Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 16.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-3811/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.06.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1137

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-3811

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3811

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Gxxxx Lxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

15 982,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Gxxxx Lxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: ).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Gxxxx LxxxxxxPlusPlus Capital AS-i kasuks 14 374,28 eurot, millest 13 139,33 eurot on kompromissisumma (sh põhinõue 9851,81 eurot, enne 28.09.2021. a sissenõutavaks muutunud viivised 3277,52 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ning 1199,95 eurot seisuga 16.06.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista kostjalt Gxxxx Lxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 18.05.2022. a aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 28.09.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24998635. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 14.11.2019. a sõlmitud väikelaenu lepingust nr SL19011615163 tulenevalt, mille alusel kostja võlgnes hagejale 9851,81 eurot, lisandusid viivised 3278,53 eurot. Kuna hageja võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmiti kompromissleping/võlatunnistus, millega hageja loobus viiviste nõudest summas 1,01 eurot ning võimaldas kostjal rahalist kohustust tasuda osamaksetega kompromissisummas 12 129,33 eurot, lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.11.2021. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja arvestab viiviseid põhisummalt päevamääraga 0,06% alates 26.11.2021. a kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2022. a summas 650,22 eurot. Hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist määras 0,06% päevas. Lisaks taotleb hageja sissenõudekulude hüvitamist 35 eurot. Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 578 lg 1, § 30 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Esialgse võlausaldaja Bigbank AS ja kostja vahel on sõlmitud väikelaenuleping, millest tulenevalt on laenuandja Bigbank AS ja kostja vahel laenusuhe VÕS § 396 lg.1 tähenduses. Esialgne laenuandja on loovutanud nõude kostja vastu hagejale. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma... (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma

... samas koguses. Pooled on väikelaenulepingust tuleneva kostja võlgnevuse alusel sõlminud kokkuleppe, mis on pealkirjastatud kompromissileping/võlatunnistus. Selle dokumendi p.2.2. märgitakse: võlgnik käesolevaga tunnustab lepingu punktis 1.1. toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes). Võlatunnistusega tunnistab kostja oma võlgnevust hageja ees võlatunnistuses märgitud summas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 13 139,33 eurot (sh põhinõue 9851,81 eurot ja enne 28.09.2021. a sissenõutavaks muutunud viivised 3277,52 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 16.06.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1199,95 eurot (650,22+549,73). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 17.06.2022. a viivise põhivõlalt kuni põhinõude (9851,81 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1400 eurot, s.o 980 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 980 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu määraks 100 eurot (lisandub käibemaks).