Menetlusosalised ja nende Hageja: J J V I (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]); Kostja 1: M S (isikukood xxx, xxx); Kostja 2: K S (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt M S (isikukood xxx) ja K S (isikukood xxx) solidaarselt hageja J J V I (isikukood xxx) kasuks välja 8680 (kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot, millest 4340 eurot on põhivõlgnevus ja 4340 eurot on tasumata intress. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt M S (isikukood xxx) ja K S (isikukood xxx) solidaarselt hageja J J V I (isikukood xxx) kasuks välja 2319,17 (kaks tuhat kolmsada üheksateist eurot ja 17 senti) eurot, millest 500 eurot on tasutud riigilõiv, 46,18 eurot on tõlkekulu ja 1755 eurot on kulud õigusabile.
Mõista kostjatelt M S (isikukood xxx) ja K S (isikukood xxx) solidaarselt hageja J J V I (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2319,17 euroltalates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 4340 eurot põhivõlana ja sissenõutavaks muutunud viivise põhivõla ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 20.03.2019 kirjaliku laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostjatele üle kandma laenu 6000 eurot hiljemalt 21.03.2019 kostja II arveldusarvele nr xxx. Kostjad kohustusid solidaarselt tagastama laenu koos intressiga hageja arveldusarvele nr xxx osamaksetena, vastavalt laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule.
2.Poolte vahel on sõlmitud rahasumma üleandmisele suunatud laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes. Hageja kandis laenusumma 6000 eurot üle kostja II arveldusarvele 21.03.2019. Vastavalt laenulepingule kohustusid kostjad solidaarselt tagastama hagejale laenu ning tasu laenu kasutamise eest (intress) 26 osamaksena, kokku summas 11 649 eurot, millest viimane osamakse tuli tasuda hiljemalt 30.03.2020. Kostjad tähtaegselt osamakseid tasunud ei ole. Juba esimesed osamaksed tasuti viivitusega ning järgnevad maksed toimusid puudulikult ning kaootiliselt. Hageja on nõudnud kostjatelt osamaksete tasumist juba augustis 2019. Kostjad on hagejale tasunud kokku vaid 7309 eurot.
3.Laenulepingu kohaselt kohustusid kostjad laenumaksete tasumata jätmisel maksma viivist 3% päevas tasumata summalt ning juhul, kui laenuvõtjad ei suuda tasuda vähemalt kahte osamakset, mis ei pea olema tingimata järjestikused, on laenuandjal õigus nõuda kogu võlasumma täies ulatuses tasumist vastavalt osamaksete tabelis sätestatud summadele, koos intresside ja muude kohalduvate tasude ning hüvitistega, kusjuures viimased peavad olema täielikult tasutud enne kui arvestatakse tasutuks põhikohustus ja intressid.
4.Tänaseks on kostjad laenujäägi tagastamisega viivitanud 531 päeva alates 31.03.2020. Vastavalt laenulepingule kohustuvad kostjad tasuma viivist 3 % päevas laenujäägilt. Seega tuleb kostjatel tasuda viivist põhivõlgnevuse ulatuses. Seega tuleb kostjatel solidaarselt tagastada hagejale põhivõlg 4340 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 4340 eurot.
5.Vastavalt laenulepingule kuulusid hilinemisega maksmisel laekunud summadest mahaarvamisele kõigepealt viivis, seejärel põhikohustus või intress. Laenulepingus kokku lepitud maksegraafikus sisalduvad numbrid koosnevad põhikohustusest ja intressist kokku 11649 eurot, seejuures esimene makse pidi aset leidma 31.03.3019 ja viimase makse tähtaeg oli
30.03.3020. Kostjad on kokku tasunud 7309 eurot. Hageja loobub vastutulekuna kostjatele viivisenõudest perioodi eest 01.04.2019 kuni 30.03.2020 ning arvestab viivist alates 31.03.2020 põhinõude summalt 4340 eurot. 4340 euro kujunemisel lähtub hageja kokkulepitud õigusest määrata, kas hilinenud osamaksega kustutatakse põhi- või intressinõuet. Intressinõue kogu laenuperioodi eest oli 5649 eurot (tagastamisele kuuluv summa miinus laenusumma).
6.Lahutades kostjatelt laekunud summast 7309 eurost maha intressinõude summas 5649 eurot, jääb alles 1660 eurot, mille arvelt vähenes põhinõue hagi põhinõudeni (6000 - 1660 = 4340). Seega on kostjad alates 31.04.2020 võlgu põhikohustusena 4340 eurot ning lisaks kokkulepitud viivise, mida hageja heas usus käitudes vähendab põhikohustuse summani, so 4340 euroni.
7.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled sõlmisid 20.03.2019 laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjatele 6000 eurot, kostjad omakorda pidid laenusumma tagasi maksma igakuise 7%-lise intressiga, mis oli fikseeritud summas 5649 eurot ning mis oli jaotatud laenulepingus sisalduva maksegraafiku järgi 26 osamakse peale. Laenulepingu sõlmimisel hindasid pooled laenu hinnaks 84% aastas (kokkulepitud intress). Laen koos fikseeritud intressiga tuli tagasi maksta vastavalt maksegraafikule 13 kuu jooksul ehk hiljemalt 30.03.2020.
8.Maksegraafikus sisalduvad summad koosnevad seega põhinõudest summas 6000 eurot ja kokku lepitud fikseeritud intressist summas 5649 eurot, kokku 11 649 eurot. Kostjatel ei olnud õigust ega kohustust tasuda laenu teisiti, kui laenulepingus kokkulepitud maksegraafikus sätestatud. Laenulepingu esimeses lõigus peale maksegraafikut oli ette nähtud, et maksed arvestatakse kõigepealt viiviste katteks ning alles seejärel põhisumma või intresside katteks. Viimane lauseosa annab hagejale õiguse määrata, kas laekunud maksetega kustutada esmalt põhinõuet ning seejärel intressinõuet või vastupidi. Hageja määras laekunud summad kõigepealt intressi katteks.
9.Vastutulekuna kostjatele ei arvesta hageja perioodi 31.03.2019 – 30.03.2020 eest viivist, kuigi kostjad jäid maksetega viivitusse juba esimeste maksetega. Viimane makse laekus kostjatelt 17.01.2020. Kuivõrd intress oli kokku lepitud fikseeritud summana, ei oma tähtsust, milliste laekumiste arvelt ja mis järjekorras luges hageja makstuks intressi ja põhivõla, sest tulemus ei sõltu liidetavate järjekorrast. Oluline on see, et perioodi lõpuks pidid kostjad olema hagejale tasunud 6000 eurot põhinõude eest ja 5649 eurot intressi eest.
10.Tähtajaks 30.03.2020 olid kostjad tasunud 7309 eurot. Laekunud maksetest summas 7309 eurot kustutas hageja esmalt intressivõla. Pärast intressinõude rahuldatuks lugemist hakkas hageja kustutama põhinõuet. Seega arvestas hageja peale intressinõude rahuldatuks lugemist alles jäänud 1660 eurot (7309 eurot – eurot 5649) maha põhinõudest. Eelnevast tulenevalt jäi kostjatel tasumata põhinõue summas 4340 eurot (6000 eurot – 1660 eurot), millelt hageja hakkas alates 31.03.2020 arvestama viivist. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on 3 % päevas. Seega arvestas hageja viivist 3 % päevas põhinõude summast 4340.
11.Hagiavalduse esitamise hetkeks olid kostjad laenu tagastamisega viivitanud 531 päeva (alates 31.03.2020), mistõttu nõutav viivisesumma 4340 eurot vastab viivisele, mis tekkis juba esimese 34 päevaga (4340*0,03*34 = 4426,8 eurot). Tavapärase praktika kohaselt nõuab hageja viivist vaid põhinõude 4340 euro ulatuses. Hagiavaldusele lisatud kontoväljavõte tõendab hageja poolt kostjatele laenusumma 6000 eurot ülekandmist. Kuivõrd pangakonto, mille väljavõte on esitatud, on suletud, ei ole hagejal võimalik muul viisil selle konto väljavõtet esitada. Tegemist on panga poolt väljastatud originaaldokumendiga ning hagejal ei ole võimalik ilma originaaldokumenti muutmata seda teisti esitada.
12.11.04.2022 lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlana 4340 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena alates 31.03.2020 4340 eurot. Vaidlust pole selles, et hageja ja kostjad sõlmisid 20.03.2019 kirjaliku laenulepingu, mille kohaselt hageja kandis kostjatele 21.03.2019 üle laenu 6000 eurot ning kostjad kohustusid solidaarselt tagastama hagejale laenu koos fikseeritud intressiga laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel, kokku summas 11 649 eurot, hiljemalt 30.03.2020. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja on lepingulise kohustuse täitnud, kuid kostjad on jätnud omapoolse kohustuse nõuetekohaselt täitmata.
13.Kostjad on vabad otsustama, millistel tingimustel nad laenu võtavad ega saa hiljem nendest oma suva järgi loobuda. Pooled leppisid laenulepingus kokku laenu kasutamise hinnaks 84 % aastas (koguintress), mis jagunes laenulepingu kohaselt igakuisteks makseteks. Pooled on kokku leppinud intressi arvestamises kogu laenusummalt, mitte laenujäägilt. Laenulepingu kohaselt arvestatakse maksed kõigepealt viivise katteks ning alles seejärel „põhisumma või intresside“ katteks.
14.Kuivõrd hageja hilinenud ega laekumata maksetelt perioodil 20.03.2019-30.03.2020 viivist ei arvestanud, määras ta 31.03.2020 seisuga laekunud maksetest esmalt täidetuks intressinõude 5649 eurot ning seejärel hakkas kustutama põhivõlga, millest sai tasutud 1660 eurot ning tasumata jäi 4340 eurot. Tasumata põhivõlalt 4340 eurolt arvestas hageja lepingus kokkulepitud viivist, mis põhineb poolte vastastikusel tahtel.
15.Hageja ei nõustunud kostjate tõlgendusega, et maksete järjekord jäeti lepingu alusel võlgniku määrata. Asjakohatu on viide VÕS § 88 lg-le 1, kuivõrd see kohalduks juhul, kui kostjatel oleks hageja ees mitu erinevat kohustust, kuid ülekantud rahast ei jätkuks kõigi kohustuste täitmiseks. Kostjatel on hageja eest ainult üks laenulepingust tulenev kohustus.
16.Pooltel on erinev arusaam selle kohta, mis tuleb lugeda laekunud maksete arvelt esmalt tasutuks – kas põhinõue või intress. Hageja tugineb eelviidatud kokkuleppele, mille kohaselt loeti esmalt tasutuks viivised ning seejärel põhiosa või intressid. Hagejal oli õigus lugeda tasutuks tasu raha kasutamise eest ehk intressid. Kostjad leivad vastupidi. Järelikult on tegu VÕS § 27 lõikes 1 nimetatud olukorraga, kus pooled vaid arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud. Sellises olukorras tuleks VÕS § 27 lg 2 alusel kohaldada asjaoludest tulenevalt mõistlikku tingimust. Kuivõrd pooled on lähtunud viivise määramisel võlaõigusseadusest, on ka intressi küsimuses mõistlikuks tingimuseks VÕS § 88 lg 8 regulatsioon.
17.Kostjad pole oma vastuväiteid ja seisukohti kordagi põhistanud ega millegagi tõendanud. Kostjate väited ja seisukohad on igas menetlusdokumendis erinevad ning jäänud paljasõnaliseks. Kostjad nimetavad lepingut liigkasuvõtjalikuks, kuid ei ole seda kuidagi põhjendanud ega oma väited tõendanud. Laenulepingu liigkasuvõtjalikuks lugemiseks ei piisa üksnes sellest, et leping on sõlmitud kostjate hinnangul ebasoodsatel tingimustel, vaid oluline on tuvastada poole raske olukord lepingu sõlmimisel ja sellest tulenevalt hageja liigkasuvõtjalik käitumine (3-2-1-108-02, p. 11). Selliseid asjaolusid kostjad välja toonud ega tõendanud ei ole.
18.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 500 eurot, tõlkekulu 46,18 eurot käibemaksuga ja kulu õigusabile kokku 1755 eurot käibemaksuga. Hageja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane. Tunnitasu oli 130 eurot. Asjaoludega tutvumiseke ja hagiavalduse koostamisele kulus 4 tundi (520 eurot, millele lisandus käibemaks) Kostjate 08.11.2021 vastusega hagile tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele, suhtluseks kliendiga
kulus 2 tundi (260 eurot, millele lisandus käibemaks). Kohtu 10.01.2022 nõudega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja suhtluseks kliendiga kulus 2,83 tundi (367,9 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostjate 11.03.2022 vastusega tutvumisele, lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluse koostamisele kulus 2,42 tundi (314,6 eurot, millele lisandus käibemaks). Eeltoodu alusel palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 2319,17 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
KOSTJATE VASTUVÄITED
19.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et nad on hagejale laenu tagastanud ega võlgne enam midagi. Hageja sõlmis kostjatega äärmiselt ebasoodsatel tingimustel laenulepingu, kui oli eelnevalt telefonivestluses saanud teada kostjate raskest materiaalsest olukorrast, mis oli tekkinud seoses sissetulekute vähenemise ja olemasolevate laenukohustuste teenindamisega. Viimast olukorda lootsid kostjad lisalaenu abil leevendada. Hageja ei kontrollinud, kas kostjad üldse on suutelised laenu tagastama. Suuliselt lubas hageja anda laenu soodsatel tingimustel ja edastas kostjatele ingliskeelse laenulepingu, mille kostjad heas usus allkirjastasid, saamata sellest aru.
20.Kostjad viitasid TsÜS § 86 lõikele 2 ja leidsid, et sätte kohaldamise eeldusteks on laenusaaja sundolukord ning laenu ja sellelt makstava intressi oluline ebaproportsionaalsus. Vastavalt hagejaga sõlmitud laenulepingule oli laenuintressi määraks 7% kuus ehk 84% aastas. Kostjad viitasid TsÜS § 86 lõikele 3. Kostjad palusid kohtul tuvastada laenulepingu ja sellest tulenevate hageja nõuete tühisuse. Kostjad on laenu koos mõistliku intressiga hagejale tagastanud. Kostjad tasusid hagejale 6000 euro laenamise eest üheks aastaks 7309 eurot ehk nad tasusid 1309 eurot intresside ja mõistlike viivistena.
21.Alternatiivselt palusid kostjad juhul, kui kohus laenulepingut tühiseks ei tunnista, vähendada väljamõistetavat viivist. Hagejaga sõlmitud laenulepingus märgitud viivis 3% päevas ja 1095% aastas on ebamõistlikult suur ning heade kommetega vastuolus. Kõrgeim viivise protsent tavakäibes ei ületa reeglina 0,5% päevas.
22.11.03.2022 seisukohas tegid kostjad hagejale ettepaneku hagist loobuda. Hageja arusaam lepingust ei ole kooskõlas lepingueelsete läbirääkimiste ja allkirjastatud lepinguga. Laen tuli koos fikseeritud intressiga tagasi maksta vastavalt maksegraafikule. Kostjate hinnangul tuli lepingu alusel tehtud maksete arvelt lugeda esmalt tasutuks põhivõlg ja alles seejärel intressid. Kostjate tõlgendus on kooskõlas lepinguga. See, millised järjekorras põhivõlga või intresse tasutakse, jäi võlgniku enda määrata.
23.Hagist nähtuvalt ei arvestanud hageja viiviseid perioodil 31.03.2019 kuni 30.03.2020, seega on kostjatel õigus väita, et laenu tagastamiseks tehtud maksed läks kõik põhivõla katteks. Laenutehing toimus eraisikute vahel. Lepingus ei ole intressi ja viivise määrad kooskõlas Eestis oludes tavapärase laenupraktikaga, sest intressi ja viivise määrad on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Seega on leping liigkasuvõtliku iseloomuga. Kostjatel on põhivõlg 6000 eurot tasutud ja põhivõla tasumise ajal hageja viivist ei rakendanud. Hagejal ei ole alust nõuda kostjatelt enam viivist, kuivõrd t intresside pealt viiviseid ei arvestata. VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Hagejal võiks olla õigus nõuda kostjatelt tasumata jäänud intresse, kuid sellist nõuet ta kohtule esitanud ei ole.
24.Kui kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud, paluvad kostjad kohtul vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku suuruseni. Kostjad on märkinud, et viivisenõue on liiga suur ja ilmselt hilinenult esitatud. Kostjate majanduslik olukord on raske, mida negatiivse asjaoluna tõendada on keeruline.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
26.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostjad sõlmisid 20.03.2019 kirjaliku laenulepingu, mille hageja andis kostjatele 6000 eurot; 2) kostjad kohustusid laenulepingu alusel solidaarselt tagastama laenu koos intressiga vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule 26 osamaksega ning koos intressiga tuli kostjatel kokku tasuda 11 649 eurot; 3) kostjad ei teinud laenulepingus kokku lepitud osamakseid lepingus toodud suuruses ja lepingulistel tähtaegadel; 4) kostjad tasusid hagejale laenulepingu alusel kokku 7309 eurot; 5) laenulepingu alusel pidid kostjad tasuma viivist 3% tasumata summalt päevas.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad hagejale solidaarselt tasuma laenulepingust tuleneva põhivõlgnevusena 4340 eurot ja viivisvõlgnevusena põhinõudele vastavas summas 4340 eurot.
28.Hageja leidis, et kostjad on viivitanud lepinguliste maksetega 531 päeva alates 31.03.2020. Hageja ei nõua kostjatelt viivist ajavahemiku 01.04.2019 kuni 30.03.2020, vaid arvestab viivist alates 31.03.202. Lepingu alusel oli hagejal õigus määrata, kas hilinenud maksetega tasutakse põhivõlgnevust või intressi. Kostjad pidid kogu laenuperioodi eest tasuma intressi 5649 eurot. Selle summa arvestas hageja kostjate tasutud 7309 eurost maha. Jäägiks jäi 1660 eurot, mille arvelt luges hageja tasutuks põhinõude. Seega jäi tasumata põhinõude jäägiks 4340 eurot. Hageja palus selle summa kostjatelt välja nõuda, samuti vähendas viivist põhinõude summani. Kostjate vastuväidete osas leidis hageja, et need ei ole põhistatud ega tõendatud.
29.Kostjad leidsid, et hageja sõlmis nendega äärmiselt ebasoodsatel tingimustel laenulepingu. Hageja teadis kostjate rasket materiaalset olukorda. Hageja ei kontrollinud, kas kostjad on suutelised laenu tagastama. Kostjad ei saanud inglisekeelsest laenulepingust aru. Laen ja sellelt tasutav intress ei olnud omavahel proportsioonis. Kostjad on laenu koos intressiga tagastanud ning nad palusid kohtul tuvastada laenulepingu ja hageja nõude tühisuse. Alternatiivselt palusid kostjad vähendada viivist, sest lepinguline viivisemäär on ebamõistlikult suur ja heade kommetega vastuolus. Lisaks leidsid kostjad, et neil oli õigus määrata, mida tehtud maksete alusel tasutuks lugeda ning esmalt sai tasutuks lugeda põhinõude ja alles seejärel intressi.
30.Kohus leiab, et kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta nõuet rahuldamata. Kostjate taotlus tuvastada laenulepingu või hageja nõude tühisust, ei ole põhjendatud.
31.Kohus selgitas kostjatele 10.01.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 43-44), et kuigi kostjad on viidatud Riigikohtu lahendile, mis puudutavad tüüptingimustel sõlmitud lepinguid, ei
ole nad väitnud ega põhistanud vaidlusaluse lepingu sõlmimist tüüptingimustel. Samuti selgitas kohus kostjatele, et viimased ei ole põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada TsÜS § 86 lg 2 või lg 3. Kohus selgitas kostjatele vajadust põhistada ja tõendada, miks oli kokku lepitud intressi määr selline, et vastastikuste soorituste väärtus oli tasakaalust väljas. Kohus selgitas kostjatele vajadust tõendada, et nad olid tehingu sõlmimisel sundolukorras, millest hageja teadis. Kohus osundas, et ei saa ühtegi väidet lugeda tõendatuks ainult seletuste alusel. Kohus samuti selgitas vajadust tõendada viivise vähendamise eelduseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjad ühtegi oma vastuväidet tõendanud. Kuigi kostjate raske majanduslik olukord võib omada kostjate jaoks negatiivset tähendust, ei ole see selline negatiivne ehk nö objektiivselt puuduv asjaolu, mida kostjad ei oleks tõendada saanud.
32.Kostjad on viidanud mitmetele Riigikohtu lahenditele, mis puudutasid tüüptingimustel sõlmitud lepinguid. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nende ja hageja vaheline leping sõlmiti tüüptingimustel. Kostjate väide, et nad ei saanud lepingust aru, on jäänud paljasõnaliseks.
33.Asjas kogutud tõenditest nähtub (toimiku lk 17-18, tõlge lk 47-48), et hageja ja kostjad sõlmisid laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjatele 6000 eurot, mis tuli kostjatel tagasi maksta igakuise 7%-lise intressiga. Kostjad vastutasid laenu tagastamise eest solidaarselt ning maksed tuli teostada igakuiselt vastavalt lepingus toodud maksegraafikule. Maksegraafiku järgi pidid kostjad tasuma 31.03.2019 149 eurot ja edaspidi igakuiselt 460 eurot. Lepingu järgi pidid kostjad maksete mitteteostamiselt asuma viivist 3% päevas maksmata summalt. Lepingu kohaselt tuli maksed arvestada kõigepealt viivise katteks ning alles seejärel põhisumma või intresside katteks.
34.20.03.2019 saatis hageja kostjatele laenulepingu teksti ülevaatamiseks ja allkirjastamiseks (toimiku lk 51). E-kirjast ei saa järeldada, et leping oleks olnud sõlmitud tüüptingimustel ning kostjatel puudus võimalus mõjutada lepingutingimuste sisu. Kostjad ei ole lepingu sõlmimisel hagejale avaldanud, et nad ei saa lepingu tekstist aru. Seega on kostjate väited paljasõnalised.
35.VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul sõlmisid eraisikud omavahelise laenulepingu, mis nägi ette intressi tasumise kohustuse.
36.Riigikohus on leidnus, et laenulepingute ja nendes kokku lepitavate intresside osas kehtib eraisikute vahelistes suhetes lepinguvabaduse põhimõte ning ainuüksi tulenevalt intressi suurusest ei saa pool väita, et tehing on tühine (RK TKo 3-2-1-80-02, p 12). Kostjad on paljasõnaliselt väitnud, et intress oli ebamõistlikult kõrge ning leping oli sõlmitud liigkasuvõtjalikult ning nende rasket olukorda ära kasutades. Neid väiteid ei ole kostjad isegi põhistanud.
37.TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool
teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2). TsÜS § 86 lõikest 3 tuleneb, et kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
38.Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul kohaldada TsÜS § 86. Kostjate endi käitumine ja väited on vastuolus väitega, et tehing on tühine, sest kostjad on lepingu alusel teinud makseid ja kostjate arvates on nad tasunud laenu põhiosa koos mõistliku intressiga.
39.Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 2 ja lg 3 alusel peab kohus esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. Pool, kes tehingu tühisusele tugineb, peab esmalt näitama, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (RK TKo 3-2-1-169-13, p 19, 3-2-1-49-11, p 8). Seejärel tuleb sellel poolel tõendada, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus ei saa omal algatusel kostja väiteid põhistada ega ise otsida tõendeid, mis võimaldaksid kostja väiteid põhistada. Kuna kostjad ei ole põhistanud võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet ega tõendanud oma erakorralisi vajadusi, on kostjate väited paljasõnalised.
40.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohus ei nõustu iseenesest hageja väidetega, et antud säte kohalduks siis, kui kostjad peaksid täitma rahalisi kohustusi erinevate lepingute alusel. Säte kohaldub kohtu hinnangul ka siis, kui võlgnikul tuleb täita mitu erinevat kohustust. Kohustus tasuda põhinõue ja kohustus tasuda intressi on kaks erinevat kohustust.
41.Pooltevaheline leping nägi ette, et tasutud summad arvestatakse esmalt viivise, alles järel põhisumma või intressi katteks. Seega ei reguleerinud leping, kumb kohustus tuleks pärast viivise maha arvestamist esmalt tasuda, kas intress või põhinõue. Leping ei näinud ka ette, kummal lepingu poolel on õigus otsustada, kas esmalt loetakse tasutuks põhinõue või intress.
42.Hageja konto väljavõttest (toimiku lk 19-24) nähtub, et hageja kandis 21.03.2019 kokku lepitud laenu lepingu järgi üle kostjale K Sle. Kostjad tagastasid hagejale 149 eurot ning tegid maksegraafiku kohaseid makseid, kuid mitte alati täiel määral ja maksegraafikus toodud tähtaegadel (konto väljavõte toimiku lk 27). Kokku tasusid kostjad hagejale 7 309 eurot. Ühegi makse tegemisel ei ole kostjad maksekorralduses määratlenud, kas nad soovisid tasuda intressi või põhivõlgnevust.
43.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.
Antud juhul ei ole kostjad maksete tegemisel määratlenud, millist kohustust nad täita soovivad.
44.VÕS § 88 lg 4 näeb ette, et kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ( p 1) ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane (p 2) ja kohustus on muutunud sissenõutavaks (p 3) ja kohustust ei ole vaidlustatud (p 4).
45.Hageja pöördus kostjate poole maksete tasumisega seotud viivituse tõttu juba augustis 2019 (e-kirjad toimiku lk 26, tõlge lk 49). Selles teates hageja veel ei määratlenud, mille katteks ta erinevaid makseid luges. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja avaldanud, mida ta luges tasutuks ja mida mitte. Sellele esitatud vastuväites ei toonud kostjad välja, et nad ei nõustu hageja soovitud maksete sisu ja järjekorraga. Seega oli hagejal õigus määrata, milliste maksete katteks ta tasumised luges. Teisalt nõustub kohus hageja väidetega, et kostjate väited selle kohta, kas nad tasusid põhinõuet või intressi, ei oma sisulist tähendust. Lepingu alusel pidid kostjad kokku tasuma 11 649 eurot, kuid tasusid vaid 7309 eurot ning tasumata jäi igal juhul 4340 eurot.
46.Eeltoodut kokku võttes rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhinõudena 4340 eurot. Kuna kostjad olid viivituses lepinguliste maksete tegemisega, tuleb kostjatelt VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis lepingulise määra alusel. Hagejad palusid kostjatelt välja mõista viivise samuti summas 4340 eurot.
47.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad taotlesid leppetrahvi vähendamist, kuid ei põhistanud oma taotlust ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks kohaldada VÕS § 162 lg 1. Kohus ei saa kostjaid vabastada viivise tasumise kohustusest või vähendada viivist paljasõnalise taotluse alusel. Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 4340 eurot. Kogumis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8680 eurot.
48.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 500 eurot, tõlkekulu 46,18 eurot käibemaksuga ja kulu õigusabile kokku 1755 eurot käibemaksuga. Hageja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja tunnitasu oli 130 eurot. Asjaoludega tutvumiseke ja hagiavalduse koostamisele kulus 4 tundi (520 eurot, millele lisandus käibemaks) Kostjate 08.11.2021 vastusega hagile tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele, suhtluseks kliendiga kulus 2 tundi (260 eurot, millele lisandus käibemaks). Kohtu 10.01.2022 nõudega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja suhtluseks kliendiga kulus 2,83 tundi (367,9 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostjate 11.03.2022 vastusega tutvumisele, lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluse koostamisele kulus 2,42 tundi (314,6 eurot, millele lisandus käibemaks).
Eeltoodu alusel palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 2319,17 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
50.Kostjad hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja menetluskulusid põhjendatuteks. Hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks ning nende koostamiseks on põhjendatud ja vastavuses menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2319,17 eurot, millest 500 eurot on tasutud riigilõiv, 46,18 eurot on tõlgekulu ja 1755 eurot kulud õigusabile koos käibemaksuga. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskuludelt 2319,17 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.