2-21-135278/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, sealjuures kostjale avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muuhulgas käsitlustasu summas 153.38 eurot, mille tasumise kohustus tulenes tingimusest, et kui Telia Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Telia Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu. Kohus leiab, et hagiavalduses viidatud tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Poolte vahel oli sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe ning hagiavalduses viidatud tingimus, mille kohaselt Telia Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 153.38 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 51.76 euro (205.14-153.38) ulatuses. Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud käsitlustasu maksmisega viivitamise eest viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 11.04.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 21.03.2022 seadusjärgses määras (8% aastas) kokku summas 48.41 eurot. Arvestades viivist põhivõlgnevuse rahuldatud osalt, kuulub viivisenõue 21.03.2022 seisuga rahuldamisele vaid 16.34 euro ulatuses (viivisekalkulaator veebilehel https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 51.76 eurot, 21.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16.34 eurot ning viivis põhinõudelt alates 22.03.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 153.38 eurot ning sellelt arvestatud viivise 48.41 eurot, jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja taotleb 75 euro suuruse riigilõivu ja 240 euro suuruse õigusabi kulu väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud riigilõivu osas. TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata ning hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitut, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 1,5 tunni ulatuses, s.o 180 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 275 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 25%, seega 68.75 eurot.