Hageja: Pärnu Linn (linnavalitsuse kaudu) (rg-kood 75000064; asukoht: Suur-S. tn 16, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja Tiina Roht Kostja: P. S. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) poolt 06.05.2022 ja P. S. poolt 12.05.2022 allkirjastatud ja kohtule 13.05.2022 esitatud alljärgnev kompromiss:
1.1.P. S. tunnistab Pärnu linna nõuet ja kohustub tasuma Pärnu linnale summa 5 791,04 eurot, millest 3 261,32 eurot on üürilepingutest tulenev võlgnevus ja ülejäänud 2 529,72 eurot on kahjuhüvitis eluruumi hagejale õigeaegselt tagastamata jätmisega kaasnenud kahjude hüvitamiseks (edaspidi Võlg).
1.2.Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab poole hageja kantud menetluskuludest ehk 225 eurot.
1.3.P. S. kohustub tasuma võla ja hüvitama menetluslukud Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE631010220041191010 selgitusega „üürivõlg P. S.“ alljärgneva maksegraafiku alusel: Maksetähtpäev
Summa eurodes
Aastal 2022 alates 15. maist iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot
8 00,00
Aastal 2023 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot
1 200,00
Aastal 2024 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot
1 200,00
Aastal 2025 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot
1 200,00
Aastal 2026 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot
1 200,00
Aastal 2027 kuni 15. märtsini iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot
300,00
Aastal 2027 15. aprilliks 116 eurot ja 04 eurosenti
116,04
Tsiviilasi nr 2-21-20231 Kokku
6 016,04
1.4.Pooled on kokku leppinud, et kui kostja on viivitanud eelmises punktis kokkulepitud kolme makse tasumisega ja viimase makse tasumise viivitus on pikem kui 30 kalendripäeva, kohustub kostja tasuma käesolevas kompromissis kokkulepitud võla ja menetluskulude hüvitise jäägi terves ulatuses ühe maksega 14 kalendripäeva jooksul viimase makse tasumise 30 kalendripäevase viivituse möödumisest.
1.5.Hageja kinnitab, et kompromiss-summa tasumise järgselt puuduvad tal kostja vastu tsiviilasjas 2-21-2023 käsitletud asjaoludest tulenevad mistahes nõuded ning pretensioonid ja ta loobub kõikidest muudest kompromissi sõlmimise seisuga eksisteerivatest võimalikest nõuetest kostja vastu tingimusteta ja tagasivõtmatult.
1.6.Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise tähtaega ühele (1) päevale.
2.Võtta vastu Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) osaline hagist loobumine P. S. vastu eluruumi vabastamiseks.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-20231.
4.Kompromissilepinguga seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda (va riigilõivu hüvitis 225 eurot, mis jäi kokkuleppega kostja kanda). Hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Seoses hüvitatavate menetluskulude puudumisega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
5.Määruse jõustumisel tagastada hagejale tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot, mis kanda Pärnu Linnavalitsuse (rg-kood 75000064) arvelduskontole EE631010902001628003 AS- s SEB Pank. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1)
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) (hageja) hagi P. S. (kostja) vastu üüri- ja kõrvalkulude (periood 30.09.2018-31.08.2020) võlgnevuse 3261,32 euro ja eluruumi õigusliku aluseta kasutamiga (periood 30.09.2020-31.10.2021) tekitatud kahjuhüvitise 2529,72 euro väljamõistmiseks ning eluruumi, asukohaga xxx, vabastamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-21-20231 Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kosja 11. aprillil 2019 (tagasiulatuvalt alates 08. september 2018) ja 12. novembril 2019 eluruumi üürilepingud nr 3-13-.2/108 ja 3-13.2/269 Pärnu linnas aadressil xxx asuva eluruumi (üldpinnaga 54,4m2) kasutamiseks perioodil 08. september 2018 kuni 07. september 2020. Lepingute kasutusõigust ei ole pikendatud ja kostja õigus eluruumi kasutada langes ära 08. september 2020. Kostja on jätnud kasutamisega seotud kulud kandmata ja ei ole vaatamata hageja nõudele eluruumi vabastanud.
2.Kostja vastuse kohaselt on kostja korteri võtmed hagejale üle andnud 11. veebruar ja soovinud võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut.
3.Pooled esitas 13.05.2022 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled paluvad menetluse lõpetada. Hageja palub poole tasutud riigilõivust summas 225 eurot tagastada Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE631010902001628003. Pooled on seisukohal, et käesolev vaidlus on võimalik ja otstarbekas lahendada ja lõpetada kompromissiga. Pooled paluvad kinnitada kohtul oma määrusega alljärgneva sisuga kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-21-2023 menetlus. P. S. tunnistab Pärnu linna nõuet ja kohustub tasuma Pärnu linnale summa 5 791,04 eurot, millest 3 261,32 eurot on üürilepingutest tulenev võlgnevus ja ülejäänud 2 529,72 eurot on kahjuhüvitis eluruumi hagejale õigeaegselt tagastamata jätmisega kaasnenud kahjude hüvitamiseks (edaspidi Võlg). Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab poole hageja kantud menetluskuludest ehk 225 eurot. P. S. kohustub tasuma võla ja hüvitama menetluslukud Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE631010220041191010 selgitusega „üürivõlg P. S.“ alljärgneva maksegraafiku alusel: aastal 2022 alates 15. maist iga kuu
15.kuupäevaks 100 eurot kokku 8 00,00 eurot, aastal 2023 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2024 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2025 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2026 iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2027 kuni 15. märtsini iga kuu 15. kuupäevaks 100 eurot, kokku 300,00 eurot, aastal 2027 15. aprilliks 116 eurot ja 04 eurosenti, kokku 6 016,04 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kui kostja on viivitanud eelmises punktis kokkulepitud kolme makse tasumisega ja viimase makse tasumise viivitus on pikem kui 30 kalendripäeva, kohustub kostja tasuma käesolevas kompromissis kokkulepitud võla ja menetluskulude hüvitise jäägi terves ulatuses ühe maksega 14 kalendripäeva jooksul viimase makse tasumise 30 kalendripäevase viivituse möödumisest. Hageja kinnitab, et kompromiss-summa tasumise järgselt puuduvad tal kostja vastu tsiviilasjas 2-21-2023 käsitletud asjaoludest tulenevad mistahes nõuded ning pretensioonid ja ta loobub kõikidest muudest kompromissi sõlmimise seisuga eksisteerivatest võimalikest nõuetest kostja vastu tingimusteta ja tagasivõtmatult. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise tähtaega ühele (1) päevale. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilasjas nr 2-21-2023 menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ja et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 225 eurot Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE631010902001628003.
4.Vastuseks kohtunõudele eluruumi vabastamise nõude menetlemise kohta on hageja avaldanud, et pooled on kogu hagiavalduses esitatud nõuete (sh vabastamise nõude) osas jõudnud kokkuleppele, mida kinnitab kompromisskokkuleppe punkt viis. Hageja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded on osa pooltevahelisest kompromissist ja selle lõpetamine ei vaja eraldi taotluse esitamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega, kompromissilepinguga ja hageja 24.05.2022
Tsiviilasi nr 2-21-20231 vastusega nr 4.3-4/11009-6, on seisukohal, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.6. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Poolte õigus asja lõpetada kompromissiga on sätestatud ka TsMS § 206 lg-s 2. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse seoses kompromissi sõlmimisega rahalises nõudes. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et muutis kinnitatava kompromissi numeratsiooni tulenevalt resolutsiooni enda numeratsioonist.
6.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.
7.Seoses eluruumi vabastamise nõudega ei nõustu kohus hageja formuleeritud vastusega, et kui hageja on kompromissilepingu punktis 5 kinnitanud, et pärast kokkuleppe tingimuste täitmist puuduvad tal kostja vastu kohtumenetlusega seotud nõuded, ei pea hageja selle nõude lõpetamiseks eraldi taotlust esitama. Kohus ei küsinud hagejalt eraldi taotlust menetluse lõpetamiseks, vaid palus hagejal täpsustada nimetatud nõude osas menetluslikku seisukohta. Kuna kompromissi sisu ja sellele eelnev sissejuhatus eluruumi vabastamise nõuet ei käsitlenud, tuli kohtul täpsustada hageja protsessuaalset seisukohta ka selle nõude menetluse osas. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431). Kuna hageja on andnud mõista, et ta soovib kogu menetluse lõpetamist ja kostja vastusest nähtub, et kostja on 11.02. eluruumi vabastanud, tõlgendab kohus menetlusökonoomiast tulenevalt hageja vastust hagist osalise loobumisena. Hagist loobumise tagajärjed, on samad, mis kompromissi sõlmimisel (vt TsMS § 432). TsMS § 429 teise lause kohaselt kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissi punktis 2 kokku, et kostja hüvitab hageja kantud menetluskuludest 225 eurot. Kohus jätab kompromissilepingus kokkuleppimata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 5 alusel jätab kohus seonduvalt hagist osalise loobumisega menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus poole menetluses tasutud riigilõivust hageja taotlusel hagejale tagastab ja teise poole hageja menetluskuludest hüvitab kostja hagejale kompromissilepingu alusel, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
9.Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja kontole EE681010220041188010 SEB pangas. TsMS § 150 lg 2 p-de 1, 2 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja kui hageja loobub hagist. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 27.12.2021 riigilõivu 450 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle ning võtab vastu hageja osalise hagist loobumise, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 225 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole.
Tsiviilasi nr 2-21-20231
10.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada ühe päeva jooksul menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.