TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E Ui vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
291,92 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood esindajad 14304235), lepinguline esindaja I M-V Kostja: E U (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E Ui vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlg 172,02 eurot, intress 14,44 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,28 eurot.
3.Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E Uilt viivisena 22,64 euro väljamõistmiseks.
Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 91% ulatuses E Ui kanda ja E Ui menetluskulud 9% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
6.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude rahaliseks suuruseks 320 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 200 eurot).
8.Jätta E Ui menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
9.Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulude hüvitisena välja 291,20 eurot.
10.Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 07.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Uilt 257,85 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Aadressile xxx saadetud dokumendid tagastati muul põhjusel. E-posti aadressile xxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Varasemas menetluses on võlgnik aadressil xxx dokumendid kätte saanud. Kohus saatis 09.11.2021 dokumendid
samale aadressile. Kirja võttis vastu kostja sugulane, kellele helistatud 26.11.2021 ja 02.12.2021, kuid kirja ei ole võlgnikule üle antud. Kostja ei ela sellel aadressil. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 27.09.2021, et nende andmebaaside kohaselt on seisuga 03.06.2021 isiku võimalikuks elukohaks märgitud xxx ja kontakttelefoniks xxx. xxx üks korteriomanikest kinnitas 08.11.2021, et võlgnik elab antud aadressil.
2.Pärnu Maakohus andis 10.12.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.01.2022 (täiendatud 22.02.2022) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 01.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla 172,02 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33,92 eurot ja viivise alates 18.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni 24,15% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohus võttis hagi 28.02.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistri kohaselt on kostja kehtiv elukoha aadress alates 13.10.2003 xxx. Sellele aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule muul põhjusel. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka aadressidel xxx ja xxx, kuid mõlemal juhul dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. E-posti aadressile xxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas 07.04.2022 kostjale telefoninumbritel xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx, kuid tulemuseta.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 10.05.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 26.05.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 16.06.2022. Kostja ei ole vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
7.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja, kui tarbija, järelmaksulepingu, millega anti kostjale laenu 429 eurot. Tegemist oli seega tarbijakrediidilepinguga.
8.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Viidatud sätte teise ja kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled leppisid kokku, et maksetega viivitamisel kohaldub viivisemäär 24,15% aastas.
9.Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24). Kohus leiab, et viivisemäär on kokku lepitud tüüptingimusena.
10.Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 g 1 teine lause ja VÕS § 94) oli lepingu sõlmimise ajal 8% aastas.
11.Kohus ei nõustu hageja kriitikaga Riigikohtu hinnangute ja järelduste suhtes. Hagiavalduse täienduse kohaselt leppisid pooled järelmaksulepingu üldtingimuste punktis 3.3 ja 3.4 kokku, et krediidiandjal on õigus maksetega hilinemisel kostjalt nõuda viivist lepingu eritingimustes sätestatud suuruses, mis on antud juhul 24,15% aastas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8%, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr (24,15%) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega. Kohus pööras hageja tähelepanu sellele juba 21.01.2022 määruses. Hageja jäi oma nõude juurde.
12.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.
13.Vastuseks hageja väidetele selle kohta, et võlausaldajal on õigus nõuda viivist intressiga võrdses määras VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel, s.o vastavalt lepingule 25% aastas, selgitab kohus järgmist.
14.Võlausaldaja õigusest nõuda tarbijalt viivist intressimääraga võrdses määras ei tulene iseenesest õigust nõuda viivist määras, mis on ebaproportsionaalselt suur. Kohus peab hindama ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel kokku lepitud viivisemäära proportsionaalsust. Kohus leiab, et hageja teistsugune tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste
tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS § 113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sõlmitud kokkuleppe hindamisel kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Kohus juhindub proportsionaalsuse hindamisel Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine.
15.Kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust leida, et viivisemäär 24,15% või 25% oleks konkreetsel juhul siiski proportsionaalne. Seda ei saa järeldada iseenesest viivise eesmärgist ega asjaolust, et kostja oli lepingu allkirjastamisel viivisemäärast teadlik. Hageja järeldus, nagu tooks kohtu käsitlus kaasa viivisemäära vähenemise seadusjärgse viivisemäärani üksnes lepingu ülesütlemise korral, s.t motiveeriks võlgnikku kohustusi rikkuma, on aga ekslik. Kuna viivisemäär on selle ebaproportsionaalsuse tõttu tühine, on see lepingutingimus kehtetu algusest peale. See tähendab, et hagejal ei ole õigust selles määras viivist küsida ja kostjal ei ole kohustust seda maksta algusest peale ja see ei sõltu lepingu ülesütlemisest.
16.Kohus ei nõustu hagejaga, nagu ei oleks viivise kokkuleppe näol tegemist tüüptingimusega. VÕS § 35 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seejuures eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Sellised asjaolud peaks seega esile tooma hageja. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on professionaalne laenuandja. Ainuüksi hageja väite alusel, et viivise ja intressimäärad on kostjaga eraldi läbi räägitud, ei ole võimalik seda järeldada. Seda, et tingimused oleksid eraldi läbi räägitud ja et kostjal oleks olnud võimalik mõjutada nende sisu, ei saa loogiliselt järeldada ainult sellest, milliselt on pealkirjastatud need lepingupunktid, kus konkreetsed tingimused asuvad. Hageja väide selle kohta, nagu oleks tingimused kostjaga läbi räägitud, on vastuolus hageja enda poolt esile tooduga, et kostja teadis, millised tagajärjed lepingu rikkumisega kaasnevad ja ta oleks võinud laenu võtta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali asemel hoopis mõnelt teiselt laenuandjalt. Seega tugineb hageja ise sellele, et laenuandja kasutas tingimusi tarbijast kostja suhtes ja nendega mittenõustumisel ei oleks kostja saanud tingimusi mitte mõjutada, vaid oleks saanud jätta laenu hagejalt võtmata. Hageja selgituste kohaselt olid need tingimused laenu saamise lihtsuse ja kiiruse hind. Tegemist on seega tüüptingimustega.
17.Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hageja nõutud perioodi 26.03.2021 – 17.01.2022 eest 11,28 eurot (172,02 × 298 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue jääb 22,64 euro ulatuses rahuldamata (33,92 – 11,28).
18.Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb seadusjärgset määra ületavas osas rahuldamata. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 90,96% ulatuses (227,74 eurot 250,38 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 91% ulatuses jätta
kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
20.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 460 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulu 360 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
22.Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh maksekäsu kiirmenetluses (3 tundi). Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16516, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19136682 p 12.2). Seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hüvitatavad enam kui 20 euro ulatuses. Kohus arvestab, et hageja esindajal võis kuluda maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutele aega 1 tund.
23.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 200 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni ning hageja esindaja põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, 2 tundi.
24.Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 320 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu maakohtu menetluses 200 eurot.
25.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
26.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 291,20 eurot (91% 320 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).