Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

täitmata jätmisele 30 päeva jooksul alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning hoolimata pankrotihoiatuse esitamisest, on võlgnikul ka Maksu ja Tolliameti andmetel maksuvõlgnevusi summas 32 611,51 euro ulatuses. Võlgniku suhtes on pooleli kaks täitemenetlust kogusummas 5627,46 eurot, mida ei ole kolme kuu jooksul suudetud vara puudumise tõttu rahuldada. Seetõttu saab eeldada, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja rõhutab, et tööandja sattus töötasu maksmisega olulisse viivitusse juba jaanuaris 2021.a. Pankrotiseaduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 25.05.2022 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis võlausaldajale tähtaja 15 päeva määruse kättetoimetamisest ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidi 1 500 eurot tasumiseks. Võlausaldaja sai määruse kätte 25.05.2022, deposiiti ei ole tasutud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg-le 1 võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 41 sätestab: „Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.“ Kuna võlausaldaja ei ole deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlausaldaja (töötaja) nõude aluseks on töövaidluskomisjoni 15.02.2022 otsus asjas nr 4-1/99/22, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja

Kohtu hinnangul on võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu (tõendina esitatud töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4-1/99/22). Samuti on võlausaldaja põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust – võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse 04.05.2022, mis edastati võlgniku registrijärgsele e-postiaadressile (tõendina esitatud pankrotihoiatus ja selle edastamise e-kiri). Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Registritest nähtuvalt puudub võlgniku kinnisvara, väikelaevad, sõidukid, osalused äriühingutes. Võlgniku suhtes toimub neli täitemenetlust, millest varaseim algatatud 2021.a augustis. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks vara. Eelneva tõttu leiab kohus, et võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu, põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust ning võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on töötajal töötuskindlustusseaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4 järgi võimalik pöörduda avalduse ja kohtumäärusega Töötukassasse hüvitise saamiseks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 5 järgi võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud isik. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.