Tsiviilasi Osaühing Xxxx hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes 40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Xxxx (registrikood xxxx; aadress xxxx; epost xxxx) Hageja lepinguline esindaja: E. A. (epost xxxx) Kostja: S. M. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing Xxxx hagi S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühing Xxxx kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulude suurus ning mõista hagejalt Osaühing Xxxx kostja S. M. kasuks välja menetluskulud summas 1 432 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Xxxx (hageja) esitas 10.03.2022 hagi S. M. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 17.05.2019 sõiduk numbrimärgiga xxxx mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Xxxx opereeritaval parkimisalal aadressil Xxxx. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduauto parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
5.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
6.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 30 eurot, mis on kostjal tasumata. Kostja vastuväited
7.Kostja on esitanud 07.04.2022 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu olemasolu ega seda, et kostja oleks parkimistingimusi rikkunud. Samuti ei ole hageja kostjat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud, põhjendamatu on ka võla sissenõudmiskulu, sest hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist.
8.Kostja väidab, et kõrvutades hagi lisana 1 esitatud fotot kostja sõidukist ning lisana 2 esitatud fotot hageja parkimistingimustest, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab, ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samas maa-alast ehk Xxxx parklast. Kostja sõidukist tehtud fotodel ei nähtu ühtegi hageja parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit. Kostja juhib tähelepanu, et kostja sõidukist tehtud fotodelt nähtub kaugelt oranži värvi post, kuid hageja postid, millistel on parkimistingimused, on hallid. Kostjale teadaolevalt kasutab oranže infotahvleid AS Ü. Kostja väidab, et kui hageja on teinud kostjale trahvi AS Ü või mõne muu äriühingu kui hageja opereeritavas parklas, võib hageja tegevus vastata KarS § 344 ja 345 tunnustele.
9.Täiendavalt märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et 17.05.2019 kehtisid Xxxx maaalal hagi lisana 2 esitatud parkimistingimused.
10.Xxxx kõikide sissesõitude juures hageja parkimistingimusi väljas ei ole, mistõttu ei ole parkimisalale sisenevale isikule alati tagatud mõistlikku võimalust parkimistingimustest teada saada. Kostja on seisukohal, et isik ei pea mistahes tühja (eriti hooldamata, ehitusplatsi meenutava) maa-ala puhul eeldama, et tegemist on eraparklaga ja asuma aktiivselt parkimistingimusi otsima.
11.Kostja väidab samuti, et hageja ei ole kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kostja väidab, et ta väidetavalt 17.05.2019 sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvi kviitungit saanud ei ole. Kostja väidab samuti, et ta ei ole saanud hagi lisaks 4 olevat kirja ning vastupidist ei ole hageja tõendanud.
12.Kostja on seisukohal, et hageja on käitunud ebamõistlikult, sest kostja sai leppetrahvist teada alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamist. Hageja on olnud oma asjaajamisel hooletu, võttes seeläbi kostjalt igasuguse võimaluse selgitada leppetrahviga seotud asjaolusid, et seeläbi vältida kohtumenetlust.
13.Alternatiivselt taotleb kostja leppetrahvi vähendamist 2 euroni, sest Xxxx parklas on 24tunnise parkimise tasu 2 eurot, mistõttu on hageja nõutav 30-eurone leppetrahv ebamõistlikult suur. Edasine menetlus
14.Kohus teatas 08.04.2022 kohtu selgitustes veelkordselt, et lahendab asja lihtmenetluses ning leiab, et asi on lahendamiseks valmis. Kohus määras ühtlasi tähtaja menetluskulude
nimekirjade ja nende osas seisukohtade esitamiseks ning teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
15.Hageja esitas 15.04.2022 seisukoha kostja esitatud hagi vastuse osas, märkides muuhulgas, et kohus on andnud hagejale selle esitamiseks tähtaja.
16.Kostja esitas 20.04.2022 omakorda seisukoha hageja 15.04.2022 menetlusdokumendile ning täiendava menetluskulude nimekirja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2123-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
18.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli vaidlusaluse sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 17.05.2019. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja poolt 17.05.2019 väidetava parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahv on kostja poolt tasumata.
21.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja parkis vaidlusalusel kuupäeval (s.o 17.05.2019) hageja hallataval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes ning kas nõue on aegunud hagi esitamise ajaks.
22.Kohus analüüsib, kas poolte vahel oli kehtiv leping, sh kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe.
23.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
24.Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, siis on asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe.
25.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
26.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); e) kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.
27.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamiseks peavad seega olema täidetud käesoleva otsuse punktis 26 toodud eeldused.
28.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli 17.05.2019 pargitud hageja hallataval parkimisalal aadressil Xxxx parkimistingimusi rikkudes. Nimelt ei olnud kostja sõidukil parkides armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas Xxxx olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja lisab, et parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega.
29.Hageja poolt hagiavalduse lisas 2 esitatud parkimislepingu tingimused p 1 sätestab, et operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja, et sõiduki kasutaja on sõiduki parklasse parkimisega andnud nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel. Tingimuste p 2 järgi eeldatatkse, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Tingimuste p 4 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal
parkimisõigust andvat parkimiskaarti või –luba. Lisaks tingimuste p 5 kohaselt on parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi summas 30 eurot.
30.Kostja on aga seisukohal, et hageja hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, kuivõrd hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud vaidlusalusel kuupäeval hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Lisaks väidab kostja, et ta sai väidetavast parkimiskorra rikkumisest ja leppetrahvist teada alles käesoleva kohtumenetluse raames ega ole saanud leppetrahviteadet 17.05.2019 auto kojamehe vahelt ega saanud ühtegi kirja või meeldetuletust.
31.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-17510, p 14).
32.Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx parkinud aadressil Xxxx, s.o hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist ning seetõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvi numbriga xxxx summas 30 eurot. Hageja on hagile lisanud oma nõude ja lepingu sõlmimise tõendamiseks fotod (hagiavalduse lisad 1 ja 2) vaidlusalusest sõidukist Xxxx numbrimärgiga xxxx kui ka parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärkidest, mis peaksid andma parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.
33.Kehtiva lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe olemasolu on hageja tõendamiskoormis vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 ja § 230 lg-le 1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe olemasolu. Hagi lisana 1 on hageja esitanud fotod kostja sõidukist ning hagi lisana 2 fotod Xxxx parkimistingimustest. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse lisas 1 toodud fotodelt võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga, kuivõrd hageja pole esitanud ühtegi fotot n-ö suuremas plaanis, millelt oleks võimalik eristada hageja poolt hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki ega ka parkimistingimusi kehtestavaid märke. Hagi lisaks 1 olevate sõiduki fotode ja hagi lisaks 2 olevate parkimistingimuste fotode tausta võrreldes ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samast maa-alast (st hageja poolt opereeritavast Xxxx parklast).
34.Vastuseks hageja 15.04.2022 menetlusdokumendis märgitule, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kus sõiduk xxxx vaidlusalusel ajal pargitud oli, märgib kohus järgmist. Esiteks tuleneb Riigikohtu 06.12.2017 lahendist tsiviilasjas nr 2-15-3430 üksnes üldine põhimõte, mille kohaselt „üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.“ Seega, Riigikohus on esiteks sätestanud üldpõhimõtte, millest saab igas konkreetses vaidluses, võttes arvesse konkreetse vaidluse asjaolusid, kõrvale kalduda.
35.Kohus selgitab, et menetleb käesolevat asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas
menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus arvestab käesolevas asjas kogumis seda, et kostja seletuse kohaselt kostja Xxxx parkas ei parkinud ning hageja esitatud fotod sõidukist xxxx ei võimalda tuvastada sõiduki asukohta, samuti asjaolu, et fotodelt nähtub oranž post, mis võib kujutada endast hoopis teise parklaoperaatori parkimistingimusi. Kohus arvestab ka seda, et hageja pöördus nõudega kohtusse veidi vähem kui 3 aastat pärast leppetrahvinõude esitamist ega ole tõendanud kostjale varasemalt leppetrahvinõude kättetoimetamist. Sellise tegevusega on hageja võtnud kostjalt võimaluse viimase õiguste efektiivsemaks kaitseks, kuivõrd vastavalt LS § 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud andmeid 6 kuu jooksul. Seega ligi 3 aasta möödumisel ei saa kostjalt eeldada, et ta mäletab täpselt, kus sõiduk parkis, ning et tal oleks objektiivselt võimalik seda tõendada. Seega asub kohus seisukohale, et kõiki vaidluse asjaolusid arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõiduk xxxx oleks 17.05.2019 leppetrahvis nimetatud ajal parkinud Xxxx parkimisalal ning et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud parkimisleping.
36.Hageja on küll hagiavalduse lisas 2 esitanud foto parkimistingimuste teavitusmärgist ja Xxxx parkimisala märgist, kuid ei ole tõendanud, et samad märgid ja tingimused asetsesid ka lisas 1 toodud parkimisalal, kuhu oli pargitud kostja sõiduk ja et need tingimused asetsesid nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval, s.o 17.05.2019. Muuhulgas ei nähtu hageja poolt esitatud fotodelt kostja sõidukist (hagi lisa 1) ka ühtegi hageja parkimistingimusi sisaldava infotahvliga (nagu on kajastatud hagi lisas 2) sarnast infotahvlit.
37.Kuivõrd hageja poolt esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja sõidukit on pildistatud ja et see paiknes 17.05.2019 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Xxxx (st täpselt samal maa-alal, kus on pildistatud hagi lisaks 2 olevaid parkimistingimusi), pole hageja seeläbi tõendanud ka parkimistingimuste rikkumist kostja poolt. Hagi lisa 1 fotodelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk Xxxx (numbrimärgiga xxxx) on soojemal aastaajal (puud rohelised) mingile alale teiste autode vahele pargitud, kuid seda, et sõiduk paikneb hageja väidetud Xxxx parkimisalal, asjas esitatud fotodelt tuvastatav ei ole. Seevastu hagi lisas 2 toodud fotodelt nähtub, et need on tehtud külmemal aastaajal (lumi maas). Seetõttu ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Xxxx (numbrimärgiga xxxx) parkis 17.05.2019 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes
38.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ei ole hageja kohtule usutavalt esile toonud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes, kuivõrd hagi lisas 1 olevatelt fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja sõiduk paikneb hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Lisaks, kuivõrd hageja pole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes, ei saanud kostja rikkuda ka hageja ettenähtud parkimistingimusi ning seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud leppetrahvi.
39.Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja nõude leppetrahvi maskmiseks, jätab kohus rahuldamata ka sellega kaasuva sissenõudmiskulude nõude.
40.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et ei ole tõendatud, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja opereertitaval parkimisalal ning lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud, ei käsitle kohus kostja alternatiivseid vastuväiteid hagile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
43.Kostja 13.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kuni 08.04.2022 osutatud õigusteenust 7 tunni ja 37 minuti ulatuses tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks, st kogusummas 1 655,79 eurot, samuti äriregistri väljavõtete kulu summas 4 eurot. Kostja 20.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja seoses vastusega hageja 15.04.2022 menetlusdokumendile (mida kostja peab hilinenuks ja lubamatuks) kandnud täiendavat kulu õigusteenusele 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 170 eurot ehk kogusummas 408 eurot (käibemaksuga).
44.Hageja on vaielnud vastu nii kostja esindaja tunnihinnale, väites, et mõistlikuks saab pidada ka 100 euro suurust tunnihinda, kui ka esitanud üldsõnalisi vastuväiteid, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud.
45.Puutuvalt kostja esindaja tunnitasusse, milleks on 170 eurot, millele lisandub käibemaks, märgib kohus järgmist. Tegemist on 2022 aastal tavapärase ja turuolukorrale vastava tunnitasuga vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse puhul. Asjakohatud on hageja viited lahenditele 217-16812 ja 2-18-11359, kuivõrd nendes menetlustes osutatigi menetlusosalistele õigusteenust madalama tunnitasuga kui käesolevas vaidluses. Nimetatu omakorda ei võta kostjalt õigust kasutada tema poolt valitud vandeadvokaadi õigusteenust.
46.Pöördudes hagiga kohtusse peab hageja arvestama riskiga, et kostja kasutab ka „tavapärases vaidluses“ professionaalselt õigusteenust, mida osutab vandeadvokaat turu keskmisele vastava tunnihinnaga.
47.Kostjale on kokku osutatud õigusteenust 9 tunni ja 37 minuti ulatuses. Kohus peab kulunud aega mõnevõrra ülepaisutatuks ning vaidluse keerukusele mittevastavaks, muuhulgas arvestades asjaolu, et vaidluses ei ole toimunud istungit ning kostja on esitanud kaks menetlusdokumenti. Kohus peab kogumis mõistlikuks ajakuluks käesolevas menetluses 7 tundi, mis arvestades kostja esindaja tunnihinda teeb menetluskuluks 1 428 eurot koos käibemaksuga. Kostja on palunud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest kostja on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab samuti põhjendatuks tõendite hankimise kulu registriväljavõtete näol summas 4 eurot.
48.Seega on kostja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud summas 1 432 eurot ning kohus mõistab vastavad menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
49.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.