lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-4962/38

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 09.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-4962/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1949
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 535 lg 1, 3Isikule esindaja määramineTsMS § 536 lg 3Isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulaminePsAS § 11 lg 1PsAS § 13 lg 11TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 218Lepinguline esindajaTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-4962

Määruse kuupäev

Tartu, 9. oktoober 2024. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt

Kohtuasi

Sihtasutuse Viljandi Haigla taotlus kohaldada H.L. suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.L. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Sihtasutus Viljandi Haigla Puudutatud isik H.L., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa XXX Vallavalitsus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada H.L. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-4962 (v.a osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud Eesti Vabariigi kanda) ja Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a määrus samas tsiviilasjas H.L. suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse pikendamise kohta.
3.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
Jätta H.L. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sihtasutus Viljandi Haigla (avaldaja) esitas 27. märtsil 2024 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada H.L. (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematut ravi esialgse õiguskaitse korras nelja päeva vältel ja pikendada seda 40 päevani. Avalduse kohaselt rakendati puudutatud isiku suhtes 26. märtsil 2024 kell 15.03 tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 alusel. Isik vajab oma seisundist lähtuvalt tahtest olenematut ravi.

2-24-4962

2.Avaldaja esitas 27. märtsil 2024 maakohtule psühhiaater L. Einroosi arvamuse. Selle kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (segatüüpi obsessiiv-kompulsiivne häire ja muud püsivad luululised häired), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseennast ja teisi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole küllaldane.
3.Tartu Maakohus rakendas 27. märtsi 2024. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriahaiglasse neljaks päevaks alates 26. märtsist 2024 kell 15.03. Maakohus tugines määruse põhjendavas osas kohtule esitatud meditsiinidokumentidele.
4.Avaldaja esitas 28. märtsil 2024 maakohtule psühhiaater L. Einroosi arvamuse, mille kohaselt vajab puudutatud isik tahtest olenematu ravi pikendamist 40 päevani. Puudutatud isik vajab ravi jätkamist teaduslikult tõestatud ning meditsiiniliselt näidustatud ravivõtete ja ravimitega, sh rahustite, antipsühhootikumide ning meeleolu stabilisaatoritega. Kaalumisel on elekterimpulssravi, millest võiks raskekujulise obsessiiv-kompulsiivse häire puhul abi olla.
5.Tartu Maakohus kuulas 28. märtsil 2024 puudutatud isiku haiglas ära.
6.Puudutatud isiku eestkostja (XXX Vallavalitsus) esindaja K. K avaldas telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et eestkostja toetab ravi pikendamist. Eestkostja esindaja sõnul on ta patsiendiga juba pikka aega kokku puutunud ja viimase olukord on läinud aina ebastabiilsemaks.
7.Tartu Maakohus pikendas 28. märtsi 2024. a määrusega puudutatud isikule rakendatud esialgset õiguskaitset ja tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 40 päevani alates 26. märtsist 2024 kell 15.03. Määruse kohaselt on kohus isiklikult ära kuulanud puudutatud isiku, tema eestkostja esindaja ja ka dr Einroosi ning dr Viimsalu, kes on kursis patsiendi seisundiga. Psühhiaatri täiendava kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund nende päevadega märkimisväärselt paranenud. Maakohus nõustus, et puudutatud isik ohustab haiglaravita jätmisel raske psüühikahäire tõttu endiselt enda tervist ja kui ta oma tahtmist ei saa, võib ta olla ohuks ka teistele inimestele, mida iseloomustavad ründed hooldustöötajate vastu. Muu psühhiaatriline abi ei saa puudutatud isiku seisundit parandada ja see ei oleks praegu tema psüühikahäirest tuleneva ohu ärahoidmiseks küllaldane. Arvestades asjas esitatud meditsiinilisi tõendeid, puudutatud isiku ärakuulamisel vahetult kogetut ja kohtunikule menetluses avaldatut, on alust pikendada puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile paigutamist veel kuni 40 päevaks.
8.Puudutatud isik taotles 9. aprillil 2024 riigi õigusabi korras esindaja määramist, et esitada määruskaebus maakohtu määruse peale. Tartu Maakohus rahuldas taotluse 9. aprilli 2024. a määrusega. Riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu esialgse õiguskaitse pikendamise määruse peale määruskaebuse, paludes selle määruse tühistada. Määruskaebuses paluti kontrollida, kas esinevad PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused. Maakohtu määrus tuleb tühistada, sest maakohus ei määranud puudutatud isikule esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise menetluses esindajat ega põhjendanud määruses ka esindaja määramata jätmist.

2(5)

2-24-4962

9.Vastusena määruskaebusele märkis puudutatud isiku eestkostja, et esindajat ei olnud vaja määrata, kuna eestkostja määramise määruse järgi on eestkostja ülesandeks muu hulgas ka puudutatud isikule vajaliku psühhiaatrilise abi korraldamine.
10.Vastusena määruskaebusele märkis avaldaja, et kõik psühhiaatrilise abi seaduses väljatoodud tahtest olenematu ravi kriteeriumid on jätkuvalt korraga täidetud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. aprilli 2024. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Asja materjalid ei anna alust kahelda maakohtu tuvastatus, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks on täidetud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu vastavate põhjendustega. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis viitaks, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täitmata. Maakohus ei põhjendanud esialgse õiguskaitse pikendamise määruses esindaja määramata jätmist, kuid tegemist ei ole menetlusnormi olulise rikkumisega. Ringkonnakohus saab hinnata, kas TsMS § 535 lg 1 esimeses lauses sätestatud tingimused olid täidetud. Puudutatud isikut esindas menetluses eestkostja XXX vald. Maakohus kuulas enne esialgse õiguskaitse pikendamist eestkostja esindaja, eestkostespetsialisti telefoni teel ära. Nimetatu selgitas vastuses määruskaebusele, et eestkostja ülesandeks on puudutatud isikule vajaliku psühhiaatrilise abi korraldamine. Seega ei olnud vaja määrata puudutatud isikule TsMS § 535 lg 1 esimese lause alusel esindajat, sest tal oli juba esindaja, kes oli võimeline esindatava õigusi piisavalt kaitsma. Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuse esitaja väitega, et kohalikust omavalitsusest eestkostjal on eestkostetava kinnisesse asutusse paigutamisel eelduslikult huvide konflikt. Pigem võib eeldada, et puudutatud isikuga pikemat aega kokku puutunud eestkostespetsialist on puudutatud isiku olukorraga paremini kursis ja rohkem huvitatud isiku õiguste kaitsest, kui puudutatud isikuga vaid korra lühiajaliselt kokku puutuv riigi õigusabi korras määratud esindaja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12.Puudutatud isik palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata. Maakohtu 28. märtsi 2024. a määruse palub puudutatud isik tühistada täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei määranud maakohus puudutatud isikule esindajat ja jättis esindaja määramata jätmise ka põhjendamata. Eestkostjal on huvide konflikt eestkostetava kinnisesse asutusse paigutamisel. XXX Vallavalitsus eestkostjana on esitanud PsAS § 13 lg-s 11 sätestatud kinnisesse asutusse paigutamise põhimenetluse avalduse. Eestkostja ei saa olla samal ajal nii avaldaja kui ka puudutatud isiku menetluslike garantiide tagaja. Tähendust ei ole sellel, et praegune asi lahendati esialgse õiguskaitse korras. TsMS § 535 lg 1 teine lause viitab isiku enda määratud esindajale. Praegu ei ole puudutatud isik ise endale esindajat määranud. Varasemas kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et kinnisesse asutusse paigutamise menetluse esindaja on sarnane erieestkostjale. Viimane aga tulebki määrata siis, kui eestkostja ise ei saa vastavaid ülesandeid täita. Puuduvad andmed, et eestkostja töötaja oleks haiglas esindatavaga kohtunud.

3(5)

2-24-4962

13.Avaldaja vastuse kohaselt ei ole tal pädevust anda õiguslikku hinnangut esindaja määramata jätmisele. Puudutatud isiku hospitaliseerimisel olid olemas kõik eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ning need püsisid ravi vältel. XXX Vallavalitsus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses ei ole selgitatud, milles võiks seisneda eestkostja huvide konflikt. Raviarsti hinnangus ei ole põhjust kahelda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada, v.a osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus, millega pikendati puudutatud isikule rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani. Määruskaebus rahuldatakse.
15.TsMS § 535 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes ei pea vastama TsMS § 218 nõuetele. TsMS § 535 lg 1 teise lause kohaselt ei takista isiku enda määratud esindaja olemasolu kohtul talle esindajat määrata, kui isiku enda määratud esindaja ei suuda kohtu arvates esindatava õigusi piisavalt kaitsta.
16.Kolleegium on seisukohal, et otsustades kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esindaja määramise üle TsMS § 535 lg 1 järgi, ei saa kohus lähtuda üksnes sellest, et puudutatud isikule on määratud eestkostja. Eestkostja ja määratud esindaja rollid kinnisesse asutusse paigutamise kohtumenetluses on erinevad. TsMS § 535 eesmärk on tagada esindaja määramise kaudu puudutatud isikule kinnisesse asutusse paigutamise kohtumenetluses maksimaalselt efektiivne (põhi)õiguste (mh vabadusõiguse ja kehalise puutumatuse õiguse) kaitse.
16.1.Tartu Maakohus on 10. märtsi 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-776 määranud puudutatud isikule eestkostja. Eestkostja ülesandeid täidab XXX Vallavalitsus. TsMS § 536 (isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamine) lg 2 kohaselt tuleb enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist kohtul ära kuulata valla- või linnavalitsuse arvamus ja sama lõike punkti 2 kohaselt isiku eestkostja arvamus. See säte kehtib ka esialgse õiguskaitse pikendamise menetluses. Lisaks näeb TsMS § 536 lg 3 ette, et valla- või linnavalitsus kogub kohtu korraldusel isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks vajalikke andmeid.
16.2.Kuna eestkostja on menetluses isik, kelle arvamus tuleb ära kuulata, ja valla- või linnavalitsusel (kes võib ühtlasi olla eestkostja) tuleb kohtu korraldusel koguda ja esitada andmeid, siis on eestkostja kinnisesse asutusse paigutamise menetluses kohtu jaoks eelkõige tõendiallika rollis. See roll ei pruugi kolleegiumi hinnangul olla ühildatav puudutatud isiku kohtumenetluse esindaja rolliga, kes peab küll samuti andma kohtule otsustamiseks vajalikku teavet, kuid kes lisaks sellele täidab olulist ülesannet kaitsmaks puudutatud isiku õigusi kohtumenetluses (vt allpool p 16.3). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramise eesmärk on tagada isiku õiguslik ärakuulamine, kuna isiku arusaamisvõime ja tahte väljendamine võib olla piiratud. TsMS § 535 lg 3 järgi peab esindaja isikuga, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta kohtuniku juuresolekuta ära kuulama. Esindaja isiklik kohtumine isikuga peab tagama, et kohtuni jõuaks igakülgne vajalik teave kohtuasja õigeks lahendamiseks (vt ka RKTKm 13.06.2022, 2-21-18253/33, p 12). Riigikohus on ka leidnud, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise

4(5)

2-24-4962 menetluses on puudutatud isiku esindaja sarnane erieestkostjaga (vt RKTKm 21.04.2021, 2-20-11920/32, p 11.2).

16.3.Esindajale pandud ülesannete täitmise kohta märgib kolleegium järgmist. Oluliseks tuleb pidada seda, et esindajal, kes puudutatud isikut kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esindab, peavad olema piisavad õiguslikud teadmised ja oskus kehtivas õiguses orienteeruda määral, mis on vajalik kaitsmaks menetluses puudutatud isiku õigusi ja huve, mh selleks, et vaidlustada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust. Seda on Riigikohus ka varem leidnud TsMS § 535 lg-s 1 märgitud kohtumenetluse esindaja kohta, keda ei ole määranud kohus (vt RKTKm 27.05.2021, 2-20-17226/30, p 13.3.2). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et kuna esialgse õiguskaitse menetluses kehtib TsMS § 535 lg 1 tingimustel sisuliselt advokaadisund alates esimesest kohtuastmest, siis peab TsMS § 535 lg 1 järgi kohtu määratud esindaja olema samamoodi võimeline kaitsma puudutatud isiku õigusi ja huve ning vajaduse korral olema suuteline vaidlustama isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust.
17.Seega ei ole praegusel juhul kohtus esindaja määramata jätmiseks piisav ringkonnakohtu põhjendus, et puudutatud isikuga pikemat aega kokku puutunud eestkostja töötaja on tema olukorraga paremini kursis. Olukorraga paremini kursis olek tagab eelduslikult selle, et kohus saab töötajalt olulist teavet, kuid see ei pruugi tähendada, et eestkostja töötaja oleks võimeline täitma isiku vabadusõigust oluliselt piirava (kuigi eelduslikult tema enda huvides oleva) abinõu otsustamise kohtumenetluses esindaja ülesandeid. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et eestkostja töötaja oleks võimeline täitma kohtumenetluses esindaja ülesandeid. Samuti ei ole TsMS § 535 lg 1 kohaldamisel oluline see, et eestkostjale on pandud ülesandeks korraldada puudutatud isiku psühhiaatrilist ravi. Tahtest olenematu ravi ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustab kohus. Kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkuse hindamisel ei ole lubatav piirduda üksnes PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud sisuliste eelduste täidetuse kontrollimisega, vaid seejuures tuleb puudutatud isikule tagada ka kõik seaduses ettenähtud menetluslikud garantiid.
18.Riigikohus on varem leidnud, et kui TsMS § 535 lg 1 kohaselt on esindaja määramise tingimused täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamist otsustada ilma isikule esindajat määramata. Kuigi kinnisesse asutusse paigutamise menetluse eesmärk on eelkõige kaitsta isiku tervist, riivatakse sellega oluliselt isiku vabadusõigust ja kehalise puutumatuse õigust. Seda eripära arvestades ei saa selles menetluses jätta valikuliselt rakendamata puudutatud isiku kaitseks mõeldud menetluslikke garantiisid ainuüksi kaalutlusel, et lõpptulemus võinuks olla sama ka nende garantiide kohaldamise korral (vt ka RKTKm 13.06.2022, 2-21-18253/33, p 12).
19.Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu lahend taotletud ulatuses tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise kohta.
20.Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
21.Puudutatud isikule Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendas Riigikohus 17. juuni 2024. a määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium