1.SA AHTME HAIGLA (avaldaja) valvearst esitas 20. novembril 2021 Viru Maakohtule taotluse kohaldada R.P. (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematut ravi.
2.Viru Maakohus rakendas 20. novembri 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriahaiglasse neljaks päevaks kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23. novembri 2021 kella 15.15-ni.
3.Avaldaja peaarst esitas 23. novembril 2021 taotluse, milles palus pikendada esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku tahtevastase ravi tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva.
2-21-18253
4.Viru Maakohus kuulas 23. novembril 2021 puudutatud isiku haiglas ära ning määras talle esindaja.
5.Viru Maakohus pikendas 23. novembri 2021. a määrusega puudutatud isikule rakendatud esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani ning lubas kohaldada temale tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 29. detsembri 2021 kella 15.15-ni. Määruse kohaselt on puudutatud isik arst-psühhiaatri arvamuse järgi muutunud ravi tulemusel rahulikumaks, kuid on endiselt psühhootiliste elamuste tõttu ebaadekvaatne ja kohati agressiivne. Kuna puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat, ei suuda ta hinnata ravivajadust ja kontrollida oma käitumist. Ambulatoorse raviga ei ole võimalik tema enda ja teiste isikute ohutust tagada, mistõttu ta vajab statsionaarse ravi jätkamist. Kohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel tema ebaadekvaatsuses ja haiguskriitika puudumises. Kuna puudutatud isik ei mõista oma seisundit ja ravivajadust, keeldudes mh ravimite võtmisest, ei ole muu psühhiaatriline abi piisav ning põhjendatud on pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29. detsembri 2021 kella 15.15-ni.
6.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu esialgse õiguskaitse pikendamise määruse peale määruskaebuse, paludes selle määruse tühistada. Esindaja kuulas puudutatud isiku ära 25. novembril 2021, mil puudutatud isik avaldas, et peab ravi vajalikuks. Kuna isik on muutunud raviga rahulikumaks, ei ole põhjendatud tahtest olenematu ravi kohaldamine maksimumtähtajaks ning võib eeldada, et piisav on 14-päevane ravi. Maakohus määras puudutatud isikule esindaja 23. novembril 2021 kell 13.03 ja pikendas tahtest olenematu ravi tähtaega juba kell 13.29. Seega määras maakohus esindaja 26 minutit enne esialgse õiguskaitse pikendamise määruse tegemist. Esindaja määramisel vahetult enne määruse tegemist ei ole esindajal võimalik täita oma peamist ülesannet tagada puudutatud isiku õiguslik ärakuulamine.
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik toodi haiglasse 19. novembril 2021. Puudutatud isik vajab oma haigusseisundi jätkumise tõttu tahtest olenematut ravi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 17. detsembri 2021. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Määruse kohaselt rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 20. novembri 2021. a määrusega tähtajaga 23. november 2021 kell 15.15. Avaldaja esitas taotluse tahtest olenematu ravi pikendamiseks 23. novembril 2021 kell 9.11. Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära
23.novembril 2021, määras talle esindaja 23. novembril 2021 kell 13.03 ning pikendas esialgset õiguskaitset samal päeval kell 13.29. Seega määras maakohus isikule esindaja enne esialgse õiguskaitse pikendamist. Maakohtul oli taotluse lahendamiseks väga vähe aega. Ei ole alust arvata, et esindaja varasem määramata jätmine võis tuua kaasa tahtest olenematu ravi põhjendamatu pikendamise. Määruskaebuse esitaja ei ole eraldi vaidlustanud esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise eeldusi (psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2(5)
2-21-18253 (TsMS) § 534 lg 1). Esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isiku esindaja võttis tellimuse vastu 24. novembril 2021 kell 14.17 ning kuulas puudutatud isiku haiglas ära 25. novembril 2021. Esindaja peab puudutatud isiku õiguste kaitsmisel käituma vastutustundlikult. Puudutatud isiku esindaja võttis õigusabi tellimuse vastu ja kuulas puudutatud isiku ära pärast esialgseks õiguskaitseks määratud 4-päevast tähtaega. Kuigi maakohus määras puudutatud isikule esindaja ainult 26 minutit enne tahtest olenematu ravi pikendamist, ei olnud maakohtul võimalik teha seda varem. Pikendamise taotluse ja esialgse õiguskaitse määrusega määratud ravi lõpu vahele jäi alla kuue tunni, mille jooksul pidi maakohus käima puudutatud isiku viibimiskohas ja kuulama ta ära, kujundama oma seisukoha, määrama talle vajaduse korral esindaja ning koostama pikendamise määruse ja toimetama selle avaldajale ja puudutatud isikule kätte enne
23.novembrit 2021 kell 15.15. Kui maakohus oleks määranud esindaja varem, ei oleks esindaja arvamus eelduslikult selle aja jooksul jõudnud maakohtuni. Kuigi maakohus oleks võinud kaaluda esindaja määramist enne avaldaja esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse esitamist, ei olnud tal TsMS § 535 lg 2 teise lause järgi sellist kohustust. Puudutatud isiku väide, mille kohaselt saab eeldada, et piisav oleks pikendada puudutatud isiku tahtest olenematut ravi 14 päevani, on oletuslik. Ravi on pikendatud kuni vajaduse äralangemiseni ning avaldajal on TsMS § 539 lg 3 järgi kohustus teavitada kohut, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni, ning vajaduse äralangemisel ravi lõpetada. Avaldaja seisukoha järgi ei ole ravivajadus ära langenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Puudutatud isik palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt määras maakohus puudutatud isikule esindaja alles 26 minutit enne esialgse õiguskaitse pikendamist, mis ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Puudutatud isiku esindaja võttis ülesande vastu pärast esialgse õiguskaitse pikendamist. Selliselt ei olnud esindajal võimalik enne esialgse õiguskaitse pikendamist oma seisukohta esitada. Maakohus oleks pidanud määrama esindajale seisukoha esitamise tähtaja kellaajaliselt või määrama esindaja juba enne seda, kui avaldaja esitas esialgse õiguskaitse pikendamiseks arsti arvamuse.
10.Avaldaja ei ole määruskaebuse kohta seisukohta avaldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 701 lg-ga 3 tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus, millega pikendati puudutatud isikule rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Kui TsMS § 535 lg 1 kohaselt on esindaja määramise tingimused täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamist otsustada ilma isikule esindajat määramata. Kuigi kinnisesse asutusse paigutamise menetlus on suunatud eelkõige isiku enda tervise kaitsmisele, riivatakse sellega oluliselt isiku vabadusõigust ja kehalise puutumatuse õigust. Seda eripära arvestades ei saa selles menetluses jätta valikuliselt rakendamata puudutatud isiku kaitseks mõeldud menetluslikke garantiisid (mh määrata puudutatud isikule õigel ajal esindaja) ainuüksi
3(5)
2-21-18253 kaalutlusel, et lõpptulemus võinuks olla sama ka nende garantiide kohaldamise korral (vt ka Riigikohtu 12. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 14.2). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramise eesmärk on tagada isiku õiguslik ärakuulamine, kuna isiku arusaamisvõime ja tahte väljendamine võib olla piiratud. TsMS § 535 lg 3 järgi peab esindaja isikuga, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta ära kuulama kohtuniku juuresolekuta. See kohaldub ka esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamise otsustamise korral (TsMS § 5391 lg 1 esimene lause koostoimes TsMS §-dega 534 ja 535). Esindaja isiklik kohtumine isikuga peab tagama, et kohtuni jõuaks igakülgne vajalik teave kohtuasja õigeks lahendamiseks. Kui isikule ei määrata esindajat õigel ajal, ei ole tal võimalik välja selgitada isiku kinnisesse asutusse paigutamist mõjutavaid elulisi asjaolusid ega kontrollida, kas isiku kinnisesse asutusse paigutamise PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Ringkonnakohtule määruskaebuses antav teave PsAS § 11 lg 1 eelduste olemasolu või puudumise kohta ei ole eelduslikult võrdsustatav teabega, mida tulnuks anda maakohtule, sest puudutatud isiku tervislik seisund võib olla vahepeal muutunud (vt ka Riigikohtu
12.novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 14.3). Seega peab maakohus määrama isikule esindaja nii, et esindaja saaks esitada oma seisukohad esialgse õiguskaitse pikendamise menetluses maakohtus ning kohus saaks neid arvestada. Kui maakohus määrab puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja vahetult enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise otsustamist, mistõttu esindajal ei ole võimalik enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist täita temal lasuvaid kohustusi, rikub maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (vt ka Riigikohtu 12. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p-d 14 ja 14.1; Riigikohtu
21.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11.2). Maakohus määras puudutatud isikule esindaja 23. novembril 2021 ning pikendas esialgset õiguskaitset samal päeval vahetult pärast seda. Kuna maakohus pikendas esialgset õiguskaitset vahetult pärast isikule esindaja määramist, mistõttu ei olnud esindajal võimalik enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist isikuga isiklikult kohtuda, teda ära kuulata ning esitada kohtule seisukohta isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta, rikkus maakohus tähtaega pikendades oluliselt menetlusõiguse normi. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrus tühistada.
13.Kolleegium rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamise otsuse tegemise ajaline piiratus ei õigusta puudutatud isikule õigel ajal esindaja määramata jätmist. Tagamaks kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isiku õiguste kohane kaitse, peavad ka nii avaldaja kui ka puudutatud isiku esindaja, samuti riigi õigusabi korraldama kohustatud Eesti Advokatuur suhtuma puudutatud isiku õiguste tagamiseks oma ülesannetesse hoolsalt ja vastutustundlikult. Avaldajal tuleb esitada esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamise taotlus kohtule esimesel võimalusel (mh nt koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega), kui enne TsMS § 534 lg 5 esimeses lauses sätestatud nelja päeva pikkuse esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja möödumist saab eeldada, et isik vajab pikemat ravi. Kui avaldaja on esitanud tähtaja pikendamise taotluse juba koos esialgse õiguskaitse rakendamise taotlusega, kuid isik terveneb TsMS § 534 lg 5 esimeses lauses sätestatud ajal, on avaldajal mh võimalik tähtaja pikendamise taotlus tagasi võtta (TsMS § 477 lg 6). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 lg 1 esimese lause kohaselt nimetab advokatuur kohtu määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata. TsMS § 219 lg 5 teise lause kohaselt tagab advokatuur tema nimetatud advokaadi osavõtu menetlusest. Advokatuuriseaduse § 641 lg 2 kohaselt peab advokatuuri juhatus tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi 4(5)
2-21-18253 mõistliku kättesaadavuse. Riigi õigusabi korraldus ja osutamine loetakse katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajalikus arvus riigi õigusabi osutavate advokaatide nimetamine ning nimetatud advokaatide poolt õigeaegselt menetlustoimingutel osalemine. Kolleegium leiab, et advokatuur peab riigi õigusabi osutava advokaadi nimetajana ja tema menetlusest osavõtu tagajana kontrollima mh, et kiireloomulise ülesande täitmiseks määratud advokaat on määramisest teadlik, sh tellimuse riigi õigusabi täitmiseks vastu võtnud, ning asunud riigi õigusabi korras ülesandeid täitma. RÕS § 18 lg 1 teise lause järgi on Eesti Advokatuuri nimetatud advokaat kohustatud asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Riigi õigusabi tellimuse vastu võtnud advokaat peab tegema kõik endast oleneva, et ta saaks edastada kohtule oma seisukoha isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta enne esialgse õiguskaitse tähtaja möödumist. Juhul kui esindajal ei ole põhjendatud juhul võimalik oma ülesandeid täita selliselt, et kohus saaks asja lahendada seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tuleb esindajal ülesande vastuvõtmisest keelduda ja sellest advokatuuri kohe teavitada, et advokatuur saaks viivitamatult määrata esindaja, kes ülesanded vajaliku aja jooksul täidab. Kolleegium leiab, et oma kohustuste viivitamatuks täitmiseks võib puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldada pärast puudutatud isikuga kohtumist ja tema ärakuulamist kohtule oma seisukoha puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise kohta mh telefoni, e-posti vms sidevahendi kaudu, st nt suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
14.Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda. Puudutatud isikule Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendas kolleegium 4. aprilli 2022. a määrusega.
15.Riigikohus vabastas puudutatud isiku 3. jaanuari 2022. a määrusega määruskaebuselt kautsjoni tasumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja TsMS § 180 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.