX. Täpsemad andmed isiku elu- ja viibimiskoha osas puuduvad. Isiku sidevahendina on registreeritud mobiiltelefoni number XXX seisuga 05.2013. varasemas menetluses on XXX Tartu korteriomanik (kostja endine elukaaslane) kinnitanud, et kostja ei ela enam antud aadressil, ei ela enam koos. Kostja aadressi ei tea. Paljudes varasemates kohtumenetlustes on võlgnikule hagi avalikult kätte toimetatud hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus 8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral 4

2-25-121116 pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 338 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagi lühikest sisu, on ajakulu põhjendatud 1,5h ulatuses. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (rahuldamata jäänud nõude osas hagis asjaolud puudulikud) on põhjendatud tasumääraks 120€/h. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 620 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5h x 120€/h). Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (620 eurot) jääb hageja kanda seega 6,20 eurot ja kostja kanda 613,80 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 613,80 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.