lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-139630/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 17.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-139630/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-139630

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-139630

Tsiviilasi

Aktiva Finants OÜ hagi Rxxx Pxxx vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

3383,79 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood: 10746479; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja esindaja: Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: RxxxxPxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevik, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxaakond; e-post: .

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Rxxx Pxxx Aktiva Finants OÜ kasuks 3229,26 eurot, millest 1759,83 eurot on põhivõlg, intress 434,71 eurot, lepingutasu 467,27 eurot, ja 567,45 eurot seisuga 17.06.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista kostjalt Rxxx Pxxx Aktiva Finants OÜ kasuks alates 18.06.2022. a viivis põhivõlalt (1759,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta hagi suuremas ulatuses rahuldamata.
5.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Tagastada Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 tsiviilasjas nr 2-21-139630 enam tasutud osas riigilõiv 35 (kolmkümmend viis) eurot.
2.Välja mõista kostjalt Rxxx Pxxx Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot.
3.Välja mõista kostjalt Rxxx Pxxx Aktiva Finants OÜ kasuks viivis punktis 2 välja 1 (5)

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktiva Finants OÜ esitas 15.03.2022. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxx Pxxx vastu neljast laenulaenulepingust tuleneva rahalise nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1759,83 eurot, intressi 434,71 eurot, lepingutasu 467,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 531,19 euro, samuti edasiulatuvad alates 16.03.2022.a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2.Kohus võttis hagi 27.04.2022. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hagimaterjalid toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxxxxxaakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja onu Üxxx Kxxxxx 21.05.2022. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja BB Finance OÜ sõlminud järgmised laenulepingud: • 24.08.2019. a laenulepingu nr 2101904270; • 27.10.2019. a laenulepingu nr 2101922081;

2 (5)

• 30.10.2019. a laenulepingu nr 2101923869 ja • 12.12.2019. a laenulepingu nr 2101937894. Kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning BB Finance OÜ ütles lepingu 16.04.2020. a üles. BB Finance OÜ loovutas 11.03.2021. a nõude Aktiva Finants O-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teade nõude loovutamisest saadeti kostjale. 24.08.2019. a lepingu alusel sai kostja laenu 1500 eurot, 27.10.2019. a lepingu alusel 600 eurot, 30.10.2019. a lepingu alusel 405 eurot ning 12.12.2019. a sõlmitud lepingu alusel 586 eurot. Kostja kohustus laenud tagastama kokkulepitud maksegraafikute alusel. Kostja sai kokku laenu 3091 eurot. Viidatud laenulepingud on refinantseerimislepingud. Hageja arvestab nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab kosta laekumised põhiosa katteks. Põhivõlg on seega summas 1759,93 eurot. Esimeses laenulepingus on intressimääraks 15,8% aastas ning kolmes järgmises lepingus 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi kokku 434,71 eurot. Laenulepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasudes vastavalt 75 eurot, 96,06 eurot, 127,03 eurot ja 169,18 eurot, kokku 467,27 eurot. Viivist arvestab hageja samuti kostjale kõige kasumlikumal moel. Seega viivis tasumata põhinõudelt 1759,83 eurot laenuintressi aastase määraga 15,8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 17.04.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2022. a kujuneb summas 531,19 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt alates 16.03.2022. a kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja taotleb sissenõudmiskulude välja mõistmist summas 50 eurot. Hageja on saatnud 3 tasulist kirja (25+5+5) eurot. Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

6.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepinguid rikkunud ja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenude osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikutele. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingute alusel tasumata põhivõlg kokku summas 1759,83 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 (5)

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1759,83 eurot.

7.Kohus peab intressinõuet summas 434,71 eurot põhjendatuks. Põhjendatud on ka viivisenõue määras 15,8% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 567,45 eurot (531,19+36,26). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 18.06.2022. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Põhjendatud on lepingu haldustasu 467,27 eurot.
8.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 08.03, 07.04 ja 17.04.2020. a. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest (VÕS § 1132 lg 3 esimene lause). Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest (VÕS § 1132 lg 3 teine lause). Leping lõppes 16.04.2020. a. Esitatud tõenditest nähtub, et võlausaldaja on saatnud kaks kirja (08.03 ja 07.04.2020. a) enne lepingu ülesütlemist ning kolmanda (17.04.2020. a) kirja kohe järgmisel päeval peale lepingu ülesütlemist. Seega ei ole põhjendatud meeldetuletustasude väljamõistmine viidatud kirjadelt. Hagiavalduse kohaselt hageja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohtu hinnangul on hageja väide paljasõnaline ja sisustamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis hageja sellekohaseid väiteid kinnitaksid. Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 455 eurot. Tsiviilasjas on hagi hinnaks 3383,79 eurot. Riigilõivuseaduse lisa I kohaselt tuleb tsiviilasja hinnalt kuni 3500 eurot (kaasa arvatud) maksta riigilõivu 420 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 35 eurot

4 (5)

rohkem. Riigilõiv summas 35 eurot tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Riigilõivu summas 420 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 480 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse esitamises ja täiendava riigilõivu tasumises. Lisandub maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, kuulub õigusalaste baasoskuste hulka ja mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks ja vajalik ei ole, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta), lähtudes taotletud tunnitasust 120 eurot. Põhjendatud menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 680 eurot (420+240+20). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja