Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-105777
Kohtuasi
Osaühingu X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing X lepinguline esindaja C
(registrikood
XXXXXXXX),
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Osaühingu X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu
25.aprilli 2022 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing X (hageja) esitas 16. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-lt (kostja) 40 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10. märtsil 2022 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 40 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 17. mail 2019 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Veerenni 36, Tallinn sõiduk numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja.
3.Iga hageja parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduauto parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Poolte vahel oli seega sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
4.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
5.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi.
6.Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, täites seega leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 30 eurot, mis on kostjal tasumata.
7.Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja ja tavakirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-105777
9.Hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu olemasolu, sh leppetrahvikokkuleppe olemasolu, ega seda, et kostja oleks parkimistingimusi rikkunud. Kõrvutades hagi lisana 1 esitatud fotot kostja sõidukist ja lisana 2 esitatud fotot hageja parkimistingimustest, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab, ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samast maaalast ehk Veerenni 36, Tallinn parklast. Kostja sõidukist tehtud fotodelt nähtub kaugelt oranži värvi post, kuid hageja postid, millistel on parkimistingimused, on hallid. Kostjale teadaolevalt kasutab oranže infotahvleid AS Ühisteenused, mitte hageja. Hageja ei ole tõendanud, et
17.mail 2019 kehtisid Veerenni 36, Tallinn maa-alal hagi lisana 2 esitatud parkimistingimused.
10.Veerenni 36, Tallinn kõikide sissesõitude juures hageja parkimistingimusi väljas ei ole, mistõttu ei ole parkimisalale sisenevale isikule alati tagatud mõistlikku võimalust parkimistingimustest teada saada. Kostja on seisukohal, et isik ei pea mistahes tühja (eriti hooldamata, ehitusplatsi meenutava) maa-ala puhul eeldama, et tegemist on eraparklaga ja asuma aktiivselt parkimistingimusi otsima.
11.Samuti ei ole hageja kostjat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja sai leppetrahvist teada alles käesoleva kohtumenetluse raames. Kostja ei ole saanud hagi lisaks 4 ega 5 olevat kirja ja vastupidist ei ole hageja tõendanud.
12.Hageja on käitunud ebamõistlikult, sest kostja sai leppetrahvist teada alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamist. Hageja on olnud oma asjaajamisel hooletu, võttes seeläbi kostjalt igasuguse võimaluse selgitada leppetrahviga seotud asjaolusid, et kohtumenetlust vältida.
13.Alternatiivselt taotleb kostja leppetrahvi vähendamist 2 euroni, sest Veerenni 36, Tallinn parklas on 24-tunni pikkuse parkimise tasu 2 eurot, mistõttu on hageja nõutav 30 euro suurune leppetrahv ebamõistlikult suur.
14.Põhjendamatu on ka võla sissenõudmiskulu, sest hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2022 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1432 eurot ning viivise.
16.Maakohus menetles tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1.
17.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli sõiduki omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 17. mail 2019 ja et hageja poolt väidetava parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvi ei ole kostja tasunud. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja parkis 17. mail 2019 hageja hallataval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes ning kas nõue on aegunud hagi esitamise ajaks.
18.Hageja poolt hagiavalduse lisas 2 esitatud parkimislepingu tingimused p 1 sätestab, et operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja, et sõiduki kasutaja on sõiduki parklasse parkimisega andnud nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel. Tingimuste p 2 järgi eeldatatkse, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Tingimuste p 4 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise
2-22-105777 korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba. Lisaks tingimuste p 5 kohaselt on parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi summas 30 eurot.
19.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe olemasolu. Hagi lisana 1 on hageja esitanud fotod kostja sõidukist ning hagi lisana 2 fotod Veerenni 36, Tallinn parkimistingimustest. Maakohtu hinnangul ei ole hagiavalduse lisas 1 toodud fotodelt võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga, kuivõrd hageja pole esitanud ühtegi fotot n-ö suuremas plaanis, millelt oleks võimalik eristada hageja poolt hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki ega ka parkimistingimusi kehtestavaid märke. Hagi lisaks 1 olevate sõiduki fotode ja hagi lisaks 2 olevate parkimistingimuste fotode tausta võrreldes ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samast maa-alast (s.t hageja poolt opereeritavast Veerenni 36, Tallinn parklast).
20.Maakohus arvestas TsMS § 405 lg 1 p-le 5 tuginedes kogumis seda, et kostja seletuse kohaselt kostja Veerenni 36, Tallinn parkas ei parkinud ning hageja esitatud fotod sõidukist ei võimalda tuvastada sõiduki asukohta, samuti asjaolu, et fotodelt nähtub oranž post, mis võib kujutada endast hoopis teise parklaoperaatori parkimistingimusi. Maakohus arvestas ka seda, et hageja pöördus nõudega kohtusse veidi vähem kui kolm aastat pärast leppetrahvinõude esitamist ega ole tõendanud kostjale varasemalt leppetrahvinõude kättetoimetamist. Sellise tegevusega on hageja võtnud kostjalt võimaluse viimase õiguste efektiivsemaks kaitseks, kuivõrd vastavalt liiklusseaduse (LS) § 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud andmeid 6 kuu jooksul. Seega ligi 3 aasta möödumisel ei saa kostjalt eeldada, et ta mäletab täpselt, kus sõiduk parkis, ning et tal oleks objektiivselt võimalik seda tõendada. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõiduk oleks 17. mail 2019 leppetrahvis nimetatud ajal parkinud Veerenni 36, Tallinn parkimisalal ning et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud parkimisleping.
21.Hageja on küll hagiavalduse lisas 2 esitanud foto parkimistingimuste teavitusmärgist ja Veerenni 36, Tallinn parkimisala märgist, kuid ei ole tõendanud, et samad märgid ja tingimused asetsesid ka lisas 1 toodud parkimisalal, kuhu oli pargitud kostja sõiduk ja et need tingimused asetsesid nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval. Muuhulgas ei nähtu hageja esitatud fotodelt kostja sõidukist (hagi lisa 1) ka ühtegi hageja parkimistingimusi sisaldava infotahvliga (nagu on kajastatud hagi lisas 2) sarnast infotahvlit. Seega ei ole hageja tõendanud ka parkimistingimuste rikkumist kostja poolt. Hagi lisa 1 fotodelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk on soojemal aastaajal (puud rohelised) mingile alale teiste autode vahele pargitud, seevastu hagi lisas 2 toodud fotodelt nähtub, et need on tehtud külmemal aastaajal (lumi maas). Seetõttu ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostjale kuuluv parkis 17. mail 2019 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes.
22.Kuna hageja ei ole usutavalt esile toonud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud kostja rikkuda ka hageja ettenähtud parkimistingimusi, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi ja see nõue tuleb jätta rahuldamata.
23.Leppetrahvi maksmise nõude rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka sissenõudmiskulude nõude.
2-22-105777 Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25. aprilli 2022 otsuse (vaidlustatud otsus) ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Alternatiivselt palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (LS § 72 lg 2), selgelt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 436 lg 1) ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja faktilisi asjaolusid, mis oluliselt mõjutasid vaidlustatavat lahendit.
26.Hageja ei nõustu maakohtuga, et tõendamata on sõiduki parkimine leppetrahvis märgitud ajal Veerenni 36, Tallinn parkimisalal ja et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud parkimisleping. Riigikohus on 6. detsembri 2017 lahendis nr 2-15-3450 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peab piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et fotodelt nähtuks ka parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid. Samuti nähtub nimetatud märk hagiavalduse lisa 1 lk 8 pildilt. Märk, mis teatab sisenemisest tasulisele parkimisalale, oli olemas leppetrahvi väljastamise päeval, mille tõendamiseks on hageja esitanud koos apellatsioonkaebusega tõendi.
27.Maakohus on arvestanud kostja oletusliku väitega, et fotodelt nähtuv oranž post võib kujutada endast teise parklaoperaatori parkimistingimusi. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud foto ning väited selle kohta, et hagiavalduse lisas esitatud fotodelt nähtub hageja parkimistingimuste infotahvel. Samuti on võimalik esitatud kaardilt (lisa 3) näha, et vastaval alal ei ole muude parkimisteenuse pakkujate alasid.
28.Seoses leppetrahvinõude kättetoimetamisega selgitab hageja, et kohtupraktika kohaselt on tavapärane, et Tallinna linnas parkides tuleb parkimise eest tasuda nii eraparklates kui ka linnatänavatel ning et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse auto kojamehe vahele. Hageja on tõendanud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahv. Seega saab pidada hageja poolt valitud leppetrahvist teatamise ja kättetoimetamise viisi mõistlikuks ning on tõendatud leppetrahvinõude kättetoimetamine kostjale 17. mail 2019. Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et hageja puhul rakendub tavapäraselt ja seadusest erinev aegumistähtaeg, siis seda asjaolu peaks kohus põhjendama. Lisaks märgib hageja, et on püüdnud 4. veebruaril 2021 tähitud kirja ning 29. septembril 2021 tavakirja teel teavitada kostjat tasumata leppetrahvinõudest.
29.Maakohus on valesti kohaldanud LS § 72 lg-t 2, sest tegemist on avalik-õigusliku normiga.
30.Maakohus on vaidlustatud otsuses hagejale ette heitnud, et hagi lisas 1 sisalduvad pildid on tehtud soojemal aastaajal ja hagi lisas 2 sisalduvad pildid külmemal aastaajal. Hageja kasutab parkimislepingute sõlmimisel tüüptingimusi, mida ei vahetata sageli. Hageja on esitanud originaalfotod parkimistingimustest ja -alast, mis on kehtinud ja mis kehtivad viidatud parkimisalal, mh ka leppetrahvi väljastamise ajal. Kui kostja väidab, et liiklus- ja teavitusmärgid ei olnud selliselt paigaldatud, oleks ta pidanud oma vastuväiteid tõendama.
2-22-105777
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
32.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 40 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
33.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
34.Maakohus on otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
35.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
36.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10. aprilli 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
37.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. Hageja on kaebuses välja toonud, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud LS § 72 lg-t 2. Kuigi kolleegium nõustub hagejaga, et tegemist on avalik-õigusliku normiga, mis ei ole praeguses asjas kohaldatav, ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Maakohus ei ole otsust üksnes viidatud normile rajanud, vaid on seda arvestanud kogumis teiste
2-22-105777 õigusnormide, asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et LS § 72 lg 2 kohaldamine ei tinginud lõppjäreldustes ebaõiget lahendit.
38.Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja kaebuses esitatud väited alust kahelda maakohtu järelduses, et tõendamata on poolte vahel parkimislepingu sõlmimine. Maakohus on hagiavaldusega esitatud tõendeid hinnates õigesti leidnud, et hageja fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga ning et fotod kostja sõidukist ja parkimistingimustest on tehtud sama maa-ala kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis leppetrahvi tegemise kuupäeval, s.o 17. mail 2019 hageja parkimisalal aadressil Veerenni 36, Tallinn, ei saa kohus jõuda järeldusele, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv parkimisleping ja leppetrahvikokkulepe. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et hagiavalduse lisana 1 esitatud fotolt nähtub hageja parkimistingimuste märk. Nimetatud pildilt ei ole võimalik tuvastada, millise märgiga on tegu, kuivõrd märki varjab suuremas osas sõiduk ning seetõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist võiks olla hageja parkimistingimuste märgiga. Kuna maakohus on õigesti leidnud, et tõendatud ei ole poolte vahel lepingu sõlmimine, on alusetu ka hageja leppetrahvinõue.
39.Maakohus on tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Seetõttu tuleb hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
40.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
42.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.