Aalboc Group osaühingu hagi SNG Grupp OÜ vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aalboc Group osaühingu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4993 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aalboc Group osaühing (registrikood 11591748), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja SNG Grupp OÜ (registrikood 12346942), seaduslik esindaja Kristo SlengXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus muutmata. Jätta Aalboc Group osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Aalboc Group osaühingu kanda. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-16-123594 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Aalboc Group osaühing (hageja) esitas 12. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse SNG Grupp OÜ (kostja, võlgnik) vastu võla ja viivise saamiseks. Võlgnik esitas maksekäsule vastuväite, misjärel Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võla 5922 eurot 60 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt teostas hageja kostja tellimusel keevitustöid ajavahemikul 09.02.2015–30.06.2015. Hageja esitas tööde eest 15. juulil 2015 arve nr 1071501 suurusega 10 179 eurot. 24. märtsil 2016 esitas hageja kostjale osalise kreeditarve nr 24031601 suurusega 6075 eurot. Arvest nr 1071501 tasus osaliselt kostjalt töid tellinud Mereo Group OÜ otse hagejale. Arvest nr 1071501 on tasumata 4104,60 eurot. Hageja algses hagiavalduses viivisenõuet ei esitanud.
2.2.7. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitas hageja viivisenõude, paludes kostjalt välja mõista viivise 889 eurot ajavahemiku 24. märtsist 2016 kuni 7. detsembrini 2018 eest. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud ning ei võlgne hagejale hagis nõutud summat. 2) Vaidlusalune nõue puudutab ajavahemikul 09.02.2015–30.06.2015 osutatud teenuseid, mitte ajavahemikul 09.02.2015–16.07.2015 osutatud teenuseid. Pärast viidatud ajavahemikku teostas hageja töid Viimsi veekeskusele ning nende tööde eest tasus otse hagejale Mereo Grupp OÜ. Viimsi veekeskusega seotud tööd, mille eest tasus Mereo Grupp OÜ jäid ka ajavahemikku 09.02.2015–30.06.2015. 3) Pooled ei leppinud kokku tasustamises tunnihinna alusel. Kostja tasus tehtud töö eest tükihinna alusel. Üldjuhul tasus kostja hagejale tehtud töö eest eelnevalt kokkulepitud tasu ning hageja vormistas ja edastas arve tagantjärele, lähtudes kokkulepitud ja ülekande selgitusse märgitud arve numbrist ja saadud tasust, ja märkis tagantjärele omaalgatuslikult arvetele ka tunnid. Muuhulgas tõendab arve nr 5071401 ka asjaolu, et hageja arvestas arvete põhiselt tasu tükihinna alusel. Seega oli hagejal võimalus märkida arvetele mistahes teenuse hinna kujunemise viis sõltumata sellest, mida pooled olid eelnevalt kokku leppinud. Hageja ei ole esitanud kostjale kunagi tunnitasu arvestust ega näidanud teostatud tööde mahtu tundides (va alles 04.08.2015, mil hageja asus kostja poolt 01.07.2015 arve nr 1071501 tasumise keeldumise järel tehtud tööde mahtu põhjendama tunnipõhiselt). Kõik kokkulepped, sh tasu, leppisid pooled kokku suuliselt. 4) Isegi, kui lähtuda hageja väitest, et hageja osutas kostjale teenust tunnitasu põhiselt, on hageja poolt vaidlusalustel arvetel näidatud teenuse osutamise aeg (töötunnid)
2-16-123594 tõendamata. Hageja esitas kostjale arveid ajavahemiku 9.02.2015–30.06.2015 kohta selliselt, et arvetel näidatud töötundide aeg on kokku 843,28 tundi ning maksumus kokku 16 559 eurot (sh Viimsi veekeskusega seotud tööd ehk Mereo Group OÜ poolt tasutud tööd): 13.02.2015 arve nr 13021501 suurusega 2800 eurot (töötunde 100 h), 9.03.2015 arve nr 10031501 suurusega 1100 eurot (töötunde 52,5 h), 9.04.2015 arve nr 10041501 suurusega 1000 eurot (töötunde 50,5 h), 19.05.2015 arve nr 20051501 suurusega 500 eurot (töötunde 25,25 h), 2.06.2015 arve nr 2061501 suurusega 980 eurot (töötunde 49,5 h), 01.07.2015 arve nr 1071501 suurusega 10 179 eurot (565,53 h). Esitatud tundide maht ei ole reaalne ega tegelik ning näitab ilmekalt, et hageja on esitanud kostjale ajavahemikul 9.02.2015–30.06.2015 arveid osutatud teenuste mahust suuremas mahus. 5) Rohkem kui pool aastat pärast tööde teostamist esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel kostjale 26.03.2016 arve nr 1031601 suurusega 1818 eurot 01.07.2015– 16.07.2015 tehtud tööde kohta (töötunde 101 h). Arvel märgitud tundide arv ületab sel perioodil maksimaalselt võimaliku tööaja. 6) Arvestades kostja poolt makstud tasusid ja Mereo Grupp OÜ-lt laekunud summasid, on hageja hagiavalduses esitatud nõuetega seotud perioodil (9.02.2015–16.07.2015) osutatud teenuste eest (sh Mereo Grupp OÜ poolt tasutud teenused) saanud tasu kokku 12 855 eurot. Kui lähtuda hageja märgitud tunnitasust (15 eurot/h) on hagejale tasutud selle perioodi vältel kokku 857 h eest. Reaalselt sai hageja esindaja ajavahemikul 9.02.2015–30.06.2015 teha tööd maksimaalselt 654 tunni ulatuses ning perioodil 01.07.2015–16.07.15 kokku 72 tunni ulatuses. 7) Hageja viivisenõue ei ole lubatav. Viivisenõue on esitatud alles kaks aastat pärast hagi esitamist ning pärast eelmenetluse lõpetamist. Seega on viivisenõue hea usu põhimõttega vastuolus ning ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole selgitanud, miks viivise arvestamise aluseks on kreeditarve esitamise kuupäev 26.03.2016, st, miks on hageja arvates sellest kuupäevast alates muutunud tasunõue sissenõutavaks. Hageja soodustas viivise nõude suurenemist, keeldudes kohtuvälisest kokkuleppest, venitas kohtule nõude esitamisega. 8) Kostja esitas 28.05.2020 menetlusdokumendis hagejaga kokkulepitud ehitusobjektidel teostatud tööde mahud ja kirjeldused, teabe ettemaksuna tasutud summad ning töödega seotud arved. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 960 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
kostja tegi hagejale ajavahemikul 09.02.2015–30.06.2015 keevitustöid;
-
hageja esitas teostatud tööde eest kostjale järgmised arved: arve nr 1071501 suurusega 10 179,60 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 1031601 suurusega 1818 eurot (koos käibemaksuga);
-
24.märtsil 2016 tegi hageja arvele nr 1071501 kreeditarve nr 24031601 suurusega 6075 eurot, kuna arves nr 1071501 kirjeldatud tööde eest tasus kostja asemel poolte kokkuleppel Mereo Group OÜ;
2-16-123594 -
arvetest on tasumata 4104,60 eurot, mis tuleneb arves nr 1071501 märgitud 10 179,60 euro ja kreeditarve nr 24031601 suurusega 6075 eurot vahest (10 179,60– 6075=4104,60)
4.2.Pooled vaidlevad selle üle, millises mahus (mitu tundi) on hageja kostjale töid teinud ning selle üle, milline oli töötasu arvestuse alus ja määr (tunnimäär või tükitöö). Kuna vaidlus on selle üle, millises mahus tegi hageja kostjale keevitustöid ajavahemikul 09.02.2015– 30.06.2015, siis on töö tegemise, selle üleandmise ja koguse dokumenteerimise kohustus töövõtjal ehk hagejal.
4.3.E-kirjavahetusest ajavahemikul 04.08.2015–05.08.2016 nähtub, et hageja soovis saada tasu ajavahemiku 09.02.2015–16.07.2015 eest kokku 876 tunni eest ja et tasu on 15 eurot tund, mis teeb kokku 13 095 eurot (lisandub käibemaks). Kostja 04.08.2015 e-kirjast ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud tasu määra, vaid on märkinud, et summad tuleb üle vaadata ning et hageja mõne nädala töö oli ühe päeva töö. Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et pooltel oli tükitöötasu kokkulepe. Maakohus järeldas poolte esitatud tõenditest, et töötasu oli kokku lepitud tunnihinnaga 15 eurot + käibemaks (koos käibemaksuga 18 eurot).
4.4.Järgmisena hindas maakohus, mitme töötunni eest kostja on tasunud ning kas kostja on jätnud mingis ulatuses hagejale tasu maksmata. Nii hageja kui kostja esitatud andmetel (05.08.2015 e-kiri) on hageja ajavahemikul 09.02.2015–16.07.2015 teinud tööd 873 tundi, sh on Viimsi keskuse projektile kulunud 278 töötundi, tasu 15 eurot tund, kokku 13 095 eurot. Sellele on hageja lisanud juurde muud kulud 480 eurot. Hageja kinnitas e-kirjas kostjale, et kostja on tasunud 3577 eurot ning kostja on hagejale võlgu veel 9998 eurot + käibemaks, kokku 11 997,60 eurot.
4.5.Kuna hageja ei ole oma e-kirjas (kostja esitatud pooltevaheline e-kirjavahetus ajavahemikul 04.08.2015–05.08.2016) kostjale konkreetselt esile toonud, millisel ajavahemikul ta mingil objektil töid tegi, vaid üksnes iga objekti tundide arvu, siis kannab ta tehtud tööde ja nende üleandmise dokumenteerimata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Maakohus järeldas hageja 05.08.2015 e-kirjas selgitatust, et hageja väidetavalt teostatud tööde maht 873 tundi hõlmab kogu tööd ajavahemikul 09.02.2015–16.07.2015. Hageja tunnistaja RX. HiietamX andis ütlusi tehtud tööde kohta, kuid kui palju tööd tegi hageja kostjale, seda tunnistaja ütlusest ei nähtu. Tunnistaja KY. KükitY andis ütlusi selle kohta, et tema tegi oma tööd kostjale, arvestas oma tunnid välja ja esitas arve kostjale, kuid sellest ei nähtu, kui palju tööd tegi hageja kostjale. Seega ei tõenda tunnistajate ütlused hageja teostatud tööde mahtu.
4.6.Arvest nr 1031601 suurusega 1818 eurot nähtub, et see puudutab töömahtu 101 tundi ning ajavahemikku 01.07–16.07.2015. Sellest arvest tulenevast nõudest hageja loobus. Arves nr 1071501 märgitud töötundide arv 565,53 tundi ajavahemiku 09.02.2015–30.06.2015 eest ja arves 01.03.2016 nr 1031601 märgitud töötundide arv 101 tundi moodustavad ajavahemiku 09.02.2015-16.07.2015 (tööde kogu periood) eest kokku 666,53 tundi, mitte 873 tundi, nagu hageja on oma 05.08.2015 e-kirjas kostjale avaldanud. Mis puudutab hageja poolt alles kohtumenetluses esitatud nn tunniarvestust, siis leidis maakohus, et see ei tõenda tehtud tööde mahtu. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks teinud arvestusi ja dokumenteerinud tehtud tööde hulka 873 tunni ulatuses või et kostja oleks kinnitanud ja vastava tundide arvestuse ulatuses töid vastu võtnud VÕS § 636 lg 1 esimese lause kohaselt. Kostja on oma vastuses samale e-kirjale märkinud, et ei nõustu sellises mahus töödega.
4.7.Maakohus leidis, et kuna eelnevalt on tuvastatud, et hageja tegi ajavahemikul 09.02.2015– 16.07.2015 kostjale töid 666,53 tunni ulatuses, arvest nr 1071501 nähtuvalt oli töötundide arv ajavahemiku 09.02.2015–30.06.2015 eest 565,53 tundi ning Mereo Grupp OÜ tasus hagejale kokku 335 tunni eest, siis saab hageja ülejäänud tasunõue ajavahemiku 09.02.2015–30.06.2015 eest olla vaid 230,53 töötunni eest (565,53–335). Kostja tõendas oma pangakonto väljavõttega,
2-16-123594 et maksis hagejale ajavahemikul 14.02.2015–10.07.2020 kokku 6780 eurot. Kostja esitas kohtule hageja arved nr 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 ajavahemiku veebruar–juuni 2015 eest ning arvetes märgitud töötundide arv kokku on 277,75 töötundi. Vaidlust ei ole, et kostja on nende arvete alusel hagejale tasu maksnud. Maakohus järeldas, et kostja on hagejale tasunud kõigi töötundide eest.
4.8.Kuna hageja teostas töid 666,53 tunni ulatuses 15 eurost tunnitasumäära arvestades 9997,95 euro eest, millele lisandub muude kulude tasu 480 eurot ning käibemaks, siis on kogunõue kostja vastu 12 573,54 eurot. Hagi kohaselt maksis Mereo Grupp OÜ hagejale 6075 eurot, hageja loobus nõudest suurusega 1818 eurot ja kostja tasus hagejale 6780 eurot (12 573,54–1818–6075–6780 = -2099,46 eurot).
4.9.Eelnevast järeldub, et kostja on hagejale tasunud kogu töötasu ning ei ole seega tasu maksmise kohustust rikkunud ning hagi tuleb rahuldamata jätta. Kuna hagi jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
4.10.Menetluskulud jättis maakohus hagist osalise loobumise ning ülejäänud osas hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, 2 ja § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja teenuste ajakulu 16 tundi ning tunnitasu 60 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 960 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis, et esindaja ajakulu on tervikuna põhjendatud ning samuti on lepingulise esindaja tasumäär mõistlik. Kokkuvõttes määras maakohus kostja menetluskulude hüvitise suuruseks taotletud 960 eurot ning mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.1.Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt algas poolte koostöö juba 2014. a maikuus. Objekte, kus hageja kostjale teenust osutas, oli sel ajavahemikul palju. Hageja esitatud arvetest nr 13021501, nr 2061501, nr 10031501, nr 10041501 ja nr 20051501 ei saa kuidagi tuletada, et kostja tasus kogu võla teostatud tööde eest. Hageja selgitas maakohtu menetluses, et arved esitati varasema perioodi tööde eest, kui vaidlusalused tööd. Hilisemas menetluses kostja eitas sellist tegutsemispraktikat. Seega ei ole kostja olnud oma väidetes menetluse jooksul järjepidev. Kui vaadata poolte vahelist e-kirjavahetust, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja olles kindel kogu summa tasumises, esitab vastusena hageja tunniarvestusele ja tasunõudele vastuskirja milles soovib vaadata üle ainult mõnede tööde ajalise arvestuse, ei vaidlusta koheselt töövõtja tasu saamise õigust tervikuna, olukorras kui tasu tehtud tööde eest on juba makstud (vt kostja 04.08.2015 e-kiri hagejale).
5.2.Maakohus on teinud esitatud tõenditest ja selgitustest valed järeldused. Maakohus ei selgitanud hagejale, et praeguses asjas võib olla tegemist olukorraga, kus hageja varasema perioodi eest esitatud arved võivad katta tasu ka vaidlusalusel perioodil teostatud tööde eest. Maakohus oleks pidanud paluma hagejal sellest aspektist lähtuvalt oma nõuet põhjendada. Sellise järelduse pinnalt vaidlust lahendades pööras maakohus üllatuslikult ringi eelnevalt poolte menetluses selgitatu, kohustades kostjat kohtule põhistama, millises ulatuses ja milliseid töid tehti ning millise hinnaga (vt 5. detsembri 2019. a istungiprotokoll, 00:26:23). Tegemist on sellise olulise menetlusnormi rikkumisega, mille tõttu on maakohtu otsus hageja jaoks üllatuslik.
2-16-123594
5.3.Samuti on üllatuslik maakohtu seisukoht hageja viivisenõude lubatavuse osas. Viivisenõude lubatavust hindas ringkonnakohus hageja määruskaebust lahendavas määruses (11.04.2019) leides, et hageja viivisenõue on lubatav ning tuleb menetlusse võtta. Seega ei saa hageja viivisenõue olla eelduslikult hea usu põhimõtte vastane. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tõendanud tema väidetud mahus keevitustööde tegemise kostjale. Maakohus on hageja nõude põhjendatult kvalifitseerinud töövõtulepingulise tasunõudena. VÕS § 108 lg 1 ja § 637 lg 3 järgi on töövõtulepingust tuleneva tasunõude eelduseks: kehtiv kokkulepe tellija ja töövõtja vahel, sealhulgas töö sisu ja tasu kohta, töö valmimine ja töö vastuvõtmine või § 638 lg 1 järgi vastuvõetuks lugemine. Riigikohus on korduvalt selgitanud poolte tõendamiskoormist töövõtulepingust tuleneva tasunõude vaidluse korral üle. Nii on hagejal töövõtjana kohustus tõendada, milles kokku lepiti, et kokkulepitud töö on valmis ja tehtud nõuetekohaselt ja et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt nt Riigikohtu 02.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; 28.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Ainuüksi arve esitamisest kohustatud isikule tasunõuet ei teki (Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10).
10.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja on kõikide arvete alusel tasu saanud. Keskendudes arvete analüüsile on hageja unustanud, et tasunõude esmase eeldusena pidi hageja tõendama tema väidetud mahus tööde valmimist. Selle asjaolu kohta esitas hageja aga üksnes väga kaudses seoses olevaid tõendeid, sest kirjalikku arvestust tööde koguse kohta ega tööde vastuvõtmise praktikat pooltel ei olnud. Isegi kui maakohus oleks tuvastanud ebaõigesti, et kostja esitatud viis arvet ajavahemiku veebruar – juuni 2015 eest kokku 277,75 h ulatuses kajastasid töid, mis oli tehtud tegelikult varasemal perioodil, ei muudaks see tõsiasja, et hageja ei ole tõendanud, et ta on haginõudes märgitud ulatuses töid teinud.
10.1.Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja esitatud kaudsetele tõenditele ja märgib, et maakohus on oma järeldust jälgitavalt motiveerinud. Üldjuhul oleks olnud hagejal mõistlik tõendada tööde mahtu tunnistajate ütlustega, kuid maakohus märkis õigesti, et tunnistajad RX. HiietamX ja KY. KükitY selle asjaolu kohta ütlusi anda ei osanud.
10.2.Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et ka ülejäänud kaudsetest tõenditest ei saa järeldada tehtud tööde mahtu. Poolte kirjavahetusest 4. augustil 2015 (dtl 421–424) sellist järeldust teha ei saa. Et maakohus ei ole hageja hinnanguga 2015. a augusti kirjavahetusele nõustunud, ei tähenda, et maakohus ei oleks neid tõendeid hinnanud ega analüüsinud. Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolust, et kostja ei vaidlustanud e-kirjas koheselt ei
2-16-123594 tunnitasu kokkulepet ega töö mahtu, ei saa järeldada, et kostja oleks kummagigi neist nõustunud. Kostja vastas „ainus asi, millest me rääkisime, oli, et peame need summad üle vaatama (dtl 422).“ Selline vastus ei tõenda kuidagi nõustumist hageja väidetega. Kutsealases suhtlemises ei ole lepingupartneritel kohustust koheselt vastaspoole valeväidetele vastu vaielda ning lepingupool ei kaota vastuväite esitamise õigust kui ta seda koheselt ei tee.
11.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus muutis üllatuslikult tõendamiskoormise jaotust. VÕS § 637 lg 3 järgi tuli hagejal tõendada, et tööd on valminud ja üle antud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja pole tõendeid esitanud (Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 13). Samas võib kostja ka ennetavalt esitada oma vastuväited ning nende aluseks olevaid faktilisi asjaolusid tõendada. Hageja tõendamiskoormise määr ehk nn veenmiskohustus sellest ei muutu (vt ka TsMS I. Kommenteeritud väljaanne. § 230 lg 1 kommentaar p 3.2.2. (e)).
11.1.Kohtu selgitamiskohustuse kontekstis tähendab see, et eelmenetluses selgitab kohus nii hageja tõendamiskoormist kui ka kostja kohustust tõendada oma vastuväite aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Et TsMS § 438 lg 1 järgi annab kohus lõpliku hinnangu tõenditele alles kohtuotsust langetades, ei saa kohus tõendamiskoormist selgitades üldjuhul pooltele öelda, kas hageja on oma esmase veenmiskohustuse täitnud. Tõendamiskoormise jaotust ei ole vaja selgitada, kui õigusküsimus on sedavõrd selge ja tõendamiskoormis pooltele kohtu arvates ka selgituseta ilmselgelt arusaadav (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 15)
11.2.Maakohus selgitas 18.05.2020 kohtuistungil (00:37), et „kui kostja leiab, et kõik tööd on tasutud ja, et tegemist oli tükitööga, siis tuleb need asjaolud esile tuua ja seda ka tõendada.“ Hageja apellatsioonkaebuse väitest võib aru saada, et hageja arvates andis maakohus selle selgitusega märku, et hageja on oma veenmiskohustuse täitnud ning edasi sõltub lahendus kostja vastuväite tõendatusest. Kolleegium märgib, et sellist järeldust maakohtu selgitusest teha ei saanud. Kuigi kohtuistungil ei selgitanud maakohus, et hagejal tuleb tõendada töö valmimist, oli pooltele selge nii nõude kvalifikatsioon kui ka see, et hageja peab tõendama töö valmimist. Kui maakohus seda asjaolu ka pooltele ei selgitanud, ei olnud see TsMS § 351 lg 1 järgi selgitamiskohustuse rikkumine.
11.3.Seejuures ei olnud hagejal põhjust arvata, et kostja on hageja väited tehtud töö mahu kohta omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 või lg 4 mõttes. Kostja väitest, et tööd tasustati tükitööna objekti põhiselt, ei saa kuidagi järeldada, et kostja ei vaidle vastu töömahu arvestusele. Seda ei saanud järeldada ka asjaolust, et kostja tunnistas, et hageja tegi tööd menetluses nimetatud objektidel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses esindajat olnud ning kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.