Onetor Pluss OÜ hagi Vahur investments OÜ (endine nimi Kimm Invest OÜ) vastu 2 827,91 euro nõudes Hageja: Onetor Pluss OÜ (registrikood 12207367) Hageja lepinguline esindaja: E V (e-post xxx) Kostja: Vahur investments OÜ (endine nimi Kimm Invest OÜ, registrikood 11499273)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind
2827,91 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
19.04.2022.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja T R Hageja lepinguline esindaja E V Kostja seaduslik esindaja M Š
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Vahur investments OÜ-lt Onetor Pluss OÜ kasuks võlgnevus summas 2827,91 eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja Vahur investments OÜ kanda.
4.Välja mõista Vahur investments OÜ-lt Onetor Pluss OÜ kasuks menetluskulu kokku summas 1870 eurot.
Vahur investments OÜ-l tasuda eelpool märgitud rahasummad Onetor Pluss OÜ arveldusarvele nr xxx. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule 08.04.2020.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.07.2019.a töövõtulepingu nr xxx seoses valveseadmestiku paigaldusega. Hageja paigaldas valveseadmestiku nõuetekohaselt ning esitas kostjale arve summas 2827,91 eurot, mida kostja ei ole tänaseni tasunud. Tööde viimaseks etapiks pidi olema jooniste paigaldamine ja koolitus. Hageja palus korduvalt kostjalt e-posti teel kuupäeva, millal vastava koolituse saaks läbi viia. Kostja tõi erinevaid vabandusi ning hiljem ei olnud kostja enam kättesaadav. Samadel asjaoludel jäi allkirjastamata ka töö vastuvõtu akt. Hageja saatis kostjale 29.08.2019.a allkirjastatud tööjoonised ning juhendid. Hageja palub kostjalt võlgnevuse 2827,91 eurot välja mõista. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja jättis teostamata tööd korterites nr xx, xxx, xx ja xx ning ei korraldanud kasutajakoolitust. Seega oli kostjal alus tööd mitte vastu võtta. Kostja pidi eelnevast tulenevalt kaasama ise ettevõtte xxx, kes lõpetas ATS nõrkvoolu tööd. Kostja andis hagejale täiendava aja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole seda teinud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.04.2020.a kohtumääruses (t/l 38-39).
5.Käesoleva asja hind on 2827,91 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise
kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud valveseadmestiku paigaldusleping, kuid pooled on erimeelt selles, kas tööd on nõuetekohaselt teostatud ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.
8.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on pooled sõlminud 12.07.2019.a valveseadmestiku paigalduslepingu, millise kohaselt kohustus hageja teostama vastavalt esitatud hinnapakkumisele automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldustööd asukohaga Faehlmanni 25, Tallinnas. Kostja kohustus tasuma tehtud tööde eest 2827,91 eurot 10 päeva jooksul alates arve esitamisest (t/l 3, 4, 5).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
12.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
13.Hageja on koostanud 29.08.2019.a kostjale arve tasumise tähtajaga 12.09.2019.a (t/l 31), kuid kostja arvet tasunud ei ole. Tööde-üleandmise-vastuvõtmise akti kostja allkirjastanud ei ole (t/l 24).
14.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hageja üritanud korduvalt detsembris 2019.a kostjale dokumentatsiooni ja kasutajakoolitust teostada, kuid kostja on teatanud, et uurib vabu aegu ning teavitab hagejat vastavalt (t/l 7-8, 10-11).
15.Hageja on saatnud 03.01.2020.a uue päringu, millisele kostja on vastanud, et viibib puhkusel ja hakkab asjaga tegelema alates 13.01.2020.a (t/l 12-14). 23.01.2020.a. on kostja hagejale vastanud, et dokumentatsioon on puudulik ning osa töödest on teostamata korter xx, korter xxx, korter xxx ja korter xxx (t/l 18-23).
16.Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja poolt viidatud korterites oli remont lõpetamata ning kostja pidi ise hagejale teada andma, kui remont on lõpetatud. Kostja seda ei teinud (t/l 127 pöördel). Seega ei saa kostja antud juhul esitada selles osas etteheiteid hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejaga ühendust võtnud. Vastupidi, kohtule esitatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja on olnud see, kes on üritanud kostjaga kontakti saada.
17.Kostja väidetel on ta andnud hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samas ei ole kostja ise välja toonud millise tähtaja ta hagejale andis. Kohtule esitatust ei nähtu, millal ja kuidas ta vastava tahteavalduse hagejale edastas.
18.Kostja väidetel oli tal vaja kaasata teine äriühing – xxx, kuivõrd hageja ei teinud töid nõuetekohaselt, kes lõpetas nõrkvoolu tööd. xxx on kostjale väljastanud 03.04.2020.a sularahaarve nr 00055 summas 2400 eurot (t/l 46).
19.Hageja on arvamusel, et tegemist on fiktiivse arvega, kuivõrd xxx tegevusaladeks on muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge. Antud ettevõte ei ole õiguslikult litsentseeritud teostama hagiavalduse aluseks olevaid töid, mistõttu on arusaamatu, kuidas sai see osaühing sooritada lõpliku teostuse litsentsi ja kompetentsi puudumisel. Samuti pole nimetatud äriühing majandusaasta aruannete alusel kaks aastat äritegevust näidanud (t/l 53 pöördel).
20.Kostja hageja vastavatele vastuväidetele vastanud ei ole, kuigi hageja on koheselt kostja tõendi vaidlustanud. Muid tõendeid ega asjaolusid kostja kohtule esitanud ei ole. Sellest tulenevalt jäid kostja vastavad vastuväited hagile asja kohtulikul arutamisel paljasõnaliseks.
21.Eelneva alusel saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid selleks, et hageja nõuet mitte tasuda. Kostja vastuväited hagile on otsitud ning täielikult põhjendamata. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue summas 2827,91 eurot ning see tuleb rahuldada.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2827,91 eurot.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 2827,91 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot ja esindajakulu arvel nr 646 märgitud teostatud toimingute alusel summas 1595 eurot (km-ta).
27.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 275 eurot.
28.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et õigusabi tunnitasu määr 110 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
29.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
30.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 14,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu kogusummas 1595 eurot (km-ta).
31.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1870 eurot, millest riigilõiv 275 eurot ja esindajakulu 1595 eurot. Kohtuotsuse täitmise viis
32.Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 tuleb rahuldada hageja taotlus ning kostjal tuleb tasuda väljamõistetud rahasummad hageja arveldusarvele nr xxx.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.