(pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi T. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
70698,96 eurot Hageja: OSAÜHING TABACALERA (pankrotis) (registrikood: 10754527) pankrotihaldur Oliver Ennok (isikukood: xxxx, aadress: Paadi tn 14a-65, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liis Könn (epost: [email protected]) Kostja: T. P. (isikukood: xxxx) kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja 24.05.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista kostjalt T. P. hageja OSAÜHING TABACALERA (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki kasuks välja põhinõue 65 462 eurot ja sellele lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 16.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-21-4109
ASJAOLUD
1.OSAÜHING TABACALERA (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok esitas 16.03.2021 hagi T. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 17.03.2021 määrusega. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 19.03.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista T. P. ́lt välja Tabacalera OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok kasuks 65 462 eurot (põhinõue) ja sellele lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 16.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − Hageja T. P. (kostja) on Tabacalera OÜ (pankrotis) (võlgnik) juhatuse liige ja osanik. Kostja isa on I. S.. − Perioodil 21.08.2014 kuni 27.09.2017 tegi kostja võlgniku arvelduskontolt erinevaid ülekandeid I. S. kokku 78 482 eurot selgitusega „leping“, millest 13 020 eurot on võlgnikule tagastatud ja 65 462 eurot on jätkuvalt tagastamata. − Ülekannete tegemiseks puudus alus või põhjus. Ülekannete teostamise ajal oli I. S. xxxx aastane pensionär ning ülekanded ei ole mingil viisil seotud võlgniku majandustegevusega. − 08.05.2019 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati võlgniku pankrotihalduriks Oliver − Kostja ega I. S. pole ülekannete sisu selgitanud. Samuti pole esitatud väidetavat „lepingut,“ millele ülekannete selgitused viitavad ning hagejale pole üle antud ka võlgniku raamatupidamise dokumente. − I. S. esindaja esitanud väidetavalt 01.01.2014 sõlmitud laenulepingu, millega I. S. on nõustunud andma võlgnikule laenu 100 000 eurot makstes selle võlgniku arveldusarvele ning kassa sissetuleku orderid, mille kohaselt on I. S. väidetavalt perioodil 10.02.201417.04.2014 andnud võlgnikule sularahas 75 000 eurot. − Hageja vaidlustab laenulepingu ja kassaorderite ehtsuse. − Isegi kui oletada, et laenuleping sõlmiti, siis on leping igal juhul rahatu, sest laenu pole võlgnikule antud. − Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid summas 88 662,56 eurot. Kostja poolt vaidlusaluste ülekannete tegemine on tekitanud kahju võlgnikule ja tema võlausaldajatele ning mõjutanud tõenäoliselt ka võlgniku maksejõuetuks muutumist ja suutmatust täita võlausaldajate ees võetud kohustusi. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 06.05.2021 välja järgmist: − Hageja nõude aluseks on ÄS § 187, TsÜS § 35, § 37 ning VÕS § 115 ja § 127. − Nõue ei ole aegunud. Käesolevas asjas kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg, kuna võlgniku pangakontodelt on tehtud kostja isale tahtlikult suurtes summades ülekandeid eesmärgiga võlgniku arvelt rikastuda ja kostja rikkumiseks on pika aja vältel (2014-2017) võlgniku arvelduskontolt alusetute maksete tegemine, tegemist on korduva rikkumisega, kahju on kumulatiivne ning koosneb kõikide maksete summast, seega tuleks antud juhul kohustuse rikkumise ajana käsitleda korduva rikkumise lõpuleviimise ehk viimase makse tegemise aega (27.09.2017). Kui kohus peaks leidma, et ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg, siis ei oleks ka sellisel juhul aegunud kahju hüvitamise nõue, mis tugineb perioodil 17.03.2016-27.09.2017 tehtud maksetele kokku 38 882 eurot, mis on tehtud vähem kui 5 aastat enne hagi esitamist − Kostja vastutab kahju hüvitamise eest ka siis, kui kostja isiklikult ülekandeid ei teinud. − Laenu andmine või sularaha maksmine ei ole tõendatud ega usutav – hagejale on pankrotimenetluse raames esitatud I. S.i ja võlgniku vahel väidetavalt sõlmitud laenuleping ja sularaha order, kuid need kumbki ei tõenda laenu andmist ega sularaha maksmist. Kostja
2-21-4109
−
−
−
−
pole oma vastuväites raha maksmist ega raha maksmiseks võimekuse omamist tõendanud ega muul viisil usutavalt põhistanud. Hageja vaidlustab laenulepingu ja sularaha orderi ehtsuse - hageja seab kahtluse alla laenulepingu ja orderi sõlmimise fakti kui ka väidetava sõlmimise aja. Hageja hinnangul võib tegemist olla võltsitud dokumentidega. Hagejale ega kohtule ei ole antud üle väidetava laenulepingu ega sularaha orderite originaale vaid koopiad väidetavalt paberkandjal kellegi poolt (nimed teadmata) allkirjastatud dokumenditest. Väär on kostja väide, et laenulepingu esitas hagejale I. S. kinnitades lepingute ehtsust. Hageja hinnangul kui kostja leiab, et sellised dokumendid on koostatud nendes näidatud tingimustel ja ajal, siis peaks kostja seda tõendama. Ühtegi sellist tõendit kostja aga esitanud pole. Samuti pole kostja hagejale andnud üle võlgniku raamatupidamise dokumente. Hagejale on tekkinud kahju - Hageja jääb hagis väljendatud seisukoha juurde, et I. S. ülekannete tegemisega on võlgniku arvelduskontolt raha ilma põhjuseta välja viidud. Tegemist ei ole laenu ega sularaha tagastamisega. Alusetute maksete tegemine vähendas võlgniku vara ja tekitas sellega samas summas rahalist kahju. Tõendamiskoormis on kostjal – kui kostja peaks siiski leidma, et ta on käitunud korralikule ausale ja heausksele juhatuse liikmele omase hoolega, peaks kostja seda tõendama (mida ta teinud pole) ja lähtuvalt ümberpöördunud tõendamisstandardist peab kostja tõendama I. S.i poolt väidetava laenu ja sularaha andmist, kui kostja väidab, et raha üleandmine on toimunud (mida kostja pole ka teinud). Väär ja alusetu on kostja väide pankrotihalduri pahatahtlikkuse kohta hagi esitamisel.
Vastusena kostja 27.08.2021 seisukohale tõi hageja välja järgmist: − Vale on kostja väide, et hageja on muutnud hagi alust. − Nõue ei ole aegunud ning kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. − Hageja ei ole kinnitanud, et kostja ei ole makseid teinud. − Kostja teadis või pidi olema teadlik maksete tegemisest. − Asjakohatu on kostja väide, et AS Swedbank kinnitus ei näita, et kostja oleks andnud konto kasutamise õiguse kolmandale isikule. − Hageja on põhistanud laenulepingute ja kassa sissetuleku orderite võltsitust. − Maksete selgitused ei tõenda laenulepingu olemasolu. − Hageja on tõendanud, et I. S.il ei olnud vara.
3.Kostja esitas 21.04.2021 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei võta hagi õigeks ning palus jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja on nõude kostja vastu esitanud valel õiguslikul alusel, kuna juhatuse liige ei tekita juhatuse liikme kohustusi rikkudes äriühingule lepinguväliselt ja õigusvastaselt kahju. − Juhul, kui hagejal peaks olema kostja vastu (millega kostja ei nõustu) nõue, siis nõue on aegunud. − Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks OÜ Tabacalera (pankrotis) arvelduskontolt teinud erinevaid ülekandeid I. S.ile. − Juhul, kui hageja peaks tõendama, et kostja on teinud OÜ Tabacalera (pankrotis) arvelduskontolt erinevaid ülekandeid I. S.ile, siis on kostja seisukohal, et kostja ei ole tekitanud kahju OÜ-le Tabacalera (pankrotis). − Juhul, kui hageja peaks tõendama, et kostja on teinud OÜ Tabacalera (pankrotis) arvelduskontolt erinevaid ülekandeid I. S.ile, siis on kostja seisukohal, et ülekanded I. S.ile on tehtud I. S.ileja OÜ Tabacalera (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu alusel, et tagastada I. S.i poolt OÜ-le Tabacalera (pankrotis) antud laenu. − Hageja väited laenulepingu ja kassaorderise ehtsuse ning selle kohta, et ei ole eluliselt
2-21-4109
− − −
−
usutav, et I. S. oleks omanud rahalisi vahendeid 100000 euro laenamiseks, on täielikult tõendamata ja väärad. Eluliselt on usutav, et OÜ Tabacalera (pankrotis) sai laenu I. S.i käest ja tagastas seda. Mõlemad laenulepingu pooled kinnitavad selle ehtsust. Hageja peaks tõendama oma väiteid, mille kohaselt ei ole I. S.i ja OÜ Tabacalera (pankrotis) vahel sõlmitud laenuleping ja esitatud kassaorderid ehtsad. Hageja peaks tõendama, et I. S.il ei olnud rahalisi vahendeid, et OÜ-le Tabacalera (pankrotis) laenu anda. Kostjale teadaolevalt on I. S. müünud enne Eestisse kolimist oma kinnisvara ja on saanud pensioni ka väljaspoolt Eesti Vabariiki. Kostja ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt on OÜ-le Tabacalera (pankrotis) tekitatud kahju summas 65462 eurot ja see on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, sest kostja on teinud õigusvastaseid ülekandeid ja kostja on kahju tekitamises süüdi. Hageja ei ole tõendanud, et ülekannete tegemisega on tekitatud kahju, et ülekanded on tehtud kostja poolt ja ei ole tõendatud, et ülekannete puhul oleks tegemist õigusvastaste ülekannetega. Kostja hinnangul tegeleb pankrotihaldur pahatahtliku käitumisega ning kõik pankrotihalduri poolt esitatud seisukohad on täielikult tõendamata ja paljasõnalised.
Kostja esitas 27.08.2021 seisukoha hageja 06.05.2021 vastusele, tuues välja järgmist: − Kostja arvates muudab hageja oma vastuses esitatud hagiavalduse õiguslikku alust ja kostja arvates on selline hageja käitumine lubamatu. − Kostja on seisukohal, et praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. − Kostja käitumises ei ole esinenud huvide konflikti ja kostja käitumises ei ole esinenud tahtlikku lojaalsuskohustuse rikkumist, seda ei ole ka hageja väitnud ega tõendanud, mistõttu rakendub ÄS § 187 lg-s 3 toodud viie aastane aegumistähtaeg. − Puuduvad igasugused hageja poolt esitatud tõendid, et kostja oleks soovinud õigusvastast tagajärge ja, et kostja oleks käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, seega on antud juhul kohaldatava viie aastane aegumistähtaeg ja hageja nõue kostja vastu on aegunud. − Aegumistähtaega tuleb arvestada kohustuse rikkumisest alates ja seda iga I. S. ́le tehtud ülekande kaupa, millal algab 5 aastane aegumisetähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu aegunud vähemalt osaliselt kui mitte täielikult ja kostja esitab jätkuvalt aegumise vastuväite hageja nõudele. − Hageja kinnitab, et kostja ei ole makseid teinud I. S. ́le, seega puudub kostja arvates ka kostja käitumises rikkumine, mille eest saaks kostja pidada vastutavaks ja seega puudub seetõttu ka hagejal nõue kostja vastu. Hageja ei ole esitanud väidet, et kostja oli üldse maksete tegemisest teadlik ja kuna kostja ei ole isiklikult makseid teinud I. S. ́le, siis ei ole kostja ka nende maksete tegemisest olnud teadlik, mistõttu ei saa nende tegemist pidada ka kostja kohustuse rikkumiseks, mille eest kostja peaks vastutama. Kostjal on üldse puudunud ligipääs kontole, millelt on maksed tehtud ja seega ei ole kostja kuidagi saanud ka taluda maksete tegemist või nende tegemist takistada. Samuti ei saa kostja hinnangul pidada makseid põhjendamatuks, sest maksed olid tehtud sõlmitud lepingu alusel saadud laenude tagastamiseks ja tegemist ei olnud alusetute maksetega, küllgi kostja neid ise ei teinud, ega nende tegemisest teadlik ei olnud. − Väär ja pahatahtlik on hageja väide, et AS Swedbank kinnitab, et kostja on andnud võlgniku arvelduskonto kasutamise õiguse kolmandale isikule. Sellist AS Swedbank kinnitust ei ole võimalik hageja poolt esitatud tõendist leida, vaid esitatud tõendis on ainult AS Swedbank kinnitus, et maksed on teinud kolmas isik, mitte kostja. − Äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, kui juhatuse liige (või keegi kolmas isik) teeb äriühingu nimel ja arvel lepingu või muu õigusliku aluse olemasolul makseid kolmandale isikule. − Laenuleping ja kassa sissetuleku order tõendavad, et võlasuhe I. S. ́i ja OÜ Tabacalera (pankrotis) vahel oli ehtne ja puuduvad tõendid, et tegemist ei oleks ehtsate
2-21-4109 dokumentidega. − Hageja väited, et maksed peavad olema kindlatel kuupäevadel ei ole kinnitatud reegel, vaid hageja enda tühipaljas väide. Hageja väited, et ühelgi pensionäril ei võiks olla raha, et seda väljalaenata solvavad ainult kõiki pensionäre ja kui hageja soovib väita, et I. S.il puudusid rahalised võimalused 75 000 euro laenamiseks, siis peaks hageja seda tõendama, antud juhul ei ole hageja seda teinud. − Kuna hageja väidab, et laenuleping ja kassaorderid on võltsitud, siis peaks hageja seda tõendama. − Ei ole põhjust kahelda I. S. ́i poolt esitatud informatsiooni ehtsuses ja tõesuses ja hageja ei ole tõendanud, et I. S. ́i poolt talle edastatud informatsiooni ja dokumentide puhul ei oleks tegemist tõese informatsiooniga ja ehtsate dokumentidega. − Eluliselt on usutav ja tõenditest nähtub, et OÜ Tabacalera (pankrotis) sai laenu I. S. käest ja seejärel tagastas seda. − Hageja ei ole kuidagi põhjendanud, et mis põhjustel on kõigepealt I. S.i poolt tehtud ülekandeid OÜ-le Tabacalera (pankrotis) kui sooviks oleks olnud lihtsalt raha OÜ Tabacalera arveldusarvelt välja viimine. Hageja ei ole siiani tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud, kostja ei teinud ülekandeid ja ei olnud nende tegemistest teadlik, ülekannetega ei tekitatud kahju, sest täideti olemasolevat kohustust ja puudub igasugune põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Lisaks on hageja tõendanud, et kostja ei teinud ülekandeid, mistõttu ei ole kostja kuidagi vastutav ühegi kahju tekitamise eest, kui kahju peaks olema tekkinud, mida hageja ei ole tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ülekannete puhul oleks tegemist õigusvastaste ülekannetega, sest nagu hageja poolt esitatud hagiavalduse lisadest nähtub on ülekanded tehtud, et tagastada I. S. ́i poolt OÜ-le Tabacalera (pankrotis) antud laenu, mistõttu ei ole tegemist olnud õigusvastaste ülekannetega ja ülekannete tegemata jätmine oleks olnud õigusvastane, sest I. S. ́poolt antud laen tuli tagastada.
4.Kohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajana 19.11.2021, mille tühistas 19.11.2021, uuendas eelmenetluse, selgitas tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
5.Kostja esitas täiendava seisukoha ja tõendid 17.12.2021, tuues välja järgmist: − OÜ TABACALERA (pankrotis) ja I. S.i vahel 01.01.2014 sõlmitud laenulepingu on OÜ TABACALERA (pankrotis) volitatud isikuna allkirjastanud kostja. Kostjat volitas laenulepingut allkirjastama toonane juhatuse liige A. S.. − Kviitungid kassa sissetuleku orderite nr 37 ja 64 juurde on allkirjastanud kostja ning kviitungi kassa sissetuleku orderi nr 15 juurde on allkirjastanud A. S.. I. S.i poolt antud laenud on võetud OÜ TABACALERA (Pankrotis) kassasse sularahana ja seda on kasutatud OÜ TABACALERA (pankrotis) majandustegevuses. − Maksete loogika oli poolte vahel kokkulepitud selliselt, et juhul kui OÜ-l TABACALERA (pankrotis) läks vaja täiendavat laenusummat 01.01.2014.a sõlmitud laenulepinguga nr xxxx kogusumma 100 000 eurot raames ja seda seoses ettevõtte tootmisvajadustega, siis paluti I. S.il ülekanda eelnevalt sõlmitud kokkuleppe raames täiendav laenusumma, kuna laenulepingus kokkulepitud laenukogusumma 100 000 eurot ei olnud täies ulatuses I. S.i poolt OÜ-le TABACALERA (pankrotis) laenatud. Kui OÜ-l TABACALERA (pankrotis) tekkis rahaline võimalus, klientide poolt tasutud arved ja majandustegevuses tekkis piisavalt vabasid vahendeid, siis tagastas OÜ TABACALERA (pankrotis) laenu I. S.ile. − I. S. sai pensioni Ukrainast ja I. S.i Eestis elades maksti Tema Ukraina pension välja Eesti Sotsiaalkindlustus ameti kaudu.
2-21-4109 − I. S.ile kuulus xxxx maja ühel ja samal tänaval: xxxx ja xxxx. I. S. müüs ära mõlemad endale kuuluvad kinnisasjad ennem kui kolis Eesti Vabariiki ja antud tehingutest sai I. S. piisavalt rahalisi vahendeid, et anda OÜ-le TABACALERA (pankrotis) laenu summas 100 000 eurot.
6.Hageja esitas 07.02.2022 vastuse kostja 17.12.2021 seisukohale, tuues välja, et − Laenulepingu sõlmimine on tõendamata ning A. S.i kiri ei tõenda 01.01.2014 laenulepingu sõlmimise fakti ega laenu andmist. − Laenu andmine on tõendamata. − Tõendatud ei ole, et I. S.ile kuulus Ukrainas kinnisvara.
7.Kohus jättis kostja 17.12.2021 taotlused tõendite kogumiseks 04.05.2022 määrusega rahuldamata ja määras eelmenetluse lõppemise 09.05.2022. Kostja esitas 24.05.2022 vastuväite kohtu tegevusele seoses Harju maakohtu 04.05.2022 määrusega, millega kohus jättis kostja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata. Kostja viitas asjaolule, et kohus jättis taotlused rahuldamata põhjendades seda sellega, et kostja ei ole välja toonud, miks tal puudub võimalus vahetult I. S.ilt tõendeid koguda, kuid I. S. suri xxxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab esmalt kostja vastuväite kohtu tegevusele. Kohus lahendab vastuväited TsMS § 333 lg 1 alusel, mis sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud, mistõttu kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus möönab, et taotluste lahendamisel on kohus ekslikult märkinud, et kostja ei ole välja toonud, miks tal puudub võimalus vahetult I. S.ilt tõendeid koguda. Tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmise põhjustena on kohus 04.05.2022 määruses välja toonud, et taotlused ei ole piisavalt põhistatud ega konkretiseeritud, kostja ei ole esitanud selgeid taotlusi, millest nähtuks, millist asjas tähtsust omavat asjaolu kostja iga kogutava tõendiga tõendada soovib. Tõendite kogumise taotluses ei ole märgitud kogumist võimaldavad andmed ning taotlustes ei ole märgitud miks kostja arvab dokumendi olevat teise isiku käes. Kohus tõi välja ka, et ei täida võistlevas tsiviilkohtumenetluses uurimisfunktsiooni võimalike pool(t)ele kasulike tõendite leidmiseks ning ei rahulda tõendite kogumise taotlust pelgalt oletuse alusel. Eeltoodust nähtuvalt oli tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmine põhjendatud ka võttes arvesse asjaolu, et I. S. suri xxxx ning kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-21-4109
11.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − OÜ TABACALERA (pankrotis) arvelduskontolt on tehtud perioodil 21.08.201427.09.2017 erinevaid ülekandeid I. S.ile kokku summas 78 482 eurot selgitusega „leping“ ning OÜ TABACALERA (pankrotis) arvelduskontole on I. S.i poolt tehtud ülekandeid summas 13020 eurot. − Kostja oli OÜ TABACALERA (pankrotis) arvelduskontolt I. S.ile ülekannete tegemise perioodil (21.08.2014-27.09.2017) võlgniku ainus juhatuse liige.
13.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas OÜ TABACALERA ja I. S.i vahel oli sõlmitud laenuleping, kas hageja nõue kostja vastu on (osaliselt) aegunud, kas OÜ-le TABACALERA (pankrotis) tekitati tema arvelduskontolt I. S.ile ülekannete tegemisega kahju ning kas kostja on vastutav kahju tekkimise eest.
14.Esmalt tuvastab kohus, kas OÜ TABACALERA ja I. S.i vahel oli sõlmitud laenuleping.
15.Hageja on välja toonud, et perioodil 21.08.2014-27.09.2017 tegi kostja OÜ TABACALERA juhatuse liikme ja osanikuna oma isale, I. S.ile ülekandeid kokku summas 78482 eurot selgitusega „leping“, millest 13020 eurot on võlgnikule tagastatud ja 65462 eurot jätkuvalt tagastamata. Hageja hinnangul puudus ülekannete tegemiseks alus või põhjus, ülekannete teostamise ajal oli I. S. pensionär ning ülekanded ei ole mingil viisil seotud võlgniku majandustegevusega. Hageja tõi välja ka, et tall ei ole üle antud OÜ TABACALERA raamatupidamise dokumente. Hageja on kohtule esitanud tõenditena ka I. S.i esindaja poolt väidetavalt hagejale edastatud laenulepingu nr xxxx ning kviitungid kassa sissetuleku orderi nr 15,37 ja 64 juurde, mille ehtsuse hageja vaidlustab. Kostja on hagivastuses esitanud seisukoha, millest lähtuvalt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et ülekandeid OÜ TABACALERA arvelduskontolt I. S.i arvelduskontole oleks teinud kostja ning juhul, kui hageja peaks vastavat asjaolu tõendama, on kostja seisukohal, et ülekanded I. S.ile on tehtud I. S.i ja OÜ TABACALERA vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Kostja on seisukohal, et hageja väited laenulepingu ja kassaorderite ehtsuse vaidlustamise osas on täielikud tõendamata ja väärad ning lisaks nähtub hageja poolt kohtule tõendina esitatud OÜ TABACALERA arvelduskonto väljavõttest, et I. S. on ajaliselt varem teinud OÜ-le TABACALERA ülekandeid. Kuna tõendid on I. S.i poolt esitatud hagejale, siis tõendab see kostja hinnangul, et mõlemad osapooled kinnitavad et laenuleping on ehtne ja selle alusel on I. S. andnud OÜ-le TABACALERA laenu summas 88020 eurot (sularahas 75 000 eurot, pangaülekandega 13020 eurot), millest OÜ TABACALERA on tagastanud 78482 eurot. Kostja hinnangul peaks hageja tõendama väiteid, et I. S.il puudusid piisavad rahalised vahendid OÜ-le TABACALERA laenu andmiseks.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
17.VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
2-21-4109 VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Laenulepingul ei ole seaduses sätestatud vorminõuet. Hageja on kohtule esitanud ja kostja on vastuväites tuginenud OÜ TABACALERA ja I. S.i vahel 01.01.2014 sõlmitud kirjalikule laenulepingule nr xxxx, millega I. S. (lepingus kui I. S.) võttis endale kohustuse anda pärast lepingu allkirjastamist tervenisti või osadena laen summas 100 000 eurot OÜ TABACALERA arvelduskontole pangaülekandena ning OÜ TABACALERA kohustus laenu tagastama kehtestatud tähtaegadeks.
18.Kohtu hinnangul ei ole I. S.i poolt OU-le TABACALERA laenu andmine summas 100 000 eurot tõendatud. Kohus põhjendab seisukohta alljärgnevaga:
19.Ehkki laenulepingu sõlmimisel puudub kohustuslik vorminõue, on lepinguosalised sõlminud lepingu kirjalikult, toomata seejuures lepingus välja, kes on sõlminud lepingu OÜ TABACALERA nimel (lepingus toodud kui „juhatuse liikme isikus“ ja käsikirjas allkirjastatud kui „volitusisik“). Laenuleping sätestab laenu andmise pangaülekandena – arvelduskonto väljavõttest nähtub, et lepingule vastavalt, ehk pangaülekandena on OÜ-le TABACALERA kantud I. S.i poolt 13 020 eurot lepingu sõlmimise järgselt. Kohus nõustub ka hagejaga, et maksekorralduste selgitus „leping“ ei viita konkreetsele laenulepingule ega laenulepingule üldiselt – lepingupoolte vahel võis olla ka muid lepingulisi suhteid, mida ei ole kohtu ette toodud.
20.Kostja on hagivastuses välja toonud, et OÜ TABACALERA sai I. S.iga sõlmitud laenulepingu alusel laenu kokku summas 88 020 eurot, mitte laenulepingus märgitud suuruses. Kostja on ka hilisemalt tuginenud väitele, et OÜ TABACALERA (pankrotis) ja I. S. vahel oli 01.01.2014 sõlmitud laenuleping 100 000 euro laenamiseks, millest 75 000 eurot andis I. S. laenu sularahas (kviitungi kassa sissetuleku orderite nr 15,37 ja 64 juurde) ning ülejäänud osas tõi kostja välja, et „poolte vahel kokkulepitud selliselt, et juhul kui OÜ-l TABACALERA (pankrotis) läks vaja täiendavat laenusummat 01.01.2014.a sõlmitud laenulepinguga nr xxxx kogusumma 100 000 eurot raames ja seda seoses ettevõtte tootmisvajadustega, siis paluti I. S.il ülekanda eelnevalt sõlmitud kokkuleppe raames täiendav laenusumma, kuna laenulepingus kokkulepitud laenukogusumma 100 000 eurot ei olnud täies ulatuses I. S.i poolt OÜ-le TABACALERA (pankrotis) laenatud.“ Kohtu hinnangul ei ole antud kujul laenusuhe juriidilise isikuga eluliselt usutav. Kohtule tõendina esitatud laenulepingust nähtub võimalus tasuda laenusumma OÜ-le TABACALERA kas tervikuna või osadena (laenulepingu punkt 1.2.), kuid täiendavalt, nö vastavalt OÜ TABACALERA täiendavatele (tootmis) vajadustele vastava laenu andmist ei tõenda pangaülekannete suurused ning kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud selget seaduspära saadud ja tehtud pangaülekannetes. Kostja poolt väljatoodud seos täiendavate rahaliste vahendite vajaduse ja I. S.i poolt OÜ-le TABACALERA tehtud pangaülekannete seos on tõendamata. Kohtu hinnangul iseloomustab eelpooltoodu kaootilisust nt perioodil 21.08.2014-25.08.2014 I. S. poolt tehtud ülekanded kokku summas 4150 eurot (sellest 2700 eurot 25.08.2014) ning sellele „vastusena“ OÜ TABACALERA ülekanne I. S.ile 25.08.2014 summas 20000 eurot. Kui OÜ TABACALERA poolt sooritatud ülekande puhul võiks eeldada rahaliste vahendite tekkest tingitud laenutagastust, siis jääb selgusetuks, miks vaid mõned päevad hiljem, ehk 31.08.2014 ja 01.09.2014 teeb I. S. taas ülekanded kokku summas 1400 eurot. Samamoodi iseloomustab kaootilisust väidetavad laenusummad I. S.i poolt summas 10 eurot (24.06.2017), 40 eurot (20.12.2016), 50 eurot (18.12.2016) jt.
21.Kohtu hinnangul ei tõenda pelgalt kviitungid kassa sissetuleku orderi nr 15,37 ja 64 juurde (dateeritud vastavalt 17.04.2014, 20.02.2014 ja 12.03.2014 kuupäevadega) seda, et kassasse on laenuna sisse tulnud sularaha summas 3 x 25 000 eurot ehk kokku 75 000 eurot.
2-21-4109 Kviitungid kassa sissetuleku orderite kohta on vaid üks võimalikest tõenditest. Võttes arvesse asjaolu, et laenuleping on sõlmitud lähikondsete vahel, kviitungid kassa sissetuleku orderite juurde ei ole kronoloogilises järjekorras (kviitung nr 15 on allkirjastatud hiljem, kui kviitungid nr 37 ja 64), pankrotihaldurile ei ole üle antud OÜ TABACALERA raamatupidamist, mille põhjal oleks võimalik laekumise raamatupidamises kajastatust kontrollida ning tõendatud ei ole, et I. S.il olid rahalised vahendid 75 000 euro suuruse sularahamakse tegemiseks, on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole I. S.i poolt OÜ-le TABACALERA laenu andmine sularahas summas 75 000 eurot.
22.Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et vastavalt võimalikule laenulepingule on I. S.i poolt antud OÜ-le TABACALERA laenu perioodil 21.08.2017-27.09.2017 kokku summas 13020 eurot, mis on tõendatud OÜ TABACALERA arvelduskonto väljavõttega.
23.Kohus käsitleb järgnevalt kostja aegumise vastuväidet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
24.Hageja on seisukohal, et kostja tegi OÜ TABACALERA juhatuse liikmena oma isale suurtes summades alusetult makseid või võimaldades seda teistel teha. Kostja vaidleb hagejale vastu, öeldes, et tõendamata on, et makseid tegi kostja ning OÜ TABACALERA ja I. S.i vahel oli sõlmitud laenuleping, millest lähtuvalt tegi OÜ TABACALERA (pankrotis) tagasimakseid I. S.ile siis, kui OÜ-l TABACALERA (pankrotis) tekkis rahaline võimalus, klientide poolt olid tasutud arved ja majandustegevuses tekkis piisavalt vabasid vahendeid.
25.Riigikohtu praktika kohaselt on juhatuse liikme suhe äriühinguga käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks äriseadustikule ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634, vt RKÜKo asjas nr 1-17-2359 p 64).
26.Kohus leiab, et hagis esile toodud asjaoludel võiks hageja nõude kvalifitseerida juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahjunõudena (äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2). Selleks, et selgitada välja, kas hageja nõudele kohaldub ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg 5 aastat või TsÜS § 146 lg 4 kohane aegumistähtaeg 10 aastat, on vajalik välja selgitada, kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult.
27.TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-7909, p 11). Juhatuse liikme ja äriühingu vahelises suhtes on niisugune tahtlik heade kommete vastane tegu eeskätt tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühing ei saa kümneaastasele aegumistähtajale tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada. (RKÜKo asjas nr 1-17-2359 p 65)
28.Riigikohus on 16.09.2009 otsuse 3-2-1-79-09 punktis 11 selgitanud TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud „tahtluse“ mõistet. Riigikohus selgitas, et VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kolleegium leiab, et ka TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel
2-21-4109 juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav.
29.TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
30.Riigikohus on 19.12.2016 otsuse 3-2-1-113-16 punktis 15 selgitanud, et kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.
31.Kohus leiab, et iseenesest hagis esile toodud asjaoludel, mille kohaselt tegi kostja ise või võimaldas kolmandatel isikutel teha OÜ TABACALERA (pankrotis) arvelduskontolt korduvaid ülekandeid I. S.i arvelduskontole ja jättis raha ühingule tagasi nõudmata, on võimalik, et kostja rikkus TsÜS §-st 35 tulenevaid juriidilise isiku juhtorgani üldiseid kohustusi tegutseda äriühingu huvides, kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.
32.Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et ülekandeid ei tehtud vaid OÜ TABACALERA (pankrotis) arvelduskontolt I. S.i arvelduskontole, vaid ka I. S.i arvelduskontolt OÜ TABACALERA (pankrotis) arvelduskontole.
33.Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendatud on, et ajavahemikus 21.08.2014-27.09.2017 andis I. S. tegi makseid OÜ-le TABACALERA kokku summas 13 020 eurot ning samal perioodil tegi OÜ TABACALERA (pankrotis) I. S.ile ülekandeid kogusummas 78482 eurot.
34.Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd tõendatud ei ole I. S.i poolt OÜ-le TABACALERA laenu andmine summas 75 000 eurot (väidetav sularaha sissemakse kassasse), on kostja teinud I. S.ile makseid õigusliku aluseta kokku summas 65 462 eurot (78482-13020=65462), millest tekkis OÜle TABACALERA kahju samas ulatuses.
35.Kostja on esitanud menetluses vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et makseid I. S.ile tegi kostja isiklikult. Kohus nõustub hagejaga – vaidlus puudub, et I. S.ile maksete tegemise ajal oli kostja OÜ TABACALERA ainus juhatuse liige. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kostja tegi ülekanded I. S.ile isiklikult või võimaldas kolmandatel isikutel maksete tegemise. Kohus nõustub, et olukorras, kus kostja tegi juhatuse liikmena ise alusetud ülekanded, viies sellega vara ettevõttest välja, seisneb kostja rikkumine alusetute ülekannete tegemise faktis. Olukorras, kus kostja on võimaldanud ülekannete tegemise kolmandatel isikutel, mis nähtub tõendina Swedbank AS-i poolt esitatud kinnitusest, mille kohaselt on maksed teinud OÜ TABACALERA endine juhatuse liige, A. S., kes on nii kostja, kui ka I. S.i lähikondne, on käsitletav kostja hooletuses ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja, täites oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ehk korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1), ei olnud teadlik alusetute maksete tegemisest I. S.ile.
36.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29.05.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13 leidnud, et „Põhimõtteliselt on õige, et äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, kui juhatuse liige teeb äriühingu nimel ja arvel lepingu või muu õigusliku aluse olemasolul makseid kolmandale isikule. Samas võib see ikkagi olla rikkumine, kui juhatuse liige teab või peab teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb on nt tühine näilikkuse või seadusele või headele kommetele mittevastavuse tõttu või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik
2-21-4109 sellest taganeda või see üles öelda. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärgiks oligi äriühingu varatuks muutmine. Kui juhatuse liige ei tee makseid ise, võib tema kohustuste rikkumist näha selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi ette nende takistamiseks.“
37.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja on OÜ TABACALERA juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi, teadlikult oma lähikondsele alusetute maksete tegemine või kolmandatel isikutel tegemise võimaldamine on käsitletav tahtliku rikkumisena ehk tahtliku heade kommete vastaseks tegevusena, mistõttu ei ole hageja nõue kostja vastu ei osaliselt ega tervikuna aegunud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista OÜ-le TABACALERA tekitatud kahju summas 65462 eurot.
38.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjate ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8% aastas.
39.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates hagi esitamise ajast.
40.Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude ja mõistab kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjate hageja kasuks välja viivise alates 16.03.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
41.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hagi tagamine
42.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist.
43.Harju Maakohtu 17.03.2021. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis kohtuliku hüpoteegi summas 65462 eurot T. P. kuuluvale kinnistule registriosa nr-ga 1716032 esimesele vabale järjekohale OÜ TABACALERA (pankrotis) kasuks. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus hagi rahuldab ja hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, tuleb jätta kohtuotsuse täitmist tagama käesolevas asjas 17.03.2021 seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2-21-4109
45.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
47.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
48.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
49.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.06.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.