X, Y hagi MTÜ HC Dynamo Tallinn vastu MTÜ HC Dynamo Tallinn 06.12.2019 üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks ning 14.11.2019 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev, e-post [email protected] Kostja: MTÜ HC Dynamo Tallinn (registrikood 80407767) Kostja esindaja: Vassili Kosteitšuk, e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
Tuvastada MTÜ HC Dynamo Tallinn juhatuse 14.11.2019 otsuse tühisus (millega võeti ühingu liikmeteks A, B ja C).
Tuvastada MTÜ HC Dynamo Tallinn 06.12.2019 üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumine (millega kutsuti MTÜ HC Dynamo Tallinn juhatusest tagasi Y, X ja D ning nimetai juhatuse uueks liikmeks B).
Jätta menetluskulud MTÜ HC Dynamo Tallinn kanda.
Rahuldada Y ja X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Välja mõista MTÜ-lt HC Dynamo Tallinn Y ja X kasuks menetluskuludena 1 862 eurot.
Välja mõista MTÜ-lt HC Dynamo Tallinn Y ja X kasuks käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 862 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (millega kohus määras: hagi tagamise korras reguleerida õigussuhet esialgselt ning määrata tsiviilasjas nr 2-19-20029 lõpplahendi jõustumiseni ajutine MTÜ HC Dynamo Tallinn (registrikood 80407767) juhatuse koosseis. Määrata MTÜ HC Dynamo Tallinn täiendavateks juhatuse liikmeteks X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx). Määrata, et juhatuse liikmed C, E ning B saavad esindada ühingut ainult Xga või Yga koos), mille kohus asendas 01.04.2020 määrusega (ja määras: asendava abinõuna reguleerida hagi tagamise korras õigussuhet esialgselt ning määrata tsiviilasjas nr 2-19-20029 lõpplahendi jõustumiseni ajutine MTÜ HC Dynamo Tallinn (registrikood 80407767) juhatuse koosseis, millesse kuuluvad: X (isikukood xxxxxxxxxxx), Y (isikukood xxxxxxxxxxx), C (isikukood xxxxxxxxxxx), B (isikukood xxxxxxxxxxx), E (isikukood xxxxxxxxxxx) ning määras juhatuse liikmetele esindusõiguse piirangu, mille kohaselt X ja B võivad MTÜ-d HC Dynamo Tallinn esindada ainult ühiselt ning ja C, E ning Y ainult ühiselt).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hagejad esitasid järgnevad nõuded (hagi ese):
−
tuvastada MTÜ HC Dynamo Tallinn 06.12.2019 üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumine. Alternatiivselt, tuvastada MTÜ HC Dynamo Tallinn 06.12.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus;
−
tunnistada 14.11.2019 MTÜ juhatuse otsus uute liikmete vastuvõtmisest kehtetuks.
Hagis tuginesid hagejad järgnevale. Hagejad on MTÜ HC Dynamo Tallinn (s.o kostja) asutajad ja on 15.10.2016 sõlminud asutamislepingu. Esmakanne on tehtud 18.10.2016. Kostja põhikiri on kinnitatud 18.10.2016. Kostja liikmeteks on hageja I ja hageja II. Kostja näol on tegemist jäähokiklubiga, kus lapsed ja noorukid tegelevad spordiga.
Kostja juhatus koosnes kuni 16.12.2019 viiest liikmest: X (hageja I), Y (hageja II), D, C ja E.
Alates 16.12.2019 koosneb kostja juhatus kolmest liikmest: C, E ning B. Juhatuse koosseis on muudetud 06.12.2019 mitteotsuse alusel esitatud kande muutmise avaldusega, mis oli esitatud B poolt. Hagejad leiavad, et tegemist on mitteotsusega, mis ei oma õiguslikke tagajärgi.
Kostja juhatuse liikmed C ja E tegutsevad alates septembrist 2019 aktiivselt ja ebaseaduslikult eesmärgiga muuta kostja juhatuse koosseisu nii, et kostja tegutseks vaid C ja E mõju ja kontrolli all. C ja E pommitasid kirjadega, kandeavaldustega ning igasuguste teavitustega äriregistrit, kostja liikmeid ning laste vanemaid. Nad edastavad igasuguseid infotabeleid ja protokolle koosolekutest, mida kunagi pole olnud, kutseid üldkoosolekutele jne.
16.10.2019 kell 02:00 öösel vormistasid C ja E (kostja juhatuse liikmed) erakorralise üldkoosoleku protokolli, milles nad üritasid vabaneda ülejäänud kolmest juhatuse liikmest. Kuigi kostjal on vaid 2 liiget (hageja I ja hageja II), esitasid C ja E registripidajale üldkoosoleku protokolli, mis on allkirjastatud isikute poolt, kellest ükski ei ole kostja liige. Viidatud erakorralist üldkoosolekut ei ole kehtivalt kokku kutsutud ega läbi viidud selleks õigustatud isikute poolt. Viidatud protokolli alusel edastas B (kes ei oma seost kostjaga) registriosakonnale kandeavalduse, sealhulgas oma nõusoleku juhatuse liikmeks nimetamiseks.
30.10.2019 esitasid hagejad kohtule hagiavalduse, kus paluvad tuvastada kostja 16.10.2019 üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumine (ts asi nr xxx). Kohus rahuldas hagi 28.01.2022 otsusega. Otsus on jõustunud.
01.11.2019 esitas B uuesti sama kandeavalduse - kustutada registrikaardilt X, Y ja D. Sellele oli lisatud jälle 16.10.2019 protokoll, mis on kohtus vaidlustatud.
11.11.2019 määras Tartu Maakohtu registriosakond: peatada 24.10.2019 esitatud kandeavalduse menetlemine kuni tsiviilasjas nr xxx kohtulahendi jõustumiseni.
10.10.12.2019 esitasid C, E ning B uuesti kandeavalduse - kustutada registrikaardilt X, Y ja D. Avaldusele on lisatud 06.12.2019 üldkoosoleku protokolli ärakiri ja lihtkirjalik protokoll. Samuti on esitatud kostja 14.11.2019 juhatuse otsuse ärakiri uute kostja liikmete vastuvõtmise kohta ja sama lihtkirjalik otsus.
11.10.12.2019 esitatud kandeavaldus on rahuldatud ja hageja kostja juhatusest kustutatud kandeavaldusele lisatud 06.12.2019 mitteotsuse alusel.
12.Hagejad vaidlustavad 06.12.2019 toimunud kostja üldkoosoleku otsust, millega kutsuti hagejad kostja juhatusest tagasi. Hagejad üldkoosolekul ei osalenud, kuna hagejate seisukoha kohaselt kostja liikmed (ehk hagejad) ei olnud üldkoosolekut kokku kutsunud ning selline koosolek kostja üldkoosolekuna oli õigustühine algusest peale.
13.Hagejad vaidlustavad ka 14.11.2019 toimunud kostja juhatuse koosoleku otsust, kuna see on vastuolus MTÜ põhikirjaga (TsÜS § 38). MTÜS § 21 lg 5 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda
ja hääletada mittetulundusühingu liige. Vastavalt MTÜS § 13 lg 1 otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kostja põhikirjast nähtuvalt otsustab antud ühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus. Kostja asutamisleping on sõlmitud 15.10.2016. Asutajad (hagejad) määrasid mittetulundusühingu juhatuse liikme(te)ks Y ja X. Muid isikuid ei ole kostja liikmeteks vastu võetud. D, C ja E olid valitud üldkoosoleku otsusega juhatuse koosseisu, kuid ei olnud vastu võetud kostja liikmeteks. Seega on kostjal jätkuvalt kaks liiget - Y ja X.
14.Vastavalt kostja põhikirja p-le 3.2 otsustab juhatus isiku klubi liikmeks vastuvõtmise taotleja kirjaliku avalduse alusel 15 päeva jooksul avalduse laekumisest. Hagejatele ei ole teada, et juhatusele oleks laekunud avaldused uute liikmete vastuvõtmiseks. 14.11.2019 otsuses ei ole ühtegi sõna sellest, et keegi oleks esitanud kirjaliku avalduse kostja liikmeks saamiseks. Hagejad märgivad, et vastavalt samale põhikirja punktile (p. 3.2.) peab liikmeks saada soovijal olema vähemalt ühe ühingu liikme soovitus. Seega koos avaldusega oleks kandidaadid pidanud esitama juhatusele vähemalt ühe ühingu liikme soovituse. Kuna algusest peale oli ja on kostjal vaid kaks liiget - Y ja X, siis uute liikmete vastuvõtmine ilma Y või X soovituseta on välistatud. Hagejad kinnitavad, et nemad ei ole väljastanud oma soovitusi mitte ühelegi isikule. Seega ei ole võimalik, et keegi oleks MTÜ liikmeks saanud, sest uue liikme vastuvõtmine ilma ühingu liikme soovituseta on vastuolus põhikirjaga ja seetõttu tühine.
15.Ülaltoodu alusel saab väita, et kostja igat üldkoosoleku otsust saab lugeda kehtivaks vaid juhul, kui üldkoosolekul osalevad Y ja X. Juhatuse otsust uute liikmete vastuvõtmisest saab aga lugeda kehtivaks vaid juhul, kui liikmeks saada soovijale on eelnevalt antud kas Y või X soovitus. Kuna ei ühte ega teist siin mainitud eeldust täidetud ei ole, siis MTÜ juhatuse 14.11.2019 otsus on kehtetu.
16.Vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p 2 üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Sama sätestab kostja põhikirja p 4.3.3. Õigusteooria kohaselt on juhul, kui otsuse võtavad vastu selleks mitte pädevad isikud, tegemist nn mitteotsusega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes. TsÜS § 67 lg 1 mõttes on otsuse kui tehinguga tegemist üksnes siis, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldused. Hagejad leiavad, et 06.12.2019 üldkoosoleku otsuses, millega hagejad kostja juhatusest tagasi kutsuti, ei sisaldunud selleks õigustatud isikute ehk kostja liikmete tahteavaldusi. Hagejad on seisukohal, et kostja liikmed olid eelneva alusel 06.12.2019 seisuga ainult hagejad. Seega oli antud otsuse näol tegemist otsusega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Eelneva alusel on hagejad seisukohal, et 06.12.2019 otsuse on vastu võtnud selleks mitte pädevad isikud, mistõttu tuleb hageja esmane nõue rahuldada ja tuvastada, et 06.12.2019 kostja üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kostja vastus
17.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata.
18.Vaidlus puudub asjaolu osas, et kostja juhatus koosnes kuni 16.12.2019 viiest liikmest: X, Y, D, C ja E. Samas, kostja juhatuses oli viis liiget juba tunduvalt varem. Registriandmetest nähtub kostja juhatuse koosseis järgmiselt: X 18.10.2016 - 15.10.2019; Y 18.10.2016 15.10.2019; E 05.01.2017- 04.01.2020; C 09.08.2017 - 02.08.2020; D 07.09.2017 04.09.2022. Seega alates 07.09.2017 olid eeltoodud 5 isikut kostja juhatuses.
19.2019.a hakkas selguma, et hagejad rikkuvad juhatuse liikme kohustusi, tegutsevad kostja põhieesmärkidega ja huvidega vastuolus ning tekitavad kostjale olulist kahju. Alates 2016.a ei ole hagejad ühtegi kostja majandusaasta aruannet esitanud. Sellega seadsid nad kostja sundkustutamise ohtu. Samuti ei ole hagejad kostja raamatupidamiskohustust täitnud. Teiste juhatuse liikmete palvele esitada tutvumiseks aruanded ja raamatupidamine vastasid hagejad keeldumisega. Kostja mängijate vanematelt tulnud info kohaselt kasseerivad hagejad kostja nimel laste vanematelt sularaha neid tehinguid dokumenteerimata ja aruandeid esitamata. Kokku korjasid hagejad vanematelt sularaha mitmesaja tuhande euro ulatuses. Kui teised juhatuse liikmed said 2019.a juurdepääsu kostja pangakontole, siis selgus, et suured rahasummad olid hagejate poolt alusetult nende isiklikele ja nendega seotud isikute kontodele üle kantud, samuti ka lihtsalt sularahas kostja kontolt välja võetud.
20.14.11.2019 otsustas kostja juhatus koosseisus E, C, D (so. absoluutne häälteenamus ehk 3 juhatuse liiget 5-st) võtta vastu kostja liikmeteks A, B ja C. Kõik uued liikmed tegelevad aktiivselt jäähoki ja noorukite spordi arendamisega. Nende lapsed tegelevad jäähokiga. Kusjuures C oli tegelikult ühingu liikmeks juba ammu, kuid kuivõrd hagejad keeldusid ühingu liikmete nimekirja esitamisest, siis võimalike vaidluste vältimiseks võttis juhatus uuesti otsuse C liikmeks vastu võtmisest (kinnitades sisuliselt varasema otsuse, mille dokumendi esitamisest hagejad keeldusid). Kostja juhatuse 14.11.2019 otsusele eelnesid kostja liikmete E ja C soovitused ja uute liikmete kirjalikud avaldused.
21.Hagi rajatakse tegelikkusele mittevastavale väitele (hagi p 16 ja 20), et kostja liikmeteks olid ainult hagejad ja seetõttu ilma hagejate soovituseta oli uute liikmete vastuvõtmine välistatud. See väide on väär. Kostjate poolt allkirjastatud ja kohtu registriosakonnale esitatud kostja liikmete 02.08.2017 ja 04.09.2017 ning 06.09.2017 üldkoosoleku protokollidest nähtub selgelt, et vastavate koosolekute toimumise hetkel oli ühingus juba 4 liiget. Seega ajavahemikus 04.01.2017 - 02.08.2017 võeti kostja liikmeteks lisaks kostjatele veel kaks isikut ja nendeks olid E ning C.
22.02.08.2017 üldkoosolekul osalesid neljast kolm liiget, so. hagejad ja E. Nimetatud otsusega määrati kostja juhatuse liikmeks C.
23.04.09.2017 üldkoosolekul osalesid neljast kaks liiget, so. ainult hagejad.
24.06.09.2017 üldkoosolekul osalesid neljast kolm liiget, so. hagejad ja E.
25.Seega väär on hagi aluseks olev põhiväide, et ühingus oli kaks liiget. Tegelikult oli ühingus neli liiget, so. X, Y, E ja C. Kuivõrd vaidlusaluste asjaolude ilmnemisel hakkasid Hagejad eitama C kostja liikmete hulka kuulumise fakti, siis selles osas vaidluse kõrvaldamiseks võttis 14.11.2019 juhatus otsuse C kostja liikmeks vastu võtmisest.
26.Pärast kostja juhatuse 14.11.2019 otsuse tegemist kuuluvad kostja liikmete hulka vähemalt alljärgnevad isikud (liikmete nimekiri): X, Y, E, C, A, B.
27.14.11.2019 saatsid kostja juhatuse liikmed E ja C kõikidele kostja liikmetele kutse 06.12.2019 kell 12:00 toimuvale kostja üldkoosolekule päevakorraga „juhatuse koosseisu muutmine.“
Hagejad ei ole nimetatud üldkoosolekule ilmunud. Pärast eeltoodud asjaolude ilmnemist hoiduvad hagejad kostja liikmete üldkoosolekutel osalemisest kõrvale. Teiste kostja juhatuse liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosolekutele ei ole hagejad ilmunud kordagi, sest teavad, et üldkoosolekul peavad nad raamatupidamise, aruandluse ja rahavoogude kohta kostja liikmetele ja juhatusele midagi selgitama. Selleks aga ei ole nad teatud põhjustel valmis.
28.06.12.2019 üldkoosolekul osalesid neli kostja liiget kuuest (so. üle poole liikmete koguarvust ehk absoluutne enamus): E, C, A, B. Absoluutse häälteenamusega (4 poolt ja 0 vastu) otsustas üldkoosolek kutsuda juhatusest tagasi D, X ja Y.
29.07.01.2020 üldkoosolek kinnitas 06.12.2019 üldkoosoleku otsust uue otsusega. Nimetatud üldkoosoleku ostus oli vastu võetud absoluutse häälteenamusega, so. 4 häält pool ja 0 vastu, koosseisus E, C, A, B. Hagejad ei ole seda vaidlustanud. Seega MTÜS § 24 lg 2 alusel ei saa hagejad 06.12.2019 otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Kohtu põhjendused
30.Kohus, vaadanud läbi hagi, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid ning uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja üldkoosoleku 16.10.2019 otsus
31.Kohus tuvastas 16.10.2019 erakorralise koosoleku protokolli alusel (tlk 12, 13), et kostja 16.10.2019 üldkoosoleku otsusega kutsuti hagejad ning D kostja juhatusest tagasi ja valiti uueks juhatuse liikmeks B. Kohus tuvastas Harju Maakohtu 28.01.2022 otsuse alusel (tlk 197203), et kostja 16.10.2019 üldkoosoleku otsus on tühine. Eeltoodust tulenevalt olid kostja juhatuse liikmeteks ka peale 16.10.2019 jätkuvalt hagejad ning D. Kostja juhatuse 14.11.2019 otsus
32.Kohus tuvastas, et 14.11.2019 võttis kostja juhatus vastu otsuse (tlk 42-44), millega võeti kostja liikmeteks A, B ja C. Sama otsusega otsustati kokku kutsuda 06.12.2019 üldkoosolek. Hagejad paluvad tunnistada otsuse kehtetuks.
33.Vastavalt MTÜS § 13 lg 1 otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Vastavalt kostja põhikirja (tlk 9-11) p-le 3.2 otsustab juhatus isiku klubi liikmeks vastuvõtmise taotleja kirjaliku avalduse alusel 15 päeva jooksul avalduse laekumisest. Hagejad tuginevad hagis sellele, et neile ei ole teada, et juhatusele oleks laekunud avaldused uute liikmete vastuvõtmiseks või et liikmeks saada soovijail oleks olnud olemas vähemalt ühe ühingu liikme soovitus. Kohus on aga seisukohal, et enne sisuliste küsimuste analüüsimist tuleb välja selgitada, kas juhatuse otsus on üldse formaalselt kehtiv. Kohtul on Riigikohtu praktika kohaselt õigus oma algatusel tuvastada ühingu organi otsuse tühisus ka juhul, kui pool on tuginenud otsuse kehtetusele.
34.Vaidlustatud kostja juhatuse 14.11.2019 otsuse on juhatuse liikmetena vastu võtnud C, E ja D. Neist juhatuse liikmeks oli vastavalt kohtu poolt eelnevalt tuvastatule ainult D (kes on küll esitanud 13.11.2019 avalduse enda tagasikutsumiseks – tlk 97 – kuid kelle osas ei ole kohtule
teada, kas ta ka vastavalt MTÜS § 28 lg 31 juhatusest tagasi kutsutud on). Hagejaid kui juhatuse liikmeid otsuse tegemisel ei osalenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejad juhatuse koosolekule kohaselt kutsuti. Tõendamiskoormis selle osas lasub kostjal, kes ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Nende koosolekule kutsumine ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd kostja käsitles neid 16.10.2019 otsuse alusel juhatusest tagasikutsututena (kuid kohus tuvastas hiljem selle otsuse tühisuse).
35.Vastavalt MTÜS § 241 lg-le 4 kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5-7. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuse kehtetuks tunnistamist. Eeltoodust tulenevalt saab juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist kohtumenetluses nõuda MTÜS § 241 lg 1 alusel. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingut võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Käesoleval juhul on jäetud juhatuse liikmed X ja Y (st hagejad) kohaselt juhatuse koosolekule kutsumata. Samuti on täitmata MTÜS § 29 lg-st 1 tulenev kvooruminõue. Seega on kostja juhatuse 14.11.2019 otsus tühine. Kuivõrd otsus on kokkukutsumise korra ja kvooruminõude rikkumise tõttu tühine, ei analüüsi kohus otsuse sisu vastavust seadusele ja põhikirjale (st otsuse kehtetuse aluseid).
Kostja 06.12.2019 üldkoosoleku otsus
36.Kohus tuvastas, et 06.12.2019 on kostja üldkoosoleku nimel vastu võetud otsus (tlk 36), millega on juhatusest tagasi kutsutud hagejad ja D ning nimetatud juhatuse uueks liikmeks B.
37.MTÜS § 21 lg 5 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Liikmeteks mitteolevad isikud üldkoosolekul osaleda ega hääletada ei saa. Seega peab kohus tuvastama, kes olid üldkoosoleku toimumise ajal kostja liikmeteks ja tuvastama, kas nad kutsuti koosolekule kohaselt.
38.Hagejad on kostja asutajaliikmed, kes on 15.10.2016 sõlminud asutamislepingu. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleks ühingu liikmete hulgast välja arvatud. Kohus tuvastas, et 14.11.2019 kostja juhatuse otsus (tlk 42-44), millega võeti kostja liikmeteks A, B ja C, on tühine. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oleks olnud teisi liikmeid peale hagejate. Ainuüksi asjaolu, et kunagi on registrile esitatud ekslikud liikmete nimekirjad, milles on nimetatud kostja liikmetena ka E ja C, ei tõenda, et need isikud on ka tegelikkuses MTÜS § 13 lg 1 ja põhikirja p 3.2 kohaselt kostja liikmeteks võetud. Eeltoodust lähtuvalt tuvastab kohus, et kostja juhatuse liikmeteks olid ainult hagejad.
39.Vaidlustatud 06.12.2019 üldkoosolekul on osalenud ja otsuse vastu võtnud A, B, C ja E, kes ei olnud kostja liikmed. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes
(vt ka nt Riigikohtu 01.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 157-10, p 12 ja 25.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). TsÜS § 67 lg 1 mõttes on otsuse kui tehinguga tegemist üksnes siis, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldused. Kohus leiab, et 06.12.2019 üldkoosoleku otsuses, millega hagejad kostja juhatusest tagasi kutsuti, ei sisaldunud selleks õigustatud isikute ehk kostja liikmete tahteavaldusi. Kohus on eelnevalt tuvastatud asjaolude põhjal seisukohal, et kostja liikmed olid 06.12.2019 seisuga ainult hagejad. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14 tehtud otsuse p-s 21 märkinud, et sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud). Eelneva alusel on kohus seisukohal, et 06.12.2019 otsuse on vastu võtnud selleks mitte pädevad isikud, mistõttu tuleb hageja esmane nõue rahuldada ja tuvastada, et 06.12.2019 kostja üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi ehk tegu on mitteotsusega. Kokkuvõte
40.Ülal märgitu kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub sellesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
44.Hagejad esitasid kohtule 11.04.2022 menetluskulude nimekirja (tlk 206). Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskuludena 1 862 eurot.
45.Esmalt analüüsib kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada riigilõivu 350 eurot. Riigilõivu tasumine summas 350 eurot nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist ning kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga.
46.Alljärgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 10,5 tunni vältel tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 10,5 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 10,5 * 120 * 1,2 = 1 512 eurot.
47.Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 512 + 230 = 1 862 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
48.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi tagamise abinõude tühistamine
49.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
50.TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine. Kohus tühistab eeltoodut arvestades hagi tagamise Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.