Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-5256
Kohtuasi
Y.Q hagi CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna vastu krüptovara pankrotivarast välistamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Y.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y.Q (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad advokaat Kaire Sepper, vandeadvokaat Toomas Seppel ja vandeadvokaat Urmas Kiik Kostja CoinLoan OÜ (pankrotis) (registrikood 14453478) pankrotihaldur Martin Pärn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.Q määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Y.Q (hageja) esitas 04.04.2025 Harju Maakohtule CoinLoan OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihalduri Martin Pärna (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja omandiõigust 16,2816 Bitcoinile ja välistada see võlgniku pankrotivarast, samuti mõista võlgnikult hageja kasuks välja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 600 eurot ja sellelt alates 05.04.2025 kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt osutas võlgnik virtuaalvääringu- ja finantseerimisteenuseid. Võlgnik haldas veebiplatvormi, mis pakkus krüptovara tagatisel laenu, intressikonto teenust ja virtuaalvääringute vahetamise teenust, samuti krüptorahakotiteenust. Hageja kandis oma krüptovara kostja kontole ja hoidis seda kostja platvormil krüptorahakotis. Hageja võttis platvormil laenu kokku 289 758,47 USDC ning kandis platvormile tagatisena kokku 27,65794068 BTC (Bitcoin). 14.06.2023 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Selle aja seisuga oli hageja võlg eurodesse ümber arvutatuna 273 060,54 eurot ja hageja tagatise väärtus 663 858,89 eurot, seega oli kokku hageja nõue 390 798,35 eurot (16,2816 BTC). Hageja esitas 14.08.2023 võlgniku pankrotimenetluses oma nõude ja 18.10.2023 vara välistamise taotluse. Pankrotihaldur koostas võlausaldajate nimekirja, milles kajastas hageja nõuet (390 798,35 eurot), kuid ei rahuldanud vara välistamise taotlust, märkides mh, et krüptovara ja raha ei saa pankrotiseaduse (PankrS) § 123 alusel pankrotivarast välistada ning pankrotivaras ei ole piisavalt krüptovara (BTC), et kõigi selle virtuaalvääringu välistamist soovivate isikute taotlusi rahuldada. Hageja nõuab kostjalt talle kuuluva krüptovara võlgniku pankrotivarast välistamist PankrS § 123 alusel. Hageja kontole jäänud krüptovara kuulub hagejale ja seda ei saa lugeda võlgniku pankrotivaraks.
1.2.Hageja kasutas nõude maksmapanekuks enne kohtu poole pöördumist õigusabi ja kandis selle tõttu kulusid 600 euro ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale koos viivisega hüvitada.
1.3.Harju Maakohus korraldas 18.06.2025 kohtuistungi, kus hageja selgitas, et on valmis krüptovara välistamise nõuet täpsustama, ning leidis, et PankrS § 123 alusel saab välistada ka raha, nt tuleb käsundiandjale see välja anda. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 07.04.2025 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nimetatud krüptovara (BTC) liigitunnustega individualiseeritav asi, mida saaks pankrotivarast PankrS § 123 alusel välistada. Välistamisnõue (PankrS § 123) on sarnane vindikatsiooninõudele (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80, § 82 lg 1, § 90 lg 1). Nõuda saab omanikule kuuluvat individualiseeritavat asja ning välistatav vara peab olema identifitseeritavalt hageja oma, st pankotivarast saab välistada üksnes vindikatsiooniesemed. Raha on asendatav asi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 2
2-25-5256 § 51 lg 1). Bitcoin on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk e-raha, millega saab kaubelda. Bitcoin on fungible token ehk mitteunikaalne krüptovara.
2.2.Kohtute infosüsteemi andmetel kinnitas Harju Maakohus 10.04.2025 võlgniku pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, milles tunnustati hageja 390 798,35 euro suurust nõuet. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega võtta hagi menetlusse, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik, sest hagi eduperspektiivi tuleks sellise keerukusega küsimuses arutada asja sisulise lahendamise käigus. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja ei saa nõuda küprovara välistamist. Maakohus käsitas ekslikult Bitcoini olemust ja leidis vääralt, et Bitcoin on e-raha. Hageja vara on individualiseeritav, kuna tuvastatav on selle kogus, ülekande aeg ja detailid, adressaat. Seega saab hageja nõuda vara välistamist. Hageja tõendas vara endale kuulumist. Samuti kinnitab võlgniku pankrotivara nimekiri, et krüptovara on võlgniku käes (võlgnikul on Bitcoine).
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, sest hagi on õiguslikult perspektiivitu. Kostja vastuväidete kohaselt on krüptovara olemuselt sarnane pangakontol oleva rahaga. Kuna raha ei saa tavapäraselt pankrotivara hulgast välistada (v.a kui seaduses tuleneb selleks erinorm), ei saa analoogselt ka krüptovara pankrotivara hulgast välistada. Võlgniku puhul ei kohaldu erinormid. Isegi kui krüptovara saaks teoreetiliselt välistada, peaks välistamisnõude rahuldamiseks olema krüptovara individualiseeritav, sest vindikatsiooniese peab olema individualiseeritav. Hageja nõutud krüptovaraühikud (Bitconid) ei ole individualiseeritavad, mistõttu ei saa neid pankrotivara (sama tüüpi krüptovara ühikute) hulgast eristada ja välistada. Tegemist on liigitunnustega/asendatava krüptovaraga. Kuna ühel krüptovara aadressil (rahakotis) asuvad mitmele isikule kuuluvad Bitcoinid, ei ole võimalik selle aadressi piires kindlaks teha, millised ühikud millisele isikule kuuluvad. Seega ei ole hagejal võimalik tõendada, millised Bitcoinid temale kuuluvad. Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 3
2-25-5256
7.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ekslikult hageja krüptovara välistamise nõuet õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast. Ainuüksi sellest, et pankrotivarast välistatav vara oli krüptovara, ei saa järeldada seda, et vara välistamise nõue oli õiguslikult perspektiivitu.
7.1.Kuigi PankrS § 108 lg 1 järgi muutub pankroti väljakuulutamisega võlgniku vara pankrotivaraks, ei kuulu PankrS § 123 lg 1 järgi pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule, ning haldur peab need välistama. Esemeks on TsÜS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega saab isik, kellele kuuluv krüptovara on võlgniku käes, nõuda võlgniku pankrotihaldurilt talle kuuluva krüptovara pankrotivara hulgast välistamist ja väljaandmist, kui võlgnikul ei ole õiguslikku alust seda endale hoida.
7.2.Siinses asjas tõi hageja hagiavalduses esile, et võlgnik pakkus veebiplatvormi vahendusel erinevaid krüptovaraga seotud teenuseid vastavalt võlgniku üldtingimustele ning hageja kandis nende teenuste raames talle kuuluva krüptovara veebiplatvormil avatud kontole (krüptorahakotti). Lisaks sai hageja krüptovara tagatisel laenu.
7.3.Selleks, et selgitada välja, kas hagejal on PankrS § 123 alusel kostja vastu krüptovara välistamise nõue, tuleb maakohtul esmalt kvalifitseerida hageja ja võlgniku vaheline õigussuhe ning hinnata hageja välistamise nõuet selle õigussuhte raames. Asjas esitatud asjaolud viitavad sellele, et hageja ja võlgniku vahel võis olla sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, kui võlgnik kohustus osutama hagejale veebiplatvormil krüptovara konto pidamisega seotud teenuseid (sh virtuaalvääringu rahakoti teenust) ning hageja kohustus sellise teenuse eest tasuma. Käsunduslepingu puhul ei muutu käsundisaajale käsundiandja poolt üle antud vara või käsundi täitmisel omandatud vara üldjuhul käsundisaaja varaks (käsundisaaja saab üksnes eseme valduse). Kuna vahendid kuuluvad käsundiandjale, peab käsundisaaja VÕS § 626 lg 1 järgi käsundiandjale välja andma käsundi täitmise käigus saadu ning tagastama talle käsundiandja poolt käsundi täitmiseks üleantu. Väljaandmise objektiks võivad olla nii asjad kui ka õigused, sh raha, aga ka muud hüved. Seega hõlmab VÕS § 626 lg 1 kõiki esemeid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 tähenduses, sh lisaks asjadele ja õigustele ka muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Kui käsundisaaja keeldub saadut välja andmast, on käsundiandjal täitmisnõue nii asjade üleandmise, õiguse loovutamise kui ka raha maksmise osas. Kuna käsundisaaja saab üldjuhul üksnes esemete valduse, ei muutu need esemed käsundisaaja pankroti korral pankrotiseaduse (PankrS) § 108 alusel käsundisaaja pankrotivaraks (vt VÕS III komm (2021), § 626, p 3.1 ja 3.5). Lisaks näeb VÕS § 626 lg 3 ette, et ka nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel (s.o komisjonilepingu alusel VÕS § 692 tähenduses), kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad, ei kuulu VÕS § 636 lg 3 järgi käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Kuigi käsundisaaja nimel omandatu kuulub kuni väljaandmiseni käsundisaajale, ei muutu ka see pankrotiseaduse (PankrS) § 108 alusel käsundisaaja pankrotivaraks ning haldur peab käsundisaaja väljaandmiskohustuse täitma. Seejuures hõlmab see säte kõiki esemeid TsÜS § 48 tähenduses, v.a kinnisasjad (vt VÕS III komm (2021), § 626, p 3.5).
4
2-25-5256 Seega ei kuulu käsunduslepingu alusel üleantu ja omandatu käsundisaajale ning käsundisaaja pankroti korral peab pankrotihaldur selle PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistama ja käsundiandjale välja andma.
7.4.Sisuliselt sama tuleneb krüptovara puudutavalt ka alates 05.06.2024 kehtivast krüptovaraseadusest (KrüTS) ning alates 30.12.2024 kohaldatavast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.05.2023 määrusest 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (Euroopa krüptovarade määrus). Mõlemad kaitsevad krüptovarateenuse osutaja pankroti korral klienti võlausaldajate eest, mistõttu ei arvata kliendi vara teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teiste võlausaldajate nõudeid (KrüTS § 7 lg 4 ja § 24 ning Euroopa krüptovarade määruse art-d 70 ja 75). Samuti näevad eriseadused makseteenuse klientide kaitseks ette pankrotimenetluse erisätteid (krediidiasutuste seaduse § 122 jj, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-d 55 ja 65, MERAS § 78–80 ja 88), sh kuulub makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, MERAS § 79 lg 2 järgi makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
7.5.Eeltoodut arvestades saab PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistada ka käsunduslepingu alusel üle antud liigitunnustega esemeid, sh Bitcoine.
8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja välistamisnõuet ei muuda õiguslikult perspektiivituks ka see, et hageja nõue on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirjas tunnustatud. Kuigi Harju Maakohus kinnitas 10.04.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, tühistas ringkonnakohus selle 27.10.2025 määrusega ja tagastas võlausaldajate nimekirja pankrotihaldurile.
9.Ülaltoodud põhjendustes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, ning saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmist.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.
11.Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest ega tee TsMS § 372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 05.04.2017, 3-21-12-17, p 18).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.