Harju Maakohus Tallinn kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
1.juuni 2022. a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-22-2734
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus Pibilar OÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) Võlausaldaja esindaja: P T (e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Pibilar OÜ (registrikood 14787417, asukoht Sütiste tee 3-79, 13419 Tallinn), juhatuse liige P B P (isikukood xxx, elukoht xxx); Ajutine haldur: Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
9. mai 2022. a.
Resolutsioon
1.Lõpetada Pibilar OÜ (registrikood 14787417) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Likvideerida Pibilar OÜ ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. Pibilar OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Jüri Truutsile.
3.Vabastada Jüri Truuts Pibilar OÜ pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast Pibilar OÜ kustutamist äriregistrist.
Määrata Pibilar OÜ dokumentide hoidjaks P B P (isikukood xxx, elukoht xxx).
5.Määrata Jüri Truutsile ajutise halduri tasu 1 296,63 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu).
6.Välja mõista Pibilar OÜ-lt ja P B Pilt solidaarselt ajutise halduri tasu summas 642,63 (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu) eurot Jüri Truutsi kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196, a/a xxx).
7.Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 654 eurot ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truutsile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196, a/a xxx).
9.Menetlusosaliste menetluskulud jätta täies ulatuses Pibilar OÜ kanda. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2)
Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus
1.Maksukohustuslaste registri andmetel on 21.02.2022 seisuga Pibilar OÜ maksuvõlg kokku 65 507,57 eurot, millest 60 070 eurot moodustab põhivõlg (perioodi 04.2020 kuni 12.2021 KMD-del1 ja TSD-del deklareeritud, kuid tasumata käibemaks, tööjõumaksud ja erijuhtude tulumaks), 117 eurot moodustab intress4 ja 5320,57 eurot arvestuslik intress, mis on arvestatud tähtaegselt tasumata jäetud maksukohustustelt. Tulenevalt MKS § 105 lg-st 1 on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (MKS § 31) tasuma selleks määratud kontole maksuseaduses sätestatud tähtpäevaks. MKS § 115 lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 kohaselt on intressimäär päevas 0,06%. Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukorra tõttu ei arvestatud intressi perioodil 01.03.2020 kuni 17.05.2020 (MKS § 16814 lg 2). Perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 arvestati intressi 0,03% päevas (MKS § 16816). Alates 01.01.2022 arvestatakse intressi taas 0,06% päevas. Pibilar OÜ ei ole maksuvõlga maksuseadustes sätestatud tähtpäevadeks tasunud, mistõttu on tähtpäevaks tasumata maksusummadele lisandunud ka intress.
2.Tasumisele kuuluva maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine MKS ptk-s 13 ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Vastavalt MKS § 10 lg 2 p-le 3 on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. 2(4)
3.Tulenevalt MKS § 133 lg-st 3 võib maksuhaldur esitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks pärast seda, kui maksuhalduri või kohtutäituri poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Korralduste sissenõudmiseks on maksuhaldur alustanud täitemenetlust ning edastanud pangakonto arestimise korraldused kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Varaseimate korralduste sundtäitmist on maksuhaldur alustanud 02.08.2021. Nimetatud kuupäeva seisuga arestiti Pibilar OÜ arvelduskonto LHV Pank AS-is.7 Teistelt krediidiasutustelt saadud info kohaselt ei oma Pibilar OÜ nende pankades arvelduskontosid, mistõttu ei ole võimalik teostada ka arestimistoiminguid. Lisaks on maksuhaldur edastanud 30.09.2021 korralduse xxx-le (registrikood xxx) rahalise nõude arestimiseks, millega kohustas xxx-d täitma enda rahalised kohustused Pibilar OÜ ees maksuhalduri pangakontole.8 Kohtutäiturile ei ole maksuhaldur esitanud avaldust võlgniku suhtes alustatud täitemenetlusega jätkamiseks. Maksuhalduri poolt teostatud täitetoimingute tulemusena on viimane laekumine maksunõuete katteks toimunud 13.10.2021 summas 292 eurot.
4.Elektroonilise kinnistusregistri andmetel ei oma võlgnik kinnisvara. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole Pibilar OÜ nimel avatud väärtpaberikontosid. Äriregistri andmetel ei kuulu võlgnikule äriühingute osakuid ega aktsiaid. Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule väikelaevu, kuid kuulub sõiduk xxx (registreerimismärgiga xxx, ehitusaastaga 2011), mis on koormatud alates 06.07.2021 keelumärkega kohtutäitur Kaire Põlts kasuks.9 Sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Sõiduauto väärtus auto24.ee kohaselt võib jääda vahemikku 3600 eurot kuni 7500 eurot.
5.Arvestades võlausaldaja nõude suurust võlgniku vastu ning asjaolu, et võlgniku ainsaks varaks on sõiduk, mis on arestitud kohtutäituri poolt teise võlausaldaja nõude katteks, on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu.
6.Tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p-st 1 võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Maksuhaldur väljastas võlgnikule pankrotihoiatuse 19.11.202112, mille võlgnik on e-maksuameti vahendusel kätte saanud 22.11.2021, kuid käesoleva avalduse esitamiseni ei ole võlgnik maksukohustust täitnud.
7.Arvestades eeltoodud asjaolusid ja maksuvõla suurust, ei ole võlgnikul piisavalt vara kohustuste täitmiseks, mistõttu on maksuhaldur seisukohal, et Pibilar OÜ ei ole suuteline võlausaldaja nõuet rahuldama. Seega tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et Pibilar OÜ on maksejõuetu ning kuna võlgnikul on tasumata maksukohustused alates perioodist 04.2020, ei ole võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ajutine. Võlgniku vastus
8.Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui
võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3(4)
10.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevad kohustusi 70 971,07 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks.
11.Ajutisel halduril puudub võimalus anda oma täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, kuna võlgnik on rikkunud PankrS § 22 lg 3 (pearaamatu ja ostudokumentide esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga), § 85 (teabe andmise kohustus), mistõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik täpset põhjust võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta.
12.Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud raamatupidamise ja majandustegevuse dokumentatsiooni. Kõik ajutise halduri poolt küsitud raamatupidamise registrid (pearaamat, ostudokumentide nimekiri) ja muu dokumentatsioon on ajutisele haldurile esitamata, seega ei ole nendega olnud võimalik tutvuda. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikme tegevus vastab kohtu hinnangul ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
13.Ajutises menetluses on tuvastamist leidnud, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja juba 2020. aasta esimeses poolel, mil tekkis maksuvõlg. Võlgniku tegevuse lõpetamine on toimunud 2022. aasta alguses, mil lõpetati kahe viimase töötajaga töölepingud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus 4(4)
kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele.
14.Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi.
15.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna võlgniku raamatupidamise andmed puuduvad, siis ei ole ajutisel halduril võimalust välja tuua maksejõuetuse täpset põhjust. Maksejõuetuse tekkimise usutavaks põhjuseks võib muuhulgas olla COVID-19 pandeemiast tulenevad piirangud toitlustussektorile. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
16.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või vara tagasinõudmine. Kuivõrd puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja ajutise halduri valdusse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.
17.Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
18.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,28 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 296,63 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud.
19.PankrS § 11 lg 12 ja 150 lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu solidaarselt võlgnikult ja juhatuse liikmelt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. PankS § 11 lg 12 kohaselt kui pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel, on võlausaldajal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud asjaoludel avaldus kohtule ja nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle suhtes avaldus esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata
jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. 5(4)
20.Eeltoodust nähtub, et seadusandja tahe on suunatud sellele, et pankrotiavalduse raugemise korral on menetluskulude kandja isik, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, käesoleval juhul seega juhatuse liige P B P. Riigilõivuseadus § 22 lg 2 p 5 alusel ei olnud kohtul võimalik PankrS § 11 lg 1 nimetatud deposiiti küsida võlausaldajalt. Kohtu hinnangul ei väära see aga PankS § 11 lg 12 põhimõtet menetluskulusid kandma kohustatud isiku osas. P B P on käesolevas menetluses jätnud tõendamata, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud seega kuulub temalt solidaarselt võlgnikuga väljamõistmisele ajutise halduri tasu osas, milles seda ei hüvitata riigi vahenditest.
21.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 654 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 654 eurot hüvitada riigi vahenditest.
22.TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule P B Pile. Menetlusosaliste menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
6(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.