Muud

kanalite kaudu.

M.S.-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 28.04.2025. a Tartu Maakohtule avalduse M.S.-i 2

pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud asjaolude kohaselt 26.10.2022 Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti M.S.-ilt välja võlausaldaja Kxxx Sxxxxxxxx kasuks rahaline võlg. Võlausaldaja loovutas oma nõude 14.04.2025 avaldajale. Kohtuotsusealusel algatati 06.01.2023 võlgniku suhtes täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Täitemenetluse käigus ei ole laekumisi nõude katteks toimunud ja nõue on täielikult täitmata. Kohtutäituri poolt 23.04.2025 väljastatud õiendi kohaselt puuduvad võlgnikul nii ametlik sissetulek kui realiseeritav registervara. Seega on täidetud eeldus, mille kohaselt on täitemenetlus kestnud edutult 3 kuud. Võlgniku suhtes toimub 37 täitemenetlust. Võlausaldaja järeldab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on võlausaldaja kasuks võlgnikult välja mõistetud rahaline nõue, mille jääk on pankrotiavalduse esitamise seisuga 13 214,51 eurot, millest tasumata põhiosa 3750 eurot, tasumata intressid 1000 eurot, tasumata viivised 2273,82 eurot. Kogunenud viivised perioodil 25.03.2022-28.02.2025 on 2841,64 eurot, tasumata menetluskulud 2629 eurot. Kogunenud viivised menetluskuludelt 720,05 eurot. On lisatud tõendid nõude loovutamise ja võla suuruse, s.h. viiviste arvutamise kohta. Kohus võttis 02.05.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras FiMS § 12 lg.5 korras tähtaja deposiidimakse tasumiseks. Deposiidimakse tasuti. Kohtuistungi pidas kohus 11.06.2025.a. Võlgnik selgitas, et ta käib tööl Tallinnas ja on iseendale tööandja. Teeb ehituslikku eelarvestust ettevõtjatele, teenib 600-800 eurot kuus. Riigile makse ei maksa. Talle makstakse nii, et kantakse tema eest kulusid- üürikulu ja hostelis elamise kulu. Selle nõude õige suurus on umbes 2000 eurot, mitte 13000. Kohtuotsust on lugenud. Elukohas xxxxxxxxxx on harva, seal elab ema. Võlausaldajale võlga ära maksta on plaanis olnud, aga raha ei jätku. Tahab oma sissetulekuid suurendada. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik kogu aeg tööl käinud ja teeninud, ka Soomes, maksmiseni ei ole jõudnud. Võlausaldaja selgitas võlgnikule, et on võimalik kokku leppida võla tasumises kuni kohus pole pankrotimäärust teinud. Võlgnik soovis riigi õigusabi, kohus selgitas selle taotlemise korda. Kohus määrusega 17.06.2025 nimetas võlgnikule usaldusisiku ja tegi talle ülesandeks FiMS § 17 loetletud ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 17.07.2025 kohtule aruande oma tööst, võlgniku vara- ja võlanimekirja ja alusandmed vara- ja võlgade kohta. Usaldusisiku kogutud andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 27035,42 eurot. Osa kohustusi võib olla aegunud, kuid võlgnik ei ole esitanud kohtutäituritele taotlusi täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi, võlgnikul ei ole. Ka esitas usaldusisik oma hinnangu võlgniku maksejõuetusolukorra tekkimise põhjuste kohta. Võlgnik M.S. on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses. Usaldusisik teeb alternatiivsed ettepanekud, kui võlgnik esitab avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuulutada välja võlgniku M.S. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamisel on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohustada võlgnikku andma võlgniku vanne. 17.07.2025 esitas võlgnik algatamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

kohtule avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse 3

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku aruande, vara- ja võlgade nimekirjast nähtuvalt võlgnikul vara ei ole. Aastal 2025 ei ole ta maksustatavat tulu saanud. Tuludeklaratsioon on esitatud 2023.a kohta, 2022 ja 2024 kohta esitatud ei ole. Kui haldur deklaratsioonid esitab (koos võlgnikuga), siis selgub, kas nende aastate eest on tagastamisele kuuluvat tulumaksu. II samba pensionikontolt on raha välja võetud aastal 2021. Kinnisasju ja muud registervara (sõidukeid) võlgnikul ei ole. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 27035,42 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 36 aktiivset täitemenetlust. Kohtu poolt on täitemenetlused peatatud. Vara- ja võlanimekirjas võlgnikul vara näidatud ei ole. Rahaliste kohustuste loetelus on kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, Julianus Inkasso (Aktiva Finance) ees, B2 Impact, OÜ Sonrisa ja Themis Õigusbüroo OÜ ees, lisaks neile kaheksa kohtutäituri ees. Võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Puuduvad teadaolevad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku M.S.-i maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega võetud ja tekitatud nõudeid tasuda. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõistes. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja M.S.-i pankroti ja algatab M.S.-i kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt FIMS § 45 lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ly Müürsoo. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab: 

TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Usaldusisikul on õigus esitada võlgniku nimel tuludeklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). 4



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2).

Maksejõuetusavalduse menetlemise kulud Usaldusisiku tasu Ly Müürsoo on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 1618,20 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul M.S.-i maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 9 tundi arvestusega 145 eurot tunnis, sh: 

Päringute koostamine ning edastamine erinevatesse registritesse, krediidiasutustesse, kohtutäituritele 1,5 t



päringute vastustega, usaldusisiku poolt kogutud, võlgniku ja võlausaldajate poolt esitatud ja kohtu saadetud dokumentidega tutvumine 1 t



dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega 1 tund



vara- ja võlanimekirja ning aruande koostamine 5 t.



Usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 t.

Usaldusisik taotleb tasu määramist, arvestades usaldusisiku tunnitasuks 145 eurot ja tööajaks 9 tundi, määrata tasu summas 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 313,20 eurot, kokku 1618,20 eurot. Tasutaotluse esitamisel tugineb usaldusisik FiMS § 54 lg 1-lg 9 sätetele, PankrS § 23 lg 3, § 65 lg 11 sätetele. Usaldusisik taotleb võlgnikule menetlusabi määramist TsMS § 183 lg 2 alusel. Tasu määrata usaldusisiku büroole OÜ Sentire M.K., mis on käibemaksukohustuslane. Usaldusisiku tasust 1000 eurot maksta kohtu deposiidikontole kantud rahast ja 618,20 eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisik taotleb anda võlgnikule menetlusabi ja mõista usaldusisiku tasust 495 eurot (66x7,5 tundi), millele lisandub käibemaks 24% summas 118,80 eurot, kokku 613,80 eurot välja menetlusabina riigi 5

vahenditest. Usaldusisiku tasust 4,40 eurot koos käibemaksuga jätta M.S.-i Vabastada M.S. usaldusisiku tasu 613,80 eurot riigile hüvitamise kohustusest.

kanda.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus ei pea põhjendatuks kogu ajakulu, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus vara- ja võlanimekirja koostamiseks ja usaldusisiku aruande koostamiseks kokku 5 tundi. Kõik võlgniku kohustused on läbinud kohtumenetluse ja on täitemenetlustes, s.t andmed on olnud võimalik saada professionaalsetelt andmevaldajatelt. Kohus loeb nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Kokku on usaldusisiku põhjendatud ajakulu 8 tundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on PankrS § 23 lg.3 alusel summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal kuupalga alammäär 886 eurot, viiendik sellest 177,20 eurot. Taotletud tunnitasu 145 eurot mahub PankrS § 23 lg.3 määra piiresse. Kohus võtab aluseks rakendatud tunnitasu 145 eurot, seega tasu 8 tunni eest 1160 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk 278,40 eurot. Kokku tasu 1438,40 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1438,40 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935). PankrS § 65 lg.11 alusel lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Võlausaldaja on maksnud kohtu määruse alusel PankrS § 11 korras kohtu deposiidikontole 1000 eurot ja selles summas PankrS § 150 lg 1 p.2, lg 2 alusel tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlausaldaja poolt kohtu deposiidikontole kantud vahenditest. Kohus peab põhjendatuks TsMS § 183 lg 2 alusel anda võlgnikule M.S. menetlusabi usaldusisiku tasu osas, mis ületab 1000 eurot ehk summas 438,40 eurot. S.o. tasu 353,53 eurot ja käibemaks 24% 84,85 eurot maksta välja riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist usaldusisiku tasu riigile maksmise kohustusest etteulatuvalt. FiMS § 8 lg 5 järgi võlgniku kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. See tähendab, et riigipoolse menetlusabi hüvitamise küsimus otsustatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.