Puudutatud isiku Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev lepinguline esindaja (Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post: (riigi õigusabi [email protected]) korras):
RESOLUTSIOON
Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. S.ilt Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu kasuks 5155 (viis tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot 19 senti.
3.Määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord ja viis selliselt, et M. S. tasub Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistule alates kohtumääruse jõustumisest määrusega väljamõistetud 5155,19 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena
(kaheksakümmend kaks) eurot 92 senti 5 (viie) aasta (so 60 kuu) jooksul.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. M. S.ile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu esitas 12.07.2018.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-18-114773) M. S.i vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 26.07.2018.a. makseettepaneku. Võlgnik esitas 30.08.2018 vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.09.2018.a. määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 1. Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu esitas 12.07.2018.a. Pärnu Maakohtule makseksu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-18-114774) O. S.i vastu võla nõudes. Kohus tegi 27.07.2018.a. makseettepaneku. Võlgnik esitas 01.08.2018.a. vastuväite, mille kohaselt O. S. ei ole korteri xxx omanik. Pärnu Maakohtu 15.08.2018.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. O. S.i vastuväitest sai avaldaja teada, et korter xxx on Viru Maakohtu 06.03.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2801/00 läinud M. S.i omandisse. Seda asjaolu ei kajasta kinnistusraamatu kanded ning M. ega O. S. ei ole korteri omaniku muutusest korteriühistut teavitanud. Outokumpu 17 korteriühistu esitas mõlemas tsiviilasjas võlanõude M. S.i vastu ja taotluse tsiviilasjade liitmiseks. 19.12.2018.a. määrusega liitis maakohus nõuded ühte menetlusse (ts asi nr 2-18-114773).
2.08.05.2020.a. otsusega rahuldas Viru Maakohus Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu hagi osaliselt, mõistis M. S.ilt välja Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu kasuks 11 861 eurot 06 senti ning viivise nõude jättis täies ulatuses rahuldamata. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja viisi selliselt, et M. S. tasub KohtlaJärve linn, Outokumpu 17 korteriühistule alates kohtuotsuse jõustumisest otsusega väljamõistetud 11 861, 06 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 37 senti 12 (kaheteist) aasta (so 144 kuu) jooksul.
3.M. S. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
18.detsembri 2020.a. otsusega rahuldas ringkonnakohus M. S.i apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 08.05. 2020. a otsues osas, millega maakohus mõistis M. S.ilt KohtlaJärve linn, Outokumpu tn 17 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevuse suuremas ulatuses, kui 953 eurot 5 senti, otsuse täitmise korra ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–2, 4 ja 5).
Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
4.Avalduse kohaselt teostab alates 2006. aastast korterelamu Outokumpu 17 haldamist ja majandamist Kohtla-Järve linn, Outokumpu 17 korteriühistu. M. S.il on võlg korteriühistu ees. Võlaperiood on detsember 2014 kuni juuli 2018 (täpsustatud nõudes kuni november 2019) kaasa arvatud. Outokumpu 17 KÜ 04.06.2009.a üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 8 krooni (0,51 eurot) korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomanikud ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest). Avaldaja on igakuiselt esitanud korteriomanikele arved tarbitud kommunaalteenuste eest, kuid M. S. on oma kohustused jätnud täitmata. Avaldaja on arvestanud M. S.i tasutud maksed varasema võla katteks ja see ei kajastu avalduses. Avaldaja märgib, et VÕS § 88 lg 8 ja 9 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks ja võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sellest erinevat järjekorda.
5.Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustu. Hageja märgib, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ja vastavalt MTÜS § 7 lg 1 p 6 tuleb märkida põhikirjas liikmete kohustused või kord kuidas liikmetele kohustusi kehtestada. M. S. on tasunud erinevaid summasid, kuid ei ole kunagi märkinud, missuguse aasta, missuguse kuu eest ta tasub. Avaldaja 2011. aasta põhikirja p 5.5 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi (viivise) ning lõpuks põhinõude katteks. Sama regulatsioon on 2015. aasta põhikirja p 4.5. Avaldaja tugineb jätkuvalt VÕS § 88 lg 8 ja 9 sätestatule. Avaldaja rõhutab, et kohtumenetluses ei nõua korteriühistu M. S.ilt enne november 2014.a. tekkinud kohustuste täitmist. Seisuga 20.01.2020 on M. S.i võlg korteriühistu ees korteri nr 53 eest hageja ees 6508, 45 eurot põhivõlga, korteri nr 40 eest 7054, 15 eurot põhivõlga Kokku nõuab avaldaja seisuga 20.01.2020.a mõlema korteri pealt kokku 13 562, 60 eurot põhivõlga.
6.Eelistungil 03.08.2021.a. kinnitas avaldaja, et tema nõue M. S.i vastu on 12 609,55 eurot (vt põhinõue oli 13 562,60 eurot ja võttes maha 953,05 eurot, mille osas kohtuotsus on jõustunud, siis jääb 12 609,55 eurot) Avaldaja pööras istungil tähelepanu alljärgnevale: Ringkonnakohus viitas oma 18.12.2020 otsuses sellele, et vesi on valesti arvestatud sellest tulenevalt, et M. S. esitas 20.01.2020 taotluse, kus ta punktis 5 väidab, et vett korteris 53 ei tarbita, aga detsembris 2019 esitati vee arve 5 m3 eest. Avaldaja osundab, et viimane kuu, mille eest on nõue kohtule esitatud, on november 2019. Seega väited vee tarbimise kohta detsembris 2019 ei ole asjakohased, kuna selle perioodi eest avaldaja nõuet ei ole esitanud. Mis puutub arvete sisusse, mida on korteriühistu esitanud, siis puudutatud isik on 14.10.2019 seisukohas esitanud arvestuse mõlema korteri (korter 40 ja korter 53) osas, kus ta on iga arvestuskuu kohta välja toonud sisuliselt need samad arvestused, mille summad kattuvad avaldaja poolt iga konkreetse arvestuskuu kohta ilma viivisteta esitatud arvestustega. Sisuliselt
selle dokumendiga on kostja omaks võtnud ka selle, mida on arvestatud. Avaldaja järeldab, et arve sisu ilma viivisteta on puudutatud isik omaks võtnud.
7.02.05.2022.a. esitatud lõppseisukohtades märgib avaldaja, et 03.08.2021.a. kohtuistungil kinnitas M. S., et kuni 2017. aastani ta maksis kõige eest, ka seadusliku viivise eest. 02.11.2021 esitas kohus avaldajale nõude täpsustada nõude kujunemist - esitada kohtule arvelduste koond, kust nähtuks ajavahemikus mai 2006-november 2019 M. S.ile tasumiseks esitatud igakuised arved (arve nr, makse suurus) ja kostja teostatud laekumised samal perioodil (mai 2006-november 2019) nii korteri nr 40 kui nr 53 osas. 13.12.2021 esitas avaldaja kohtule kohtu poolt nõutud dokumendid (arved). 01.05.2022 esitas puudutatud isik märkused hageja nõude täpsustuse kohta. Puudutatud isik viitab jälle viivise määrale 0,2%. Avaldaja tuletab meelde, et kohtule esitatud arvestustes on viivise summa suuruseks 0,07%, ehk siis avaldaja ongi rakendanud sama viivise määra mida tahtis puudutatud isik. Puudutatud isik on lisanud arved, mis on esitatud talle peale nõutava perioodi lõppu ja seetõttu pole need arved asjakohased tõendid käesolevas asjas. Need arved ei anna alust vähendada avaldaja nõuet. Avaldaja nõude põhjendused on põhjalikult lahti kirjutatud avaldaja poolt kohtule 20.01.2020 esitatud dokumendis „Hageja seisukohad 20.01.2020 seisukohad tsiviilasjas nr 2-18-114773“ ja avaldaja jääb kõigi nende põhjenduste juurde. Avaldaja palub M. S.ilt välja mõista Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 17 korteriühistu kasuks võlgnevus 12609,55 eurot ja menetluskulud jätta M. S.i kanda.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
8.Puudutatud isik tunnistas nõuet osaliselt (summas 953, 05 eurot). Selles osas on ringkonnakohtu lahend jõustunud. M. S. võttis omaks selle, et seoses raske majandusliku ja perekondliku olukorraga on tal periooditi tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Enda sõnul on ta aga püüdnud vastavalt võimalustele võlgnevust kustutada. M. S. on tasunud ainult põhivõla, kuid ei olnud nõus arvestatava viivise suurusega 0,2%, mis oli kajastatud hageja poolt esitatud arvetes kuni märtsini 2014.a. ning mis ei vastanud seadusjärgsele viivisemäärale 0,07%. Kuna enne 2014.a. arvestati viivist suuremas määras kui seadus ette nägi, arvestati korteriomaniku poolt tasutud summad viivise katteks ning võlg ühistu ees ei vähenenud, vaid vastupidiselt, suurenes. Avaldaja on hakanud viivist 0,07% arvestama alates 01.03.2014.a. kui toimus KÜ Outokumpu 17 üldkoosolek, millel võeti vastu otsus, et viivis tuleb arvestada vastavalt seadusele. Avalduses väitis korteriühistu, et nõuab korteriomanikult võla tasumist perioodi eest detsember 2014 kuni juuli 2018 kaasaarvatud. Jaanuarist 2015 kuni septembrini 2018 on M. S. tasunud korteri nr 53 majandamiskulude katteks 3286, 51 eurot ja korteri nr 40 katteks 4832,45 eurot. Avaldaja arvestustest tuleneb aga, et kõik M. S.i tasutud summad läksid enne jaanuari 2015 tekkinud põhivõlgnevuse ja seadusega vastuolus oleva viivise katteks. Kuna avaldus on esitatud 2018.a , siis enne jaanuari 2015 tekkinud võlg on puudutatud isiku arvates aegunud tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 sätestatust. M. S. palub kohaldada enne 01.01.2015.a. tekkinud võla osas aegumist ja kõik alates jaanuarist 2015 tasutud summad arvestada detsember 2014 kuni juuli 2018 majandamiskulude katteks vastavalt enda esitatud võla arvestusele. Vastuseks avaldaja 20.01.2020.a. esitatud täiendusele, et avaldaja on esitanud põhivõla ja viivise arvestuse lähtuvalt sellest, et seisuga 01.05.2006.a oli võlg 13 264, 17 krooni ning osa puudutatud isiku poolt pärast 01.05.2006 tasutud summadest on hageja arvestanud enne 01.05.2006.a. tekkinud võlgnevuse katteks, puudutatud isik ei nõustu sellega. Kuna korteriühistu on asutatud 2006. aastal, siis oli korteriühistul õigus arvestada võlgnevust alates
korteriühistu asutamisest, so alates maist 2006. aastast. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et enne maid 2006 tekkinud võlg on üle läinud korteriühistule. Sellest tulenevalt ei olnud avaldajal õigust arvestada tasusid, mis on makstud M. S.i poolt menetluskuludena pärast maid 2006.a eelneva võla katteks. Puudutatud isik ei nõustu hageja esitatud võla arvestusega, kuna arvestus hõlmab sh enne maid 2006 tekkinud võlgnevust. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja on tema suhtes käitunud hea usu ja mõistlikkus põhimõtte vastaselt. Puudutatud isik on tuginedes TsÜS § 138 lg 1 a 2, VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 seisukohal, et avaldaja poolt on hea usu põhimõttega vastuolus M. S.i poolt tasutud summade arvestamine võla katteks, mis on tekkinud kaks-kolm aastat enne tasumist. Kui lähtuda 20.01.2020.a. seisukohast, ei ole avaldaja rohkem kui 12 aasta jooksul võtnud midagi ette et korteriomaniku võlga kohtu kaudu sisse nõuda, vaid järjepidevalt arvestanud tasutud makseid vanade võlgnevuste katteks. Seoses eeltooduga ei vähenenud puudutatud isiku võlg korteriühistu ees, vaid suurem osa läks viiviste kustutamiseks. Avaldaja on sellise käitumisega pannud puudutatud isiku olukorda, mis põhjustab kahju puudutatud isikule . Avaldaja esitas M. S.ile võlanõude /pretensiooni 2014. aastal hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, pöördub ta kohtu poole võla sissenõudmiseks. Avaldaja seda ei teinud ning pöördus kohtu poole alles 2018. aastal. M. S. palus kohtul kohaldada enne 01.01.2015.a. tekkinud võlgnevuse osas aegumist ja kõik kostja poolt alates jaanuarist 2015.a. tasutud summad arvestada detsember 2014 kuni juuli 2018 majandamiskulude katteks. rahuldada avaldus ajavahemiku eest 2015 – juuli 2018 eest summas 953, 05 eurot (420,04 + 533,01) põhivõlga. menetluskulud jätta suuremas osas avaldaja kanda TsMS § 445 lg 1 alusel määrata lahendi täitmise viis ja kord selliselt, et korteriomanikul oleks võimalus tasuda võlg võrdsete osamaksetena kahe aasta jooksul. Juhul, kui kohus mõistab M. S.ilt võlgnevuse suuremas summas kui kostja tunnistab, pikendada võla tasumise tähtaega.
9.Maksekorraldustel ja pangaülekannetel selgitusse märgitud „majandamiskulu“ osas selgitas M. S. 03.08.2021.a. kohtuistungil, et kuni 2017. aastani maksis ta kõige eest, ka seadusliku viivise eest. 02.05.2022 esitatud lõppseisukohas jäi puudutatud isik oma varasemate seisukohtade juurde. M. S. jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning palub arvestada nii tema enda kui ka esindaja poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõue on tõendamata. Maakohus nõudis 02.11.2021.a. kirjaga avaldajalt nõude kujunemise täpsustust - arvelduste koondi esitamist, kust nähtuks ajavahemikus mai 2006-november 2019 M. S.ile tasumiseks esitatud igakuised arved ja kostja teostatud laekumised samal perioodil (mai 2006-november 2019) nii korteri nr 40 kui nr 53 osas. Avaldaja esitas 13.12.2021 kohtule ainult arved. Puudtatud isik leiab, et avaldaja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud nõude arvestust ja võlgnevuse kujunemist, nõue on jätkuvalt ebaselge ja tõendamata ja avaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Juhul, kui kohus rahuldab avalduse kas täielikult või osaliselt, taotleb puudutatud isik TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohtulahendi täitmise viisi ja korda selliselt, et lubada tal tasuda võlgnevus ositi võrdsete maksetena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-21-101-13 p 14). Kohus lahendas varasemas menetluses esitatud nõuet hagina, asja uuel läbivaatamisel lähtub kohus alates 01.01.2018.a. kehtivast TsMS § 613 lg 1 p 1 ja lahendab asja hagita menetluses.
12.Võlaperiood, mille eest korteriühistu M. S.ilt majandamiskulude tasumist nõuab, on arvete eest, mis on esitatud detsembrist 2014 - november 2019 (dtl 1234-1291), so arved mis on sissenõutavaks muutunud alates 01.01.2015.a. Arvestades võla kujunemise aega, kuulub käesoleval juhul kohaldamisele nii kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kui ka alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi ja korteriühistuseadus (KrtS) § 12 lg 1, 2, § 40 lg 1 ja 2. Kuni 31.12.2017.a kehtinud KÜS § 13 lg 4 sätestas, et korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 on majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018.a. kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
13.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et kostja korterite omanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud avaldaja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.
Avaldaja on esitanud M. S.i vastu majandamiskulude võlanõude Outokumpu 17 korterelamus asuvate korterite nr 40 ja 53 eest. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on M. S. kinnistusraamatusse kantud xxx omanikuna (registriosa nr xxx). xxx (registriosa nr xxx) omanikuna on kantud O. S. (dtl 63 ja 67). Kohtla-Järve Linnakohtu 06.02.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-801/00 jäeti M. ja O. S.i abielu lahutamisel ja ühisvara jagamisel xxx korter M. S.i ainuomandisse (dtl 64-66) Kinnistusraamatu kanne on käesoleva ajani (02.06.2022.a. seisuga) muutmata. M. ja O. S.i abielu lahutati ja ühisvara jagati 2002. aastal. Kuni 31.12.2002.a. kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 118 lg 1 sätestas, et kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). AÕS § 121 lg 2 tulenevalt tehakse kohtuotsuse alusel kinnistusraamatusse kanne senise omaniku nõusolekust sõltumata. Alates 01.07.2003.a. kehtiva AÕS redaktsiooni § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohtu varasema praktika järgi oli ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsusel kujunduslik toime, st jõustunud kohtuotsus oligi ühe abikaasa ainuomandi tekkimise aluseks (vt Riigikohtu
22.detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15). Riigikohtu hilisem praktika on olnud seisukohal, et ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsusel ei ole kujunduslikku toimet, st ühe abikaasa ainuomand saab tekkida sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel (vara jagamine toimub kinnistamisega). Näiteks selgitas Riigikohus 2013. aastal, et ühe abikaasa ainuomandi tekkimise aluseks ei saa olla ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsus, vaid sellekohane kinnistusraamatu kanne (vt AÕS § 641) (vt Riigikohtu 29.05.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Ülekinnistamise vajadust on Riigikohus käsitlenud ka 18.10.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-4192/14 p 10 ning tsiviilasjas 2-16-7090/106 p 16. M. S. kinnitas, et on kogu aeg teadnud, et pärast abielu lahutamist kuuluvad mõlemad korterid talle (dtl 244-247) ning sellega on kursis olnud ka korterelamu Outokumpu 17 majavalitseja 01.12.2005.a seisuga (dtl 326). Kohus möönab, et puudutatud isik ei ole aastate vältel aru saanud (üle)kinnistamise tähendust ja vajalikkust, kuid isegi juhul kui ta abielu lahutamise järgselt oleks olnud kursis asjakohase kohtupraktikaga, poleks ta saanud ette näha kohtupraktika muutust aastate jooksul. Seega käesoleval juhul saab lähtuda Riigikohtu varasemast seisukohast, mille järgi oli ühe abikaasa ainuomandi tekkimise aluseks jõustunud kohtuotsus. Ühisvara jagamise kohtuotsus jõustus 19.03.2002.a Eeltoodust tulenevalt on nõue esitatud õigesti M. S.i kui korterite nr 40 ja 53 omaniku ja korteriühistu liikme vastu.
14.Menetluse jooksul tunnistas M. S. võlga kahe korteri eest osaliselt summas 953 eurot 5 senti perioodi 2015. a – juuli 2018. a eest (dtl 320; 2812-2813). Puudutatud isik on nõude eelnimetatud ulatuses TsMS § 4 lg 3 teise lause, § 206 lg 1 esimese lause ning § 440 mõttes õigeks võtnud ning selles osas jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu 08.05.2020.a. lahendi muutmata (selles osas jõustunud).
Asja uuel läbivaatamisel maakohtus jäi avaldaja varem esitatud põhinõude juurde ja palus M. S.ilt välja mõista 12 609,55 eurot (13 562,60 eurot -953,05 eurot).
M. S. jäi omapoolsete vastuväidete juurde, nõue on aegunud, nõue on jätkuvalt ebaselge.
15.Puudutatud isik esitas menetluses aegumise vastuväite ja leidis, et kuna avaldus on esitatud 2018.a (maksekäsu kiirmenetluse avaldus 12.07.2018), siis enne 2015.a jaanuarit tekkinud võlg on aegunud tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 sätestatust. M. S. palus kohaldada enne 01.01.2015.a. tekkinud võla osas aegumist ja kõik kostja poolt alates jaanuarist 2015 tasutud summad arvestada nõutud võlaperioodi majandamiskulude katteks (st jooksvate majandamisekulude mitte vana võla katteks). Avaldaja aegumise vastuväitega nõus ei ole ja märgib, et nõuab võlgnevust alates jaanuarist 2015. aastast sissnõutavaks muutunud arvete alusel (st arvete alusel, mis on esitatud detsembrist 2014). Avaldaja märgib, et puudutatud isiku teostatud maksed on korteriühistu arvestanud varasema võla katteks vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja 9 sätestatule ning nõue aegunud ei ole.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) Kommunaalteenuste näol on tegemist korduvate kohustustega, mille aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi on olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati Pärnu Maakohtule 12.07.2018.a. (dtl 5 jj) Eeltoodust tulenevalt oleks aegunud need nõuded, mis tulenevad arvetest, mis on sissenõutavaks muutunud kuni 31.12.2014.a.
17.Avaldaja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 ja 9 ning on arvestanud M. S.i tasutud maksed varasemate kohustuste (sh viivise) katteks märkides, et M. S. ei ole kunagi ühelegi maksele märkinud, millise aasta millise kuu eest ta tasub (dtl 1235-1291). Iseenesest märgib avaldaja õigesti, et juhul kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse katteks on raha kandnud (VÕS § 88 lg 1), loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Avaldaja väide, et M. S. ei ole kunagi märkinud, millise kohustuse katteks ta raha kannab, ei vasta aga tegelikkusele. M. S.i kontoväljavõtetelt (dtl 249-253) on näha, et osadel majandamiskulu ülekannetel on märgitud, millise kuu majandamiskulu makset teostatakse. Seevastu varasemad ülekanded (aastatel 2006 -2014) on puudutatud isik teinud selgitusega „majandamiskulud“ märkimata millise kuu või arve eest makse teostatakse (dtl 3635-3652) Kohus on seisukohal, et ülekanded, millel on korteriomanik märkinud, millise kuu makse ta tasub, oleks hageja pidanud arvestama selle kuu arve katteks, mis ülekandel märgitud (VÕS § 88 lg 1). Korter nr 40 osas: 08.02.2016 tasutud 165 eurot märkega detsember; 16.10.2016 112,01 eurot märkega september; 20.03.2017 summas 34,64 selgitusega detsember ja 31.03.2017.a makse 165 eurot selgitusega detsember (dtl 50) Seevastu avaldaja on nt 08.02.2016.a tasutud makse arvestanud 2012. oktoobrikuu katteks (avaldaja 20.01.2020.a. seisukoht)
Korter nr 53 osas: 01.03.2014.a. majandamiskulud veebruar 115 eurot, 23.03.2018.a. majandamiskulu jaanuar 150 eurot; 24.03.2018 soojus veebruar 145 eurot, 16.04.2018 majandamiskulu jaanuar 100 eurot, 30.04.2018 majandamiskulu jaanuar 75 eurot; 02.06.2018 majandamiskulu aprill 80 eurot; 04.06.2018 aprill 50 eurot; 31.08.2018 juuli majandamiskulu 40 eurot; 20.09.2018 majandamiskulu september 40 eurot, 31.10.2018 majandamiskulu
oktoober 52 eurot, 12.02.2019 majandamiskulu detsember 60 eurot; 15.02.2019 majandamiskulu detsember 60 eurot, 15.02.2019 majandamiskulu jaanuar 150, 28.02.2019 majandamiskulu jaanuar 50 eurot – kokku 1107 eurot (dtl 249-253)
18.Kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 võimaldas korteriühistul nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS ei sätesta eraldi, mida tuleb majandamiskulude all mõista. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 88 lg 1 kohaselt võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-st 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 88 lg 1 järgi võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Seega saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 p 14).
19.M. S. selgitas 03.08.2021 istungil (dtl 3013-3017), et kuni 2017. aastani võis korteriühistu arvestada tema tasutud makseid nii majandamiskulu / kommunaalteenuste kui varasema kohustuse ja viivisevõla katteks. Korteriomaniku ja korteriühistu vahel oli vaidlus viivise arvestamise osas, mistõttu M. S. enda sõnul alates 2017. aastast viivist ei tasunud kuna korteriühistu arvestas seda aastaid valesti (arvestas ettenähtust rohkem). Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsÜS § 75 lg 1 ei saanud kohtu hinnangul korteriühistu vähemalt alates 2017. aastast arvestada tasutud makseid varasema viivisevõla katteks. Kohus nõustub, et M. S.i tasutud maksed ei ole olnud alati regulaarsed ning on laekunud suvalistes summades mitte vastavalt esitatud arvele (mõnikord suuremates summades, mõnikord väiksemates, mõnikord jäänud arve tasumata) Selline maksekäitumine on M. S.il olnud asjas kogutud tõenditele tuginedes vähemalt alates korteriühistu asutamisest so alates aastast 2006, tegelikkuses veel varasemast (dtl 3044 jj). Avaldaja 13.12.2021.a esitatud arvetest nähtub, et M. S.il ei olnud võlgnevust krt 40 osas seisuga 01.11.2002.a. ja krt 53 osas 01.01.2003 seisuga.
20.Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud siku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumises.
Riigikohus on märkinud, et perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Nii võib perioodiliste maksete korral eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. (vt Riigikohtu 20.12.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-15-10683/64 p 20.1; 14.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-14-56622/204 p 16.1) Kui nõustuda sellega, et aegumine katkes puudutatud isiku poolsete maksete tasumisega, siis sai see toimuda üksnes selles ulatuses, milles makse tasuti. Kohus nõudis avaldajalt 02.11.2021.a. saadetud kirjas võla kujunemise täpsustust, võlgniku arvelduste koondi, kust nähtuks puudutatud isikule esitatud arved, teostatud maksed (dtl 3034) Avaldaja esitas vaid kohtule M. S.ule esitatud arved aastatel 2006-2019. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga selles, et avaldaja ei ole vaevunud üheselt selgelt oma nõude kujunemist esitama. Tutvunud avaldaja poolt M. S.ile tasumiseks aastatel 2006-2019 esitatud arvetega ning avaldaja 20.01.2020.a. seisukohal toodud selgitustega, milliste kohustuste /arvete katteks avaldaja M. S.i tasutud maksed arvestas, samuti M. S.i antud selgitust, et kuni 2017. aastani võis avaldaja arvestada tasutud makseid ka varasema viivisevõla katteks ja aegumise vastuväidet, on kohus seisukohal, et avaldaja on põhjendamatult arvestanud avalduses esitatud võlaperioodil tasutud makseid varasema ja seejuures aegunud kohustuste katteks. Puudutatud isik ei eitanud teatud võlgnevuse olemasolu ja perioodilisi makseraskusi ning kinnitas, et avaldaja võis arvestada tasutud maksed ka varasema võla katteks, kuid kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja õigustatud oma nõudeõiguse teostamata jätmise tõttu arvestada makseid juba aegunud nõuete katteks. Korteri nr x osas on avaldaja arvestanud alates 08.02.2016 laekunud maksest 165 eurot, aegunud nõude (2012. a oktoobrikuu eest) katteks, detsembris 2019 tasutud makse 120 eurot arvestas hageja 2014 a oktoobrikuu kohustuse katteks (avaldaja 20.01.2020 esitatud seisukoht) Korteri nr x osas on alates 05.02.2015 laekunud maksest 71,50 eurot arvestanud avaldaja aegunud nõuete katteks (nt 05.02.2015 tasutud makse 2011 aprilli võla katteks jne kuni viimane makse 30.12.2019 summas 140 eurot arvestatud 2014 aasta oktoobrikuu katteks (avaldaja 20.01.2020 esitatud seisukoht). Eeltoodust tulenevalt pidanuks korteri nr x eest tasutud maksed alates 08.02.2016 avaldaja arvestama jooksvate arvete katteks (mitte varasema võla katteks) ning korteri nr x eest alates 05.02.2015.a. maksest.
21.M. S.il oli võlg varasema perioodi eest, so enne 01.01.2015 krt 40 osas 6358,44 eurot (dtl 70); krt 53 osas 5720,26 eurot (dtl 26) Perioodil 01.01.2015 (detsembri 2014 arve) – 01.12.2019 (novembri 2019 arve) on avaldaja esitanud M. S.ile arveid korteri 40 eest 7054, 15 eurot (dtl 1282 jj) korteri 53 eest 6508,45 eurot (dtl 1286 jj)
M. S. on alates 08.02.2016 kuni november 2019 alates tasunud korteri nr x eest 3154,84 eurot (kuni juuli 2019) + 830 (august-november 2019)= 3984,84 eurot (dtl 317-319 kuni juuli 2019 , august-november 2019 dtl 1258 pöördel)
Korteri nr x eest alates 05.02.2015 kuni november 2019 tasunud 3054,52 eurot (kuni juuli 2019) + 300 (august-november 2019) = 3354,52 eurot (dtl 319-320, 1279 ) Seega on tasumata Korteri nr x eest 7054,15 – 3984, 84 eurot = 3069, 31 eurot; Korteri nr x eest 6508,45 – 3354,52 eurot = 3153,93 eurot. Kahe korteri eest on kokku tasumata 3069,31 + 3153,93 eurot = 6223, 24 eurot, millest kohus arvestab maha Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2020.a otsusega väljamõistetud 953,05 eurot (dtl 2971), ehk 6223,24 – 953,05 eurot = 5270,19 eurot. Korteri nr 53 osas arvestab kohus maha ka varasemal perioodil, so 01.03.2014.a. tasutud majandamiskulu, millel puudutatud isik on ülekande selgituses määranud, et tasub veebruarikuu majandamiskulu summas 115 eurot (vt käesoleva määruse p 17). Eeltoodust tulenevalt on M. S.il tasumata kahe korteri eest kokku 5270,19-115 eurot = 5155, 19 eurot. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kohus nõustub, et kostja ei ole aastate vältel korrektselt oma kohustusi täitnud, makseid on küll tehtud enam-vähem regulaarselt, kuid mitte esitatud arvete alusel, vaid kord väiksemas, kord suuremas ulatuses, mõned kuud on jäänud maksmata. Samas jääb kohtule arusaamatuks ka korteriühistu poolne passiivsus omapoolsete kohustuste täitmisel, ohustades kahjustades sel viisil ka teiste kaasomanike huve. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käitumine (võlanõude esitamata jätmine, jooksvate maksete arvestamine aegunud kohustuste katteks) kooskõlas TsÜS § 138 lg 1 ja 2.
22.M. S. ei ole vastu vaielnud arvetel märgitud kommunaalteenuste arvestusele. Kuivõrd kostja vastuväiteid kommunaalteenuste arvestusele ei ole menetluse kestel esitanud (esitatud võlaperioodi osas so ajavahemik 01.01.2015-november 2019), ei pea kohus vajalikuks analüüsida iga teenuse lõikes esitatud kulu põhjendatust. Puudutatud isiku märkused muu perioodi eest esitatud arvete osas ei ole asjakohased.
23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse osaliselt ja mõistab M. S.ilt välja korteriühistu kasuks 5155,19 eurot. M. S. taotleb tuginedes TsMS § 445 lg 1 määrata kohtulahendis kindlaks täitmise kord ja viis selliselt, et lubada kostjal võlg tasuda võrdsete osamaksetana. TsMS § 447 lg 1 ja § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses määrata lahendi täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades M. S.i majanduslikku olukorda, määrab kohus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning võimaldab väljamõistetud võlgnevuse tasuda igakuiste võrdsete osamaksetena 5 aasta (so 60 kuu jooksul), st alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 5155.19 : 60 = 85,92 eurot. Lisaks igakuisele maksele võla katteks tuleb M. S.il tasuda jooksvad kommunaalteenuste kulud. Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetlusosaliste kulude nende endi kanda. 29.03.2019.a. määrusega andis kohus M. S.ile riigi arvel õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. M. S.ile riigi arvel määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.