Võlaõigus › Töövõtulepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Nõue (07.12.2018) Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust 4 104,00 eurot, viivist seisuga 07.12.2018 889,20 eurot, edaspidiselt viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2018 kuni nõude kohase täitmiseni arvestusega 0,9 eurot päevas. Asjaolud (02.07.2019, 31.07.19). Hageja tegi kostjale ajavahemikul 09.02.2015 – 30.06.2015 keevitustöid. Nimetatud tööde eest esitas hageja kostjale 2 arvet vastavalt: 1) 15.07.2015 arve nr. 1071501 summas 10 179,60 eurot, 2) 01.03.2016 arve nr 1031601 summas 1818,00 eurot, Tsiviilasja menetluse käigus loobus hageja arve nr 1031601 alusel sisse nõutavast summast 1818,00 eurot (kohus on loobumise vastu võtnud). Arve nr 1071501 tulenev võlg Kostjal on seni hagejale arvest nr 1071501 endiselt tasumata 4 104,60 eurot, mis on hageja põhinõudeks. 24.03.2016 esitas hageja kostjale esitatud arvele nr 1071501 kreeditarve nr. 24031601 summale 6 075,00 eurot, kuivõrd arves nr 1071501 kirjeldatud tööde eest esitatud nõudest tasus kostja eest kokkuleppeliselt kolmas isik Mereo Group OÜ, kes oli osadel objektidel peatöövõtjaks. Nimelt esitas hageja Mereo Groupile tööde eest tasumiseks arve nr 4081501 summas 6075,00 eurot (kooskäibemaksuga 5062,50 € +20 %). Objektid, millel oli peatöövõtjaks Mereo Group OÜ ja mille eest Mereo Group OÜ tasus hagejale kostja võlgnevuse olid: Viimsi veekeskus 278 tundi, Rootsi 49 tundi, Mullivann (minivann) 8 tundi. Kokku oli 335,00 tundi x 15 eurot / h = 5025 eurot + käibemaks. Vaidlusaluse arve esitamise aluseks olevate tööde maht on järgmine. Hageja tegi keevitustöid erinevatel kostja objektidel kokku 873 tundi. Kokkulepitud tunnitasu suurus oli 15 EUR/tunnis, seega oli kostjal kohustus tasuda 13095,00 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks tunnitasule oli poolte vahel kokku lepitud, et kostja hüvitab hageja kuludokumentide alusel objektidega seoses olevad tehtud kulutused (kütus, tõstuki rent, materjalikulu ja tööriistarent summas 480,00 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale kuludokumendid. Seega moodustas hageja tasunõude suurus kokku 13575 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 16 290,00 eurot. Tööde teostamise käigus tasus kostja hagejale ettemaksuna 3577 eurot + käibemaks, peale selle summa mahaarvestamist moodustas hageja tasunõude jääk 9998,00 eurot, millele lisandub käibemaks, mis teeb kokku summa 11 997,60 eurot (15.07.2015 arve nr 1071501 summas 10 179,60 eurot + 01.03.2016 arve nr 1031601 summas 1818,00 eurot ). Mereo Group OÜ tasus hagejale kostja eest 6075,00 eurot (5062,50 eurot +20 %), millises ulatuses esitas

hageja kostjale kreeditarve summas 6075,00 eurot. Täiendavalt on menetluse käigus hageja loobunud 1818,00 euro ulatuses oma nõudest. Peale osalisest nõudest loobumist moodustab hageja põhinõude jääk kostja vastu 4104,60 eurot ( 11997,60 – 6075,00 1818,00 = 4104,60 eurot ). Seega on hageja põhinõude aluseks arve nr 1071501 alusel esitatud nõude summa tasumata osa suurus, mis pole kaetud kreeditarvega (arve nr. 1071501 summas 10179,60 eurot – kreeditarve summa 6075,00 eurot), põhinõude summa 4104,60 eurot. Hageja nõue vaidluselase arve 1071501 järgse töö eest tasumiseks muutus sissenõutavaks 24.03.2016, kui hageja tegi kostjale kreeditarve. Kostja ei ole ettenähtud korras vaidlustanud teostatud tööde mahtu, kvaliteeti ega tööde eest esitatud arve suurust ja tasu suurust. Kostja on jätnud oma töö lihtsalt tasumata. 24.03.2016 edastas hageja kostjale nõudeavalduse (pretensioonkirja) koos põhjendustega, nõudes võlgnevuse tasumist, millele kostja ei vastanud, peale mida oli hageja sunnitud hagiavaldusega pöörduma kohtusse. Viivis Põhivõlg on 4104,00 eurot. Viivise arvestus on 8% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Viivist arvestab hageja kostjale kreeditarve päevast arvates alates, so 24.03.2016. Viivis on järgmine: 4104 x 0,08=328,32 eurot, viivis - 328,32/365=0,9 euro senti päevas, päevade arv vahemikul 24.03.2016 kuni 07.12.2018 (nõude täpsustamise päev) 988 päeva, 988 x 0,9= 889,20 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED (21.12.2018, 27.05.2019, 28.05.2020) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud ning hagejal puudub õigus täiendavalt midagi nõuda. Hageja esitas algselt kostjale sama perioodi tööde eest kohtuvälise nõude kogusummas 11 997 eurot (arve nr 1071501 summas 10179 EUR ja arve nr 1031601 summas 1818 EUR), sh nõudis hageja algselt tasumist ka Viimsi Veekeskusega seotud tööde eest. Kohtuvälise menetluse jooksul ja kostja pretensiooni esitamise järgselt esitas hageja kostjale arve nr 1071501 juurde kreeditarve summas 6075 EUR (märkides arvel, et selles ulatuses tasus tööde eest Mereo Group OÜ) ning nõudis arve nr 1071501 tasumist summas 4104,60 eurot. Hageja ei nõua tasu tööde eest, mis on tehtud objektidel „Viimsi veekeskus“ (hageja 278 h eest) ja „Rootsi (Rünno)“ (hageja väitel 49 h) ja objekt „Mullivann (minivann) (hageja väitel 8 h). Viimati nimetatud tööde eest on hageja saanud tasu Mereo Grupp OÜ-lt. Vaidlusalused objektid on seega „Suur Ameerika“ (hageja väitel 42h), „Neste“ (hageja väitel 242h), „Olli põranda luugid“ (hageja väitel 32h), „Saadi“ (hageja väitel 34h), „Olli vahelae raamistik“ (hageja väitel 73h), „Telliskivi vaheseinad“ (hageja väitel 8h), „Al vinklid“ (hageja väitel 99h), „Al kastid maru“ (8h). Hageja ei ole põhjendanud, millal muutus tema poolt nõutud tasu tööde eest sissenõutavaks.

Viimsi Veekeskusega seotud tööde eest sai hageja raha Mereo Group OÜ-lt (nähtub ka kreeditarvelt). Kostja on alates nõude esitamisest algusest peale keeldunud Viimsi Veekeskusega seotud tööde eest tasumast, sest nende tööde eest tasus hagejale Mereo Group OÜ. Kostjal ei ole kohustust nende tööd eest tasuda. Lisaks on hageja loobunud Viimsi Veekeskusega seotud tööde osas esitatud nõuetest (so nii kohtuvälises menetluses kreeditarve alusel kokku 337,50 h ulatuses kogumaksumusega 6075 eurot kui ka kohtumenetluses arve nr 1031601 alusel 101 h ulatuses maksumusega 1818 eurot). Kuigi hageja nõudest võib järeldada justkui mingis osas peaks Viimsi Veekeskusega seotud tundide eest tasuma kostja, ei ole see nõue põhjendatud ega ka tõendatud. Hageja pole ära näidanud, millises mahus Viimsi tööde eest ta konkreetselt tasu nõuab. Nimelt on hageja vaidlusaluse perioodi tööde osas, sh Viimsi Veekeskusega seotud tööde osas loobunud oma nõudest kokku 438,50 h ulatuses (so kohtuvälises menetluses kreeditarve alusel 337,50 h ja kohtumenetluses 101 h ulatuses – tundide maht nähtub arvetelt). Samas on objektide ja kulude nimekirjas hageja näidatud Viimsi Veekeskusega seotud töid perioodil 9.02.2015-30.06.2015 mahus 177 h ja alles menetluse käigus on hageja väitnud, et (tööaja tabel) perioodil 9.02.2015 – 30.06.2016 kokku 187 h ning kogu tabelis toodud perioodi kohta 9.02.15-16.07.15 kogumahus 288 h. Hageja esitatud tundide arvestus on ebaselge ja ei vasta tegelikkusele, sest arvetel, tabelis ega ka objektide ja kulude nimekirjas toodud tööde mahud ei ühti. Lisaks on hageja tegelikkuses nõudnud kostjalt tööde eest tasumist põhjendamatult, saades vastavate tööde eest Mereo Group OÜ-lt rohkem, kui ta saama pidi . Hageja nõude aluseks oleval arvel 1071501 on näidatud kostjale osutatud töid perioodil 9.02.2015 – 30.06.2015 kogumahus 565,53 h (sh Viimsi Veekeskuse tööd) ning kreeditarve nr 24031601 alusel on sellest maha arvestatud 337,50 h. Seega võib eeldada, et hageja nõue puudutab 228 töötundi. Ebaselge on, milliste töödega need tunnid on seotud. Hageja esitatud objektide ja kulude nimekirjas on tööde väidetud kogumaht nimetatud perioodil 772 h (millest Viimsi Veekeskusega seotud tööd 177 h) ning hageja esitatud ühepoolses Exceli ajatabelis 771,50 h (millest vastaval perioodil Viimsi Veekeskusega seotud tööd 187 h ja alates 01.0716.07.15 101 tundi). Vaidlusalune arve nr 1071501 on esitatud aga 565,53 töötunni eest. Kui arvestada arvel näidatud tundide mahust 565,53 h maha kreeditarvel näidatud tundide maht 337,50 h, siis saaks vaidlus olla 228 töötunni osas, kuid ka nende tundidega seotud tööd on ebaselgeks. Kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale tema sellel perioodil tehtud tööde eest 6780 eurot ning peale tasumist on hageja vormistanud ka vastavad arved (kostja on esitanud kohtule vastava konto väljavõtte ja selle perioodi teised arved). Arvestades, et hageja on loobunud ka perioodi 01.07.15-16.07.15 Viimsi Veekeskuse tööde eest tasumise nõudest (101 h, 1818 eurot), on ilmne, et hageja on kogu perioodi tööde eest raha saanud ja enam kui ta saama pidi. Hageja on täiendavalt esitanud 2015 juulikuu e-kirja väljavõtte „Objektide ja kulude nimekiri koos arvega“ ning kirjas on toodud hageja tunnitasu arvestus seisuga 09.02-30.06.15, see ei tõenda hageja nõuet. Arvel nr 1071501 märgitud tööde ajavahemik on ca 5 kuud, kuid selle perioodi eest oli kostja hagejale juba enne nõude esitamist tasunud ja hageja juba varem arveid esitanud. See nähtub kostja konto väljavõttest ja arvetest, mis on hageja varem esitanud tasumiseks kostjale.

Seega on kostja kõigi vaidlusalusel perioodil (so kostja hinnangul 09.02.2015-30.06.2015) kostjale osutatud teenuste eest hagejale tasunud (kogusummas 6780 eurot) ning hagejal nõue kostja vastu puudub. Kostja arvestus on järgmine. Objektide ja kulude nimekirja järgi on tööde kogumaht perioodil 9.02.15-30.06.15 772 h. Exceli tabeli järgi tööde kogumaht perioodil 9.02.15-30.06.15 väidetavalt 772,50 h (sh Viimsi tööd kuni 30.06.15) ja perioodil 9.02.15-16.07.15 kokku 872,50 h (sh Viimsi tööd perioodil 1.07.1516.07.15 töömahuga 101 h). Vaidlusalused arved esitati perioodi 09.02.15-16.07.15 osas kokku 666,53 h ulatuses kogusummas 11997,60 EUR. Arve perioodi 09.02.15 -30.06.15 eest on esitatud 565,53 h ulatuses (arve 1071501 summas 10179, 60 EUR), arve perioodi 01.07.15 – 16.07.15 eest 101 h ulatuses (1.03.16 arve 1031601 summas 1818 EUR), 24.03.16 on esitatud kreeditarve nr 24031601 arvele nr 1071501 337,50 h eest (summas 6075 EUR). Kohtumenetluses loobus hageja arve nr 1301601 nõudest 101 h eest (summas 1818 EUR Viimsi. Seega saab vaidlus puudutada veel 228 töötundi (666,53 - 337,50 - 101 = 228). Kostja on tasunud perioodil 9.02.15 - 10.07.15 vaidlusalusel perioodil teostatud tööde eest hagejale kokku 6780 EUR (mitte 3577 € nagu väidab hageja) so kui lähtuda hageja tunnipõhisest arvestusest maksumusega 18 EUR h (koos käibemaksuga), siis ca 380 h eest: 13.02.15 arve nr 13021501 summas 2800 EUR (maksed 14.02.15, 17.02.15 ja 4.03.15) 9.03.15 arve nr 10031501 summas 1100 EUR (maksed 14.03.15 ja 2.04.15) 9.04.15 arve nr 10041501 summas 1000 EUR (makse 10.04.15) 19.05.15 arve nr 25051501 summas 500 EUR (makse 25.05.15) 2.06.15 arve nr 2061501 summas 980 EUR (makse 03.06.15) 01.07.15 arve nr 1071501 (so vaidlusalune arve) on tasutud 10.07.15 kokku 400 EUR (kui lähtuda hageja tunniarvestusest, siis ca 22 tunni eest). Arve juurde on tehtud 24.03.16 kreeditarve nr 24031601 summas 6075 EUR (337,50 h eest). 01.03.16 arve 1031601 summas 1818 EUR – perioodi 01.07.15 – 16.07.15 eest, 101 h ulatuses (kohtumenetluses hageja loobus arve tasumise nõudest). Seega on arveid esitatud hageja tunniarvestuse (so 15 EUR h käibemaksuta ja 18 EUR h koos käibemaksuga) järgi vaidlusalusel perioodil kokku 1046,53 h eest. Objektide ja kulude nimekirjas on hageja arvestanud kostja poolt tasutuna vaid 4080 EUR koos käibemaksuga (so hageja tunniarvestuse järgi ca 227 h). Isegi kui võtta aluseks kogu perioodi 9.02.201516.07.2015 töötundide arvestus hageja esitatud Exceli ajatabeli järgi 873 h (millises mahus kostja tööde teostamist ei tunnista ja ei ole kunagi aktsepteerinud) ning arvestada maha kreeditarvel näidatud tunnid (337,50 h) ning arvel nr 1301601 näidatud tunnid 101 h, samuti kostja poolt vaidlusaluse perioodi tööde eest tasutud tundide maht 380 h (so 6780 EUR) saaks jääda vaidlus vaid ca 55 h osas. Kostja leiab, et hageja sai teenust osutada vaidlusalusel ajavahemikul maksimaalselt 109 päeva vältel ning kogu perioodi kohta esitatud arvetel näidatud tundide maht ei ole nende tööpäevade peale reaalne ega saa vastata tegelikkusele. Tegelik tööde eest tasumine toimus selliselt, et kostja tasus esmalt hageja osutatud teenuste eest ning hageja esitas alles peale tasumist arve, kuhu märkis tunnitasu arvestuse vastavalt tasutud summadele. Seetõttu sai hageja määrata tundide arvestuse ja hinna vastavalt enda suvale. Tegelikkuses oli poolte vahel tükitöö kokkulepe. Isegi kui aktsepteerida tunnitöö kokkulepet, ei ühti hageja esitatud tõendites toodud tunniarvestused ning need ei saa selliselt olla kuidagi ka tegelikud. Kostja väidetel on tehtud tööde tundide arvestus järgmine:

„Suur Ameerika“ (hageja väitel 42h) Selle objekti raames teostas SNG Grupp OÜ trepipiirde ehitus- ja paigaldustööd kokkuleppega 130 EUR/jm. Hageja teostatud tööd sisaldasid piirde detailide saagimist, keevitamist, lihvimist ja paigaldust. Selle töö eest tasus kostja hagejale 14.02.2015 ettemaksuna 300 eurot ja 14.03.2015 lisaks veel 500 eurot, so kokku 800 eurot, millise tasu suuruses pooled ka kokku leppisid. „Neste“ (hageja väitel 242h) Nimetatud objekti raames teostas hageja keevitustööd ja lihvimistööd (projekt PECY-106, 14 188 kg), milliste tööde eest tasus kostja hagejale 17.02.2015 ja 04.03.2015 kokku 2500 eurot, millise tasu suuruse pooled ka kokku leppisid. Kostja esitab selle objekti osas tellijale esitatud arve nr 20140089, millelt nähtub tööde nimetus (PECY-106) ja kogus 14 188 kg. „Olli põranda luugid“ (hageja väitel 32h) Nimetatud objekti raames oli tööde sisuks roostevaba pleki lõikamine ja nendest vinklite painutamine ja seejärel kokku keevitamine ja lihvimine. Keevitamine moodustas seejuures 1/4 kogu töödest. Hageja sai nende tööde eest kokku 600 eurot (makstud 02.04.2015), millise tasu suuruse pooled ka kokku leppisid. Kostja esitab selle objekti osas tellijale esitatud arve nr 20140084, millelt nähtub tööde nimetus ja kogused (RV raamid 400x400 – 32 tk ja RV karbid 53 tk). „Saadi“ (hageja väitel 34h). Nimetatud objekti raames teostas hageja keevitustöid ja remonditöid, mille eest tasus kostja hagejale 10.05.2015 kokku 400 eurot, millise tasu suuruses pooled ka kokku leppisid. Kostja esitab selle objekti osas tellijale esitatud arve nr 20140101, millel on lisaks töödele näidatud ka materjalid, milliste eest hageja ei vastutanud. „Olli vahelae raamistik“ (hageja väitel 73h). Nimetatud objekti raames pidi hageja teostama materjali (karpteras UPE 80 S355 – 1374 kg; karpteras UPN 65 – 1076 kg) mõõtu lõikamise, puurimise ja lappide (135,5 kg) keevitamise tööd. Kostja esitab seotult selle objektiga ka kostja poolt tellijale esitatud arve nr 20140102, kus on näidatud tööde nimetus ja kogused, kusjuures nimetatud arvel märgitud värvimistöid hageja ei teinud. Kostja tasus nende tööde eest hagejale 10.04.2015 kokku 1000 eurot, millise tasu pooled nende tööde eest ka kokku leppisid. Arve esitas hageja alles hiljem, tagantjärgi, olles ise tööde eest tasu eelnevalt kätte saanud. „Telliskivi vaheseinad“ (hageja väitel 8h) Nimetatud objekti raames oli hageja tööde sisuks keevitustööd ja paigaldustööd, milliste eest on hagejale 25.05.2015 tasutud kokku 500 eurot, millise tasu suuruses pooled ka kokku leppisid. Kostja esitab selle objektiga seotult ka tellijale esitatud arve nr 20140100, millelt nähtuvad tööde nimetused ja kogused (klaasvaheseina moodul – 3 tk ja paigaldus – 1). „Al vinklid“ (hageja väitel 99h) Nimetatud objekti raames oli tööde sisuks alumiiniumvinklite mõõtu lõikamine, avade puurimine ja detailide koostamine kruvidega kokku keeramisega (1 komplekt). Keevitustöid selle objekti raames ei tehtud. Tööde eest on tasutud 03.06.2015 summas 836 EUR (makse summas 980 EUR, sisaldas ka objekti „Al kastid maru“ tasu). Kostja esitab selle objektiga seotult tellijale esitatud arve nr 20140107, kus nähtub töö kirjeldus (al. Profiilide koostamine ja kogus 1 kpl). „Al kastid maru“ (8h). Nimetatud objekti raames teostas hageja töid alumiiniumkarpide koostamiseks. See oli ainus töö, mille osas kostja leppis tellijaga kokku tunnitöö tegemise ning sel põhjusel nõustub kostja, et selle objekti tööde osas oli hagejal ja kostjal tunnitöö kokkulepe. Kostja ei vaidlusta seejuures ka selle objekti tundide mahtu 8 h ja kokkulepet, et selle objekti konkreetsed tööd teostati

maksumusega 15 EUR/h. Tööde eest on tasutud 03.06.2015 summas 144 EUR (makse summas 980 EUR, sisaldas ka objekti „Al vinklid“ tasu). Hageja viivisenõue ei ole lubatav. Viivisenõue on esitatud alles kaks aastat peale hagiavalduse esitamist ning peale seda, kui kohus lõpetas eelmenetluse ja määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja nõuab viivist alates 24.03.2016 kuni 07.12.2018 summas 889,20 eurot, s.t 988 kalendripäeva eest arvestusega 0,9 senti päevas ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2018 kuni nõude kohase täitmiseni arvestusega 0,9 eurot päevas. Hageja ei ole selgitanud, miks viivise arvestamise aluseks on kreeditarve esitamise kuupäev 24.03.2016, st miks hageja arvates on sellest kuupäevast alates tasu nõue muutnud sissenõutavaks. Isegi olukorras, milles hageja põhinõue oleks kasvõi osaliselt põhjendatud (mida kostja ei tunnista), ei ole viivise nõue põhjendatud. Hageja on korduvalt oma nõuet muutnud ja menetluse kestust venitanud. Hageja soodustades igal moel viivise nõude suurendamist keeldus kohtuvälisest läbirääkimisest, venitas nõude kohtule esitamisega, hagimenetluses nõustus algselt kirjaliku menetlusega ning 2,5 aastat peale nõude esitamist nõudis istungimenetlust, tunnistajate kuulamist ja esitas täiendavalt viivise nõude, olles eelnevalt loobunud osaliselt põhinõude tasumisest. Seetõttu on ka põhinõude mistahes ulatuses põhjendatuse korral alus viivise vähendamiseks, sh jooksva viivise osas VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Kostjalt kogu hageja poolt nõutava viivise väljamõistmine ka põhjendatud põhinõude korral oleks ilmselgelt ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole oma viivisenõuet esitanud mõistliku aja jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus kokkulepitule, seadusele. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 8, § 108 lg 1 ja § 113 lg1 järgi kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Pooled ei vaielnud selle üle, et 1) kostja tegi hagejale ajavahemikul 09.02.2015 – 30.06.2015 keevitustöid, 2) nimetatud tööde eest esitas hageja kostjale 2 arvet vastavalt: arve nr 1071501 summas 10 179,60 eurot tasumiseks (koos käibemaksuga) arve nr 1031601 summas 1818,00 eurot tasumiseks (koos käibemaksuga) 3) 24.03.2016 tegi hageja kostjale esitatud arvele nr 1071501 kreeditarve nr 24031601 summale 6 075,00 eurot, kuivõrd arves nr 1071501 kirjeldatud tööde eest esitatud nõudest tasus kostja eest kokkuleppeliselt kolmas isik Mereo Group OÜ, 4) kostja ei ole tasunud hagejale 4104,60 €, mis on arves nr1071501 märgitud 10 179,60 euro ja kreeditarve nr 24031601 6 075,00 euro vahe (1017,60-6 075,00= 4104,60) Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses ehk mitu tundi on hageja kostjale töid teinud ja selle üle kas hageja arvetus tehtud tööde ulatuses on põhjendatud ja selge ning milline oli töötasu arvestuse alus ja suurus (tunnimäär või tükitöö).

VÕS § 635 lõike 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 I lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva töövõtja enda hoolsuskohustus näeb ette, et tehtud tööde mahud, teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmised ja tunnitasud oleksid üheselt mõistetavalt ja kohaselt dokumenteeritud. Kuna vaidlus on selle üle, kui palju tunde on hageja teinud kostjale keevitustöid 09.02.2015 – 30.06.2015, siis on töö tegemise, selle üleandmise ja koguse dokumenteerimise kohustus töövõtjal ehk hagejal. Kostja leiab, et ta on kõik tasud hagejale hüvitanud, tasu oli määratud tükitööna. Keevitustööde tasu suurus Kostja poolt kohtule esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest (I kd lk 86, II kd lk 97-100) 04.08.15- 05.08.16 nähtub, et hageja on soovinud saada tasu perioodi eest 09.02.15-16.07.15 (see on kogu perioodi) kokku 876 tunni eest ja et tasu on 15 €/h, mis teeb kokku 13095 €, millele lisandub käibemaks. Hageja poolt kohtule esitatud vaidlusalusest arvest nr 1071201 (mis on haginõude aluseks, I kd lk 25, 44, 107) nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt tasu keevitustööde eest perioodil 09.02.2015 – 30.06.2015 566,53 h eest tasu määraga 15 €/h kokku summas 8483,00 €, mille lisandub käibemaks, kokku 10179,60 €. Hageja arvest nr 1031601 01.03.2016 1818,00 eurot (nõudest, millest hageja loobus menetluse käigus) nähtub samuti, et hageja on arvestanud tasu määraga 15€/h ja sellele lisandub käibemaks. Kostja e-kirjalisest vastusest hagejale 04.08.2015 (I kd lk 86) ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud tasu määra, vaid on märkinud seda, et summad tuleb üle vaadata ning et hageja mõne nädala töö oli ühepäeva töö. Kostja on esitanud kohtule hageja arved nr 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 perioodi eest veebruarjuuni 2015 (lk 98- 103), millest nähtuvalt olid hinnad tunni eest 23,3 €/h, 16,50 €/h 17,46 €/h, 16,50 €/h ja milledele lisandub käibemaks. Samas ei nähtu nendest arvetest, et pooltel oleks olnud kokkulepe nn tükitöö eest. Kostja on esitanud oma kirjaliku selgituse (lk 94, I kd kostja vastuse lisad), et sellise tasumäära kokkulepe puudus, ent asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et pooltel oli tükitöö tasu kokkulepe, sj milline see iga objekti konkreetse tasu oli. Ka kostja poolt kohtule 08.09.2020 (II kd lk 108) esitatud arved nr 2014015, 20140106, 20140102, 20140107, 20140089, 20140084, 20140101, 20140100 kostja lepinguparteritele MDSC Systems OÜ-le, Mereo Grupp OÜ-le, Jobsite OÜ-le, Clustergate OÜ-le , Asraehitus OÜ-le PLKV Invest OÜ-le ei kinnita kokkuleppeid hagejaga selles, kuidas oli kokku lepitud hagejaga töö eest tasumine ja et see oli tükitöö tasu (II kd lk 109-116).

Hageja tunnistaja RR andis ütlusi tehtud tööde kohta, kuid ei teadnud öelda, milline oli hageja ja kostja vaheline rahaline arvestus, kuna tunnistaja rääkis hindade osas kostjaga. Tunnistaja KK andis ütlusi selle kohta, et tema tegi oma tööd kostjale, arvestas oma tunnid välja ja siis esitas arve kostjale, kuid millised olid hageja ja kosja vahelised kokkulepped, ta ei teadnud. Seega ei tõenda tunnistaja ütlused hageja väiteid tunnitasumäära kohta, mille leppisid kokku hageja ja kostja. Viidatud poolte e-kirjavahetust ja esitatud hageja esitatud vaidlusaluseid arveid kogumis hinnates leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja väide, et perioodil 09.02.2015 – 16.07.2015, sh vaidlusalusel hagetava perioodi 09.02.2015-30.06.15 oli pooltel kokkulepe VÕS § 8 lg 1, § 637 lg 1 järgi selles, et kostja tasub hagejale keevitustööde eest tasu määraga 15 €/h. Et hageja on oma hagi nõudes ja pooltevahelises e-kirjavahetuses 04.08.15- 05.08.16 arvestanud töötasu määraga 15€/h + käibemaks (so kokku 18 €), ei saa see kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Tööaja arvestus, tehtud töö kogus Vaidlus on tehtud tööde tundide üle, mistõttu vaatleb kohus järgmisena, milline oleks arvestuslik tunniarvestus, mida hageja nõuab ja seejärel, kui paljude tundide eest on kostja tasunud ja kas kostjal on jäänud midagi tasuda ehk kas kostja rikub lepingust tulenevat töö tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Kostja esitatud hageja e-kirjas 05.08.15 (lk 86-87, I kd, sama ka hageja poolt esitatud II kd lk 97-100) on hageja teinud kokkuvõtte, mille järgi on ta teinud tööd perioodil 09.02.15-16.07.17 873 h , sh on Viimsi keskusele kulunud aeg 278 h, ja tasu on 15 €/h, mis teeb kokku 13095 €. Sellele on hageja lisanud juurde muud kulud 480 € ja kokku on saanud tasuks, mida kostja peaks maksma 13575 € (ilma käibemaksuta). Lisakulude tasumist pole hagis nõutud, kuid see võib omada tähtsust küsimuses, kas kostja poolt tasutuga on hüvitatud hageja muud kulud ja tasu keevitustööde eest. Kostja esitatud hageja e-kirjas 05.08.15 (lk 86-87, I kd) kostjale, on hageja teinud kokkuvõtte, mille järgi on ta teinud tööd perioodil 09.02.15-16.07.17 873 h ja tasu on 15 €/h, mis teeb kokku 13095 €. Hageja on e-kirjas kinnitanud kostjale, et kostja on tasunud ära 3577 €, mistõttu on kostja hagejale võlgu jäänud veel 9998 €+ käibemaks, kokku 11997,60 €. Kuna hageja ei ole oma e-kirjas (vt kostja esitatud pooltevaheline e-kirjavahetusest 04.08.1505.08.16, I kd lk 86) kostjale ära näidanud konkreetselt, millisel perioodil ta mingil objektil töid täpselt tegi, vaid üksnes iga objekti tundide arvu, siis kannab ta tehtud tööde ja nende üleandmise dokumenteerimata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ise. Seega järeldab kohus kostja poolt kohtule esitatud hageja e-kirjalist selgitust 05.08.2015 hinnates, et hageja poolt e-kirjas 05.08.15 nimetatud ja väidetavalt ehtud tööde maht 873 h hõlmab enda alla kogu töö perioodil 09.02.2015 – 16.07.2015. Hageja tunnistaja RR andis ütlus tehtud tööde kohta, kuid kui palju tegi tööd hageja kostjale, seda tunnistaja ütlusest ei nähtu. Tunnistaja KK andis ütlusi selle kohta, et tema tegi oma tööd kostjale, arvestas oma tunnid välja ja siis esitas arve kostjale, kuid neist ei nähtu, kui palju tööd võis teha hageja kostjale. Seega ei tõenda tunnistajate ütlused hageja poolt kostjale osutatud tööde hulka vaidlusalusel perioodil kokku 873 h. Hageja poolt kohtule esitatud arvest (lk 26, I kd) 01.03.2016 nr 1031601 1818,00 € nähtub, et see puudutab 101 h . Arvest nähtuvalt puudutab see perioodi 01.07-16.07.15 . Selle arve järgsest nõudest on hageja loobunud. Hinnates arves nr 1071501 märgitud töötundide arvu perioodi 09.02.-30.06.15 eest 565,53 h ja arves 01.03.2016 nr 1031601 märgitud töötundide arvu 101,

moodustavad need perioodi 09.02.15-16.07.17 (tööde kogu periood) eest kokku 666,53 h, mitte 873 h, nagu on oma e-kirjas 05.08.15 hageja kostjale avaldanud. Mis puudutab hageja poolt alles kohtumenetluses esitatud nn tunniarvestust (tabel, I kd lk 138), siis märgitu ei ole tõendiks tehtud tööde kohta. Mitte kuskilt ei nähtu, et hageja oleks teinud arvestusi ja dokumenteerinud tehtud tööde hulka, mida oleks kostja kinnitanud ja vastava tundide arvestuse 873 h ulatuses vastu võtnud VÕS § 636 lg 1 I lause järgi. Kostja on oma vastuses samale ekirjale märkinud, et ei nõustu sellises mahus töödega ning kohtumenetluses ei ole hageja tõendanud, et tööde maht oli 873 h perioodil 09.02.15-16.07.17. Hagi asjaoludes on hageja esile toonud, et 01.07.15 esitatud arve nr 1071501 (selle kuupäev on 01.07.15, kuid tasumise aeg on 15.07.15, hageja ise viitab arve kuupäevale 15.07.15), järgsest tasust 10179,06 maksis Mereo Group OÜ hagejale ära 6075,00 €. Asjaolude kohaselt hõlmas see järgmisi töid: Viimsi veekeskus 278 tundi, Rootsi 49 tundi, mullivann (minivann) 8 tundi, kokku 335 h. Arves nr 1071501 endas on märgitud töötundide arvuks 565,53 h ja seda perioodi 09.02.-30.06.15 eest. Kuna 1) kohus leidis, et perioodil 09.02.2015 – 16.07.2015 tegi hageja väidetavalt kokku kostjale töid 666,53 h, 2) arvest nr 1071501 nähtuvalt on perioodil 09.02.-30.06.15 tehtud tööde hulk 565,53 h, 3) Mereo Group OÜ tasus hagejale kokku 335 h eest, siis asub kohus hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolusid, arves nr 1071501 tundide arvu ja perioodi kajastades ning Mereo Grou OÜ poolt tasutud tunde hinnates järeldusele, et hageja ülejäänud tasunõue perioodi 09.02.-30.06.15 eest saab olla vaid 230,53 töötunni eest (565,53-335) mitte 228 h eest, nagu on väitnud kostja. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte (lk 110, I kd), millest nähtuvalt on kostja tõendanud, et ta maksis hagejale perioodil 14.02.15- 10.07.2020 kokku 6780 €. Kostja on esitanud kohtule hageja arved nr 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 perioodi eest veebruar- juuni 2015 (vaidlusalune periood, I kd k 98- 103) kokku nendes arvetes märgitud 277,75 töötunni eest. Et nendes arvetes märgitud summad olid tasutud, vaidlust polnud ja see nähtub ka kostja pangakonto väljavõtte ridadest 2-9 (I kd lk 110). Lisaks nähtub konto väljavõttest, et tasutud on ka arve nr 10071501 € 400 € (rida 10, I kd lk 110). Kokku on kostja tasunud 6780 €. Vaadeldes 1) vaidlusalust perioodi 09.02.-30.06.15, mille eest hageja saab arvestuslikult nõuda kostjalt tasu 230,53 tunni eest 2) kostja esitatud arveid 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 perioodi eest veebruar - juuni 2015 kokku 277,75 h kohta, ja arvestades seda, et 3) vaidlusaluses arves nr 1071501 märgitud 565,53 h eest on Mereo Group OÜ hagi asjaolude kohaselt hagejale ära tasunud tasu 335 h eest, leiab kohus, et kostja on ära tasunud perioodil 09.02.-30.06.15 hagejale tema poolt osutatud kõikide keevitustööde tundide eest. Siinkohal tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et hageja poolt kostjale saadetud ja kohtule kostja esitatud arvetes nr 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 on hageja märkinud tunnitasu määraks mitte 15 €/h, millele lisandub käibemaks, vaid hoopis rohkem ehk vastavalt 23,33 €/h, 16,5 €/h, 17,46 €/h, 16,5 €/h, 16,5 €/h / ja milledele lisandub käibemaks. Mainitu tähendab aga seda, et kostja makstud tasud ületavad

tegelikult hageja enda poolt 15–eurose tunnimääraga arvestatud tasunõudeid vaidlusalusel perioodil. Hageja on esitanud ka omapoolse e-kirja 01.07.2015 (I kd lk 135), mille järgi on tehtud töö tundide arv perioodil 09.02.-30.06.15 772 (see kiri on varasem kui kostja esitatud pooltevaheline e-kirjavahetus 05.08.15 kus hageja märkis tehtud tööde arvuks kogu perioodi eest 873 h). Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kogu perioodil oli tehtud keevitustöötundide arv 873 h. Kuna arvetes nr 1071501 ja nr 1031301 on hageja näidanud ära tundide arvu ja perioodid, mille eest tasu nõutakse vastavalt 09.02.-30.06.15 ja 01.07.-16.07.15, siis on kogu perioodil 09.02.-16.07.15 tehtud töötundide arv kokku 666,53, mitte 772 h, nagu väidab hageja. Seega saab tasu olla 666,53 h eest kokku 9997,95 €, arvestades tasumäära 15 €/h. Kui sellele liita juurde muude kulude tasu 480 € (mida hageja on märkinud oma e-kirja 05.08.15 kostjale) + käibemaks 20% , siis teeb kõik kokku 12573,54 €. Hagi kohaselt maksis Mereo Grupp OÜ hagejale 6075,00 €, hageja loobus nõudest 1818 € ja kostja oli tasunud kogu perioodi eest hagejale 6780 €, siis teeb see tulemuseks – (miinus) 2099,46 € (12573,54-6075-1818-6780). Kokkuvõtvalt leiab kohus hageja poolt kohtule hagis esile toodud asjaolusid, hageja esitatud arveid nr 1071501 ja nr 1031301, kostja esitatud poolte e-kirjavahetust 04.08.15- 05.08.16, esitatud arveid 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 ja pangakonto väljavõtet kogumis hinnates, et kostja on tõendanud, et ta on hagejale ära tasunud kogu perioodil ja seega ka vaidlusaluse perioodil osutatut keevitusteenuste ja muude kulude eest kooskõlas VÕS 76 lg 1, 2, § 635 lg 1, 637 lg 1. Seega leiab kohus, et kostja ei ole lepingust tulenevat töö eest tasu maksmise kohustust rikkunud. Eeltoodu alusel on õiged kostja vastuväited, et kostja on täitnud oma kohustused hageja ees ega võlgne hagejale midagi. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1, 637 lg 1 järgi tasu maksmist hagetavas ulatuses ehk kohustuse täitmist. Kuna hagi jääb põhinõudes rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue kostja vastu. Kohus märgib täiendavalt seda, et hageja on esitanud oma viivisenõude alles menetluse kestel pea 2 aastat hiljem, sealjuures on ta hagiavaldustes kogu aeg korranud, et ei nõua viivist (I kd lk 22, 41, 60), seetõttu on kohtu arvates hageja viivisenõue ka hea usu põhimõtte vastane VÕS § 6 järgi. Ka selle tõttu jääb viivisenõue rahuldamata. Kokkuvõtvalt jääb hageja hagi rahuldamata. Kostja on esitanud tõenditena arved nr 5071401, 22081401, mis mõlemad pärinevad aastast 2014.a. (I kd lk 112-113). Varem viidatud kostja pangakonto väljavõttest (I kd lk 110) nähtuvad tasumised ei puuduta ka nendes arvetes märgitud summade tasumist, kuivõrd hagetav tasunõude periood puudutab töid 2015.a. Nii ei oma need arved ja nendes kajastuv töötundide arv ja tasu määr vaidluses tähtust ja kohus neile sisulist hinnangut ei anna. Kuna hagi jäi ülaltoodud motiividel rahuldamata, ei ole kohtul vaja anda hinnangut kostja muudele väidetele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva

sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi riigilõiv ja esindaja kulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja meneltuskulud, sealhulgas määruskaebuste menetlemisega ja hagist loobumise tõttu osalise menetluse lõpetamisega seotud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus nende suurust kindlaks ei määra. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud lõivu tagastamist kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 5, lg 4, 6 vastava taotluse alusel ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul Kuivõrd hagi jäi rahuldamata ja kohus lõpetas menetluse osaliselt hagist osalise loobumise tõttu, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1, 2, § 168 lg 4 järgi. TsMS § 175 lg1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja menetluskulusid. Kostja menetluskulud on järgmised:  hagiga tutvumine, nõustamine, tõendite kogumine, vastuse koostamne ja kohtule esitamine 6 h, kokku 360 € (I kd lk 114, 164), arve nr 1703 31.01.17,  hageja seisukohtadega tutvumine, vastuse koostamine, esitamine kohtule 6 h, kokku 360 €, arve nr 1857 21.12.18 (I kd lk 165),  hageja 10.09.2019 määruskaebusega seotud dokumentidega tutvumine, seisukoha koostamine, kohtule esitamine 4h, kokku 240 €, arve nr 1939 16.09.19 (lk 60c, II kd). Menetluskulude arvestusest nähtuvalt on esindaja kulud olnud kokku 16 h eest 960 € (sellele ei lisandu käibemaksu), tasu määr on 60 € (sellele ei lisandu käibemaksu). Arvestades asja mahtu, keerukust, kostja esindaja tehtud töö mahtu, leiab kohus selle olevat põhjendatud ja kooskõlas asja materjalidega, tasu määr ei ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud 960 € (ei lisandu käibemaksu) ulatuses, olles vastavuses TsMS § 175 lg 1. Märgitud 960 € (ei lisandu käibemaksu) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 sätestab et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on taotlenud, et kohus määraks, et hageja tuleb kuludelt maksta viivist. Seega tuleb hagejalt välja mõista võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.