2-22-4427
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2022. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-4427
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Ixxxxx Pxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
11 423,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: xxxxxPxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; lisa-aadress: Jxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (3)
2 (3)
hageja kasuks välja alates 31.05.2022. a viivise põhivõlalt kuni põhinõude (7000 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 20% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1260 eurot, s.o 840 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 840 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 1080 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 840 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.