Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-3733 Tsiviilasi UAB „Napsita“ hagi ESTPANEL osaühingu vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 18 609,11 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja UAB „Napsita“ (reg nr 302855054, asukoht Respublikos g 20-19, Telšiai, Leedu Vabariik); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, asukoht Süda 3-4, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja ESTPANEL osaühing (reg nr 10857463, asukoht Kasti küla, Märjamaa vald, epost: [email protected]); kostja lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo Emerald Legal, Parda 8, Tallinn, e-post: [email protected]) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista ESTPANEL osaühingult põhivõlgnevus 15 492,21 eurot ja viivis 1874,12 eurot ning viivis protsendina alates 09.03.2021 põhinõudest 15 492,21 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras UAB „Napsita“ kasuks. 2.Jätta UAB „Napsita“ menetluskulud ESTPANEL osaühingu kanda. 3.Jätta ESTPANEL osaühingu menetluskulud ESTPANEL osaühingu enda kanda. 4.Välja mõista ESTPANEL osaühingult menetluskulud 7500 eurot UAB „Napsita“ kasuks.
5.Välja mõista ESTPANEL osaühingult viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras UAB „Napsita“ kasuks. 6.Jätta Pärnu Maakohtu 11.03.2021 hagi tagamise määrus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevus 15 492,21 eurot ja viivised 1877,52 eurot; 2) viivised protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.03.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt teostas hageja kostjale ehitustöid Rootsi kuningriigis. Hageja väljastas kostjale teostatud tööde eest arved nr NAP2018 178 summas 8495,15 eurot ja nr NAP2018 189 summas 6997,06 eurot. Kostja ei suutnud arveid tasuda, mistõttu läbirääkimiste tulemusel saavutasid pooled 11.08.2020 kokkuleppe, millega kostja tunnistas arvetest tuleneva võlgnevuse olemasolu hageja ees kokku summas 15 492,21 eurot ning võttis kohustuse võlgnevus tasuda hiljemalt 31.12.2020. Kostja võlgnevust ei tasunud kokkuleppes ettenähtud tähtajaks. Hageja asus oma nõuet sisse nõudma Brutus Inkasso OÜ vahendusel. Viimase poolt saadetud võlateatisele vastates palus kostja juhatuse liige veelkord pikendust maksetähtaja osas, märkides, et kostjal „vabad vahendid täiesti puuduvad“. Hageja pakkus kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja pikendust kuni 12.03.2020. Kostja võlgnevust ei tasunud. 3.Kostja nendib, et pooled ei ole Rootsi Kuningriigis ehitustööde tegemiseks töövõtulepingut sõlminud. Kostja on Eestis puitmajade konstrueerimisega tegelev äriühing. Rootsis tegutseb ehitusega kostja partner VBHus AB, kes tellis kostjalt puitmaju, mida Rootsis püstitada. Sõltuvalt töö iseloomust kasutas VBHus AB ka alltöövõtjaid, sh hagejat. VBHus AB ja hageja sõlmisid Eestis toodetud puitmajade Rootsis püstitamiseks lepingu. Kostja ei osalenud selles lepingulises suhtes, vaid tegeles üksnes info vahendamise ja puitmajade tootmisega VBHus AB jaoks. Hagis nimetatud ehitustööde tasumise kohustus lasus seega VBHus AB-l, mitte kostjal. Poolte
vahel pole sõlmitud ühtegi lepingut, millest kostjale tasu maksta ja hagejale õigus seda nõuda. Hageja pole vastupidist tõendanud. Kui põhikohustuse aluseks olevat tehingut ei eksisteeri, on deklaratiivne võlatunnistus samuti tühine. Hagi tuleb jätta rahuldamata. 4.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist 5.Arvest nr NAP2018 178 14.08.2019 nähtub, et kostja kohustus tasuma hagejale 8495,15 eurot 29.08.2019. Arvest nr NAP2018 189 23.08.2019 nähtub, et kostja kohustus tasuma hagejale 6997,06 eurot 07.09.2019. 6.Võlatunnistusest 11.08.2020 nähtub, et pooled leppisid kokku selles, et lepingu esemeks on võlg, mis tuleneb tasumata arvetest nr NAP2018 178 14.08.2019 summas 8495,15 eurot aegumiskuupäevaga 29.08.2019 ja nr NAP2018 189 23.08.2019 summas 6997,06 eurot aegumiskuupäevaga 07.09.2019. Võlgnik tunnistab arvetest tulenevaid nõudeid kogusummas 15 492,21 eurot ja kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 31.12.2020. Kui võlgnik ei maksa võlgnevust õigeaegselt, taastub võlausaldaja õigus nõuda viivist alates võlatunnistuse sõlmimisest kindlaksmääratud tähtajaks, loetakse nõue maksmisele kuuluvaks ja võlgnik nõustub võlausaldaja rakendatud õiguskaitsemeetmetega võla sissenõudmiseks. 7.Võlateatisest nähtub, et Brutus Inkasso OÜ saatis kostjale võlateatise, milles palus kostjal võlgnevuse summas 17 038,44 eurot tasuda 15.02.2021. 8.Kostja 25.02.2021 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja kinnitas, et firmal vabad vahendid täiesti puuduvad, seetõttu ei saa hagejale võlgnevust tasuda. 9.Hageja konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud hagejale 2019.a 17 ülekannet kogusummas 277 928,76 eurot. 10.VBHus AB juhatuse liikme F H kinnituskirjast nähtub, et F H on sõlmitud leping Estpaneliga elementmajade ostmiseks koos kohaletoimetamisega. F H oli sõlmitud suuline leping Napsita UAB-ga, kes pidi need majad paigaldama ja valmis ehitama. F H teadaolevalt Estpaneli ja Napsita UAB vahel ühtegi lepingut sõlmitud ei olnud. Estpanel tegutses vahendajana, ses F H jaoks oli parem tasuda Napsita UAB-le Eesti kaudu. 11.VÕS § 30 kohaselt deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole eesmärgiks uue kohustuse loomine, vaid olemasoleva kohustuse kinnitamine, võlgnik on loobunud võimalikest vastuväidetest võlanõudele. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik vastuväidete esitamisest. Võlatunnistuse tähendus vastuväidete välistamise osas selgitataks iga asja tõlgendamisel, võttes arvesse sisu, ulatust, poolte
huvipositsioone ja lepingu sõlmimise eesmärki. Võlausaldajal ei ole vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja peab tõendama, et tal ei ole võlga või see on lõppenud. Kui tühine on tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine võlakiri. Välistatud on vastuväited, mida kostja võlakirja allkirjastades teadis või pidi teadma, so asjaoludest, mis olid ebaselged ja vaieldavad asjaolud, millega seoses võlgnik võlga tunnistas. 12.Riigikohtu lahendi nr 2-19-5601 kohaselt deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Lisaks on kolleegium märkinud järgmist: kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. 13.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist tehingulise tunnistuse e õigust siduva tunnistusega, mitte võlgniku ühepoolse tunnistusega, kuna pooled taotlevad võlatunnistusega suhte õigustehnilist reguleerimist ja tunnistavad sõnaselgelt, et soovivad olla lepinguliselt seotud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud võlakirja näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, sest poolte eesmärk tunnistuse sõlmimisel ei olnud uue kohustuse loomine, vaid olemasoleva kohustuse kinnitamine, kuna võlatunnistuse tekstis on viidatud võlatunnistuse sõlmimise aluskohustuseks olevast töövõtulepingust tulenevatele tasu maksmise kohustustele. Lisaks kinnitavad ka poolte kohtueelne kirjavahetus ja hageja kontoväljavõte, et poolte vahel on pikaaegne ärisuhe, kuna kostja tunnistas oma kohustuse olemasolu, lubades selle hagejale täita, ning kostja on teinud 2019.a hagejale 17 makset kogusummas 300 000 eurot, märkides maksete selgitusse hageja poolt kostjale väljastatud arve. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostjal oleks puudunud vastav kokkulepe ja kohustus arveid tasuda, siis ei oleks kostja ilmselgelt ülekandeid teinud ega hageja poolt väljastatud arveid tasunud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja on tõendanud võlatunnistuse sõlmimise poolte vahel. 14.Kostja leiab, et võlatunnistus on tühine, kuna võlatunnistuse aluseks olevat tehingut ei ole olemas. 15.VBHus AB juhatuse liige F H oma kinnituskirjas väidab, et tema teada ei ole poolte vahel ühtegi lepingut sõlmitud. Kohus leiab, et kuna VBHus AB ei ole pooltevahelise lepingu pooleks, siis VBHus AB juhatuse liikme F H paljasõnaline arvamus, et poolte vahel lepingulisi suhteid ei ole, ei tõenda asjaolu, kas poolte vahel reaalselt on lepingulised suhted või mitte. Kostja ei ole esitanud teisi tõendeid võlatunnistuse sõlmimise aluseks oleva tehingu puudumise kohta. Samuti väidab VBHus AB juhatuse
liige F H oma kinnituskirjas, et kostja tegutses vahendajana, sest F H jaoks oli parem tasuda hagejale Eesti kaudu. Kohus leiab, et nimetatud väitega kinnitab VBHus AB juhatuse liige F H, et poolte vahel ei olnud küll töövõtulepingust tulenevad, vaid mõnest muust lepingust tulenevad suhted. Kohtu hinnangul kohtu ette toodud tõendite alusel saab kindlalt väita, et kostja teadis või vähemalt pidi teadma võlatunnistuse sõlmimisel, et võlatunnistuse sõlmimise aluskohustus ei tulenenud töövõtulepingust, vaid muust lepingust või aluskohustus puudus üldse. Seega võlatunnistuse sõlmimisel kostja, teades, et võlatunnistuse sõlmimise aluskohustus puudus või tulenes muust tehingust, aga mitte töövõtulepingust, loobus vastuväidetest aluskohustuse puudumise või aluskohustuse muust lepingust, mitte töövõtulepingust, tulenemise osas. Kohus nõustub hagejaga, et antud võlatunnistuse allkirjastamisega on kostja loobunud kõikidest oma vastuväidetest ega saa enam esitada vastuväiteid, mis talle olid teada juba võlatunnistuse allkirjastamise ajal. 16.Kostja väidab, et võlatunnistusel olev allkiri ei kuulu kostja juhatuse liikmele. Antud juhul on võlatunnistuse allkirjastanud kostja endine juhatuse liige M-J S K, kes ei ole väitnud, et tegemist ei ole tema allkirjaga. Kostja oma kirjalikus teatises 02.02.2022 loobus võlatunnistuse ehtsuse vaidlustamisest TsMS § 277 mõttes. 17.Eeltoodu alusel on hageja esitatud tõendid kogumis kummutanud kostja väite, et võlatunnistus on õigustühine. Kohus leiab, et võlatunnistus on kehtiv, hagi on esitatud õige kostja vastu ning hagi tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks põhivõlgnevus 15 492,21 eurot. Viivis 18.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arve nr NAP2018 178 mittetasumise eest alates 29.08.2019 kuni 08.03.2021 summas 1037,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja
mõista viivise arve nr NAP2018 189 mittetasumise eest alates 07.09.2019 kuni 08.03.2021 summas 840,41 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 09.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on osaliselt põhjendatud ning viivis kuulub väljamõistmisele arve nr NAP2018 178 mittetasumise eest alates 30.08.2019 kuni 08.03.2021 summas 1035,24 eurot ning arve nr NAP2018 189 mittetasumise eest alates 08.09.2019 kuni 08.03.2021 summas 838,88 eurot. Põhinõudelt 8495,15 eurot arvestatuna teeb viivise summaks päevas 1.861951 eurot. Perioodi 30.08.2019 – 08.03.2021 (557 päeva) eest tuleb tasuda viivist summas 1035,24 eurot. Põhinõudelt 6997,06 eurot arvestatuna teeb viivise summaks päevas 1.533602 eurot. Perioodi 08.09.2019 – 08.03.2021 (548 päeva) eest tuleb tasuda viivist summas 838,88 eurot. Kokku viivis 1874,12 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.03.2021 kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 22.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 24.Hageja palub välja mõista riigilõivud kokku 750 eurot hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt ning lepingulise esinduse kulud summas 6750 eurot. 25.Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele. Kostja leiab, et hageja esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu ei ole vastavuses tsiviilasja keerukuse, mahu ega kohtupraktikaga. 26.Hageja lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 45 t ulatuses, tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise
esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 27.Kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tööd mahuga 45 tundi on olnud kõik põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on väga põhjalikud, sisukad ja asjatundlikud. Kohus ei nõustu ühegi kostja etteheitega hageja menetluskulude peale. Kohus leiab, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, et hageja taotlus hageja esindaja õigusabikulude väljamõistmiseks summas 6750 eurot on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: riigilõiv summas 750 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 6750 eurot ning viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.