Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-4300

ASJAOLUD

Credit.ee OÜ (hageja) esitas 23. märtsil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Hiienuka Puidukoda OÜ (kostja I) ja T. T.(kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja laenu põhiosa 5568 eurot 8 senti, intress 784 eurot 19 senti,

2-22-4300 sissenõutavaks muutunud üheksanda osamakse tasumisel. Hageja saatis alates kostjate viivitusse sattumisest kostjatele korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi võlateatisi. Kostjad oli 7. detsembril 2021 viivituses kolme osamakse tagastamisega. Kostjad ei tasunud ühtegi sellele järgnevat osamakset. Hageja ütles 28. jaanuaril 2022 laenulepingu üles. Laenu põhiosa tasumata jääk on 5568 eurot 8 senti. Kostjad on jätnud alates 6. septembrist 2021 kuni

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seega sisaldab käesolevas asjas tehtud lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldab ning kohtuotsust kui sisulist lahendit, millega maakohus jätab hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja I juhatuse liikmele ja kostjale II kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel kätte 13. mail 2022. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva. Kostjad kohtule tähtaegselt ei vastanud (tähtaeg möödus 2. juunil 2022). 3(5)

2-22-4300 Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud põhivõlgnevuse 5568 euro 8 sendi, intressi 784 euro 19 sendi, sissenõudmiskulude 30 euro, 23. märtsi 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 839 euro 75 sendi ja viiviste põhinõudelt (5568 eurot 8 senti) alates 23. märtsist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,25% päevas, kuid T. T. mitte rohkem kui 7927 euro 98 sendi osas. Kohus rahuldab hagi eeltoodud nõuete suhtes ja mõistab väljatoodud võlgnevused kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ulatuses milles kohus otsuse rahuldas on tegemist tagaseljaotsusega, mistõttu kohus teeb otsuse selles osas põhjendava osata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Käendaja vastutab käenduslepingu p 1 järgi laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust. Kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab käenduslepingu punkti 8 järgi kõigi laenulepingu ülesütlemisest tulenevate tagajärgede eest täies ulatuses, kohustudes tasuma lisaks laenulepingust tulenevatele nõuetele ka võla sissenõudmisega seonduvad kulud, kohtumenetlusega seonduvad kulud ja täitemenetlusega seonduvad kulud. Käendaja vastutab käenduslepingu p 9 teise lause järgi laenulepingu hilisematest lisadest ja muudatustest tulenevate kohustuste eest oma vastutuse maksimummäära ulatuses. Käendaja vastutab käenduslepingu p 7 kolmanda lause järgi laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse maksimummäär 15 150 eurot. Kostja II vastutab käenduslepingu ja VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest, ent kokku mitte rohkem kui 15 150 euro ulatuses. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I seega laenu tagastamata põhiosa, intressi, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ja võla sissenõudmise kulude eest. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I ka laenulepingust tuleneva alates hagi esitamisest kuni laenu põhiosa tasumiseni tekkiva viivise eest laenulepingu järgses määras 0,25% päevas, ent arvestades kõiki nõudeid kokku siiski mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingust tuleneva kostja II vastutuse piirmäär 15 150 eurot. Hageja nõuab kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste (sh viivise), mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja II vastutus laenulepingust tulenevate kohustuste eest on piiratud 15 150 euroga, jääb kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ulatuses, milles tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületab kostja II vastutuse piirmäära. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ palub mõista T. T. Credit.ee OÜ kasuks välja viivise laenu põhiosa jäägilt (5568 eurot 8 senti) alates 23. märtsist 2022 kuni laenu põhiosa jäägi 5568 euro 8 sendi tasumiseni määras 0,25% päevas suuremas summas kui 7927 eurot 98 senti (15 150 – 5568,08 – 784,19 – 839,75 – 30). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi mõlema kostja suhtes määravas osas ning kostjad olid solidaarvõlgnikud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

4(5)

2-22-4300 Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuludega. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 840 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.