1.OÜ Steinbök (avaldaja) esitas 16. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda äriregistrisse OÜ Steinbök osakapital 2700 eurot. Lisaks palus avaldaja kanda registrisse OÜ Steinbök osanikuna Veskioja 1 OÜ (registrikood 14718095) osamaksega 200 eurot.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 16. veebruari 2022. a kandemäärusega avalduse äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 alusel rahuldamata. Kandemääruse kohaselt ei saa 16. veebruaril 2022 esitatud kandeavalduse alusel teha äriregistrisse taotletud kannet. Avaldusele lisatud 16. veebruari 2022 osanike otsusega suurendatakse osakapitali mitterahalise sissemaksega, milleks on kinnisasjad registriosa numbritega 8870902 ja 11485002 (kinnisasjad). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt ei kuulu kinnisasjad osa omandajale Veskioja 1 OÜ-le ja ei ole üle antud OÜ-le Steinbök.
2-22-3018 ÄS § 196 lg 1 järgi esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks, kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on toimunud. Mitterahalise sissemakse esemeks olevate kinnisasjade omanik on OÜ NEWCASTLE (registrikood 11919901), kes ei ole OÜ Steinbök osa omandaja. OÜ Steinbök osanike 16. veebruari 2022. a osakapitali suurendamise otsuse alusel ei ole osakapital sisse makstud. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
3.Avaldaja esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2022. a määrusega maakohtu kandemääruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus kandemääruse põhjendustega ega korranud neid, viidates TsMS § 654 lg 1 p-le 6. ÄS § 196 lg-test 1, 2 ja 4 tuleneb, et osaühing peab olema mitterahalise sissemakse omanik registrisse avalduse esitamise ajal. Kuna avaldaja ei ole enam kinnisasjade omanik, mis anti talle mitterahalise sissemaksena üle, keeldus kohtunikuabi kande tegemisest põhjendatult.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kandeavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei sätesta seadus järjekorda, et esmalt tuleb otsustada osakapitali suurendamise üle ning alles seejärel sooritada asjaõiguslikud toimingud. Järelikult on kandeavaldus õiguspäraselt esitatud: osakapitali on suurendatud mitterahalise sissemakse teel ning Veskioja 1 OÜ on kinnisasjad avaldajale üle andnud. Avaldaja müüs mitterahaliseks sissemakseks olevad kinnisasjad 19. jaanuaril 2022 OÜ-le NEWCASTLE. Seadus ei sätesta, et osaühing ei või mitterahalise sissemaksena saadud kinnisasju edasi müüa enne osakapitali suurendamise kandeavalduse esitamist ja äriregistrisse kandmist. Osakapitali suurendamise seisukohalt on oluline registripidajale tõendada, et osanik on osa eest tasunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
8.Kandeavalduse kohaselt soovis avaldaja kanda äriregistrisse OÜ Steinbök osakapitali 2700 eurot ning OÜ Steinbök osanikuna Veskioja 1 OÜ osamaksega 200 eurot. Avaldusele on lisatud
16.veebruari 2022 osanike otsus, millega suurendati osakapitali mitterahalise sissemaksega, mille ese on kinnisasjad.
2(4)
2-22-3018 Maakohus jättis kandeavalduse rahuldamata, leides, et osaühing peab olema mitterahalise sissemakse omanik kandeavalduse esitamise ajal. Avaldaja oli aga mitterahalise sissemakse esemeks olevad kinnisasjad kandeavalduse esitamise hetkeks võõrandanud. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
9.ÄS § 196 lg-test 1, 2 ja 4 ega ka muudest ÄS normidest ei tulene nõuet, et osaühing peaks olema mitterahalise sissemakse omanik kandeavalduse esitamise ajal. Osakapitali suurendamisel mitterahalise sissemaksega on üldjuhul vaja kandeavaldusega mh esitada osanike vastav otsus (ÄS § 196 lg 1 p 1), sissemakse väärtust tõendavad dokumendid ja sissemakse üleandmist tõendavad dokumendid (ÄS § 196 lg 1 p 6). Kui mitterahalise sissemakse ese on kinnisasi, peab avaldusele lisama ka väljavõtte kinnistusraamatust (ÄS § 196 lg 2). Kolleegium nõustub avaldajaga, et osakapitali mitterahalise sissemaksega suurendamisel on kandeavalduse esitamisel oluline üksnes tõendada, et sissemakse tasumise kohustus on täidetud, mitte seda, et mitterahalise sissemakse esemeks olev vara on kandeavalduse esitamise hetkel osaühingu omandis. Nõue lisada kandeavaldusele väljavõte kinnistusraamatust ei tähenda seda, et osaühing peab sellest nähtuvalt olema ka kinnisasja omanik. Sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole saavutada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus, vaid kandeavalduse rahuldamiseks peab olema täidetud tingimus, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus vastab üleandmise ajal kokkulepitud sissemakse väärtusele. Juhul kui osakapitali sissemakseks üleantud vara võõrandatakse kohase majandusliku vastusoorituseta, võib osaühingu nimel tehingu sõlminud isik olla rikkunud oma kohustusi ja tekitanud osaühingule kahju ning osaühingul võib olla kahju hüvitamise nõue kahjuliku tehingu sõlminud isiku vastu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 13). Eeltoodust tulenevalt on kohtud valesti kohaldanud materiaalõigust (ÄS § 196 lg-d 1, 2 ja 4). Siiski ei too eelnimetatud rikkumine kaasa kohtute määruste tühistamist. Kolleegium põhjendab seda järgnevalt.
10.Osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921) on osaühingu tahteavaldus ehk ettepanek teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu sellega nõustumine on aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10, p 14). Märkimislepinguga võtab osa omandav isik kohustuse tasuda sissemakse. Seega tekib osakapitali suurendamisel osa omandava isiku ja ühingu vahel võlasuhe, millest tekivad pooltele vastastikku õigused ja kohustused (võlaõigusseaduse (VÕS) § 2). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et osanike osakapitali suurendamise otsus tehti 16. veebruaril 2022, millest alates tekkis osa omandajal (Veskioja 1 OÜ) võlasuhtest tulenev kohustus tasuda sissemakse. Ringkonnakohus tuvastas seevastu, et avaldaja ja osa omandaja sõlmisid juba
24.novembril 2021 notariaalse kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu, mille kohaselt andis osa omandaja avaldajale üle mitterahalise sissemaksena kinnisasjad (vt ringkonnakohtu otsuse p 6). Seega ei antud kinnisasju avaldajale üle 24. novembril 2021 märkimislepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuna sellekohast kohustust ei olnud üleandmise ajaks tekkinud. Kuivõrd 24. novembril 2021 sõlmitud kinnisasjade üleandmise leping oli notariaalselt tõestatud, siis eelduslikult pidid kinnisasjad siiski olema üle antud muust õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks, sest notariaadiseaduse § 37 lg 1 kohaselt teeb notar ametitoimingu alles pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed. Asjaõigusseaduse § 120 lg 3 kohaselt tõestab notar 3(4)
2-22-3018 kinnisasja omandiõiguse ülemineku eelduseks oleva asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse notariaalselt tõestatud omandiõiguse ülekandmise võlaõiguslikku kohustust loov tehing või kui vastav leping tõestatakse samal ajal asjaõiguslepinguga. Igal juhul aga ei saanud täidetav kohustus tuleneda 16. veebruari 2022 märkimislepingust, sest seda ei olnud kinnisasjade üleandmise hetkel veel olemas. Ei saa välistada, et kinnisasjade üleandmise lepingu tegelik sisu võis olla tulevase osanike otsuse täitmiseks mittevaralise sissemakse tegemine, kuid sellisel juhul võib lepingut tõestanud notar olla oma ametikohustusi rikkunud. Sellisel juhul võivad kõnealused sissemakseks mõeldud kinnisasjad olla osaühingule üle antud olematu kohustuse alusel, mistõttu võib kinnisasjade üleandjal (Veskioja 1 OÜ) olla ühingu vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel üleantu tagasisaamiseks. Seejuures võib selline nõue olla ka mitterahaliseks sissemakseks ÄS § 142 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tuleneb, et 16. veebruaril 2022 sõlmitud märkimislepingu alusel ei ole sissemakset tehtud. Avaldaja ei ole esitanud registripidajale mitterahalise sissemakse üleandmist tõendavaid dokumente, mis on ÄS § 196 lg 1 p 6 kohaselt nõutav avaldaja taotletud kandemääruse tegemiseks. Seega jättis maakohus kandeavalduse õigesti ÄS § 33 lg 5 alusel rahuldamata.
11.Kohtud on vaatamata ekslikele põhjendustele õigesti leidnud, et avaldaja kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu puudus alus selle rahuldamiseks. Seetõttu jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning muudab üksnes määruse põhjendusi, asendades ringkonnakohtu määruse p 6 käesoleva määruse p-ga 10.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad Riigikohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.