Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2020.a. laenulepingu nr xxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 8000,00 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 30.11.2027.a., intressimääraga 12% aastas. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 30.06.2020.a. kuni 30.10.2027.a. osamaksena summas 168 eurot 66 senti ja 30.11.2027.a. osamaksena summas 163 eurot 32 senti. 13.10.2020.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt loeti kehtetuks 08.06.2020.a. sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Leping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 30.11.2027.a., intressimääraga 12% aastas. Uue maksegraafiku kohaselt pidi intresside tagastamine toimuma 30.10.2020.a. osamaksena summas 91 eurot 15 senti ning 30.11.2020.a. kuni 30.01.2021.a. osamaksena summas 127 eurot 71 senti. Laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 28.02.2021.a. kuni 30.10.2027.a. osamaksena summas 173 eurot 90 senti ja 30.11.2027.a. osamaksena summas 173 eurot 10 senti. 19.05.2021.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx lisakokkuleppe nr 2, mille kohaselt loeti kehtetuks 13.10.2020.a. sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Leping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 16.06.2028.a., intressimääraga 12% aastas. Uue maksegraafiku kohaselt pidi intresside tagastamine toimuma 16.06.2021.a. osamaksena summas 126 eurot 41 senti ning 16.07.2021.a. kuni 16.09.2021.a. osamaksena summas 134 eurot 19 senti. Laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 16.10.2021.a. kuni 16.06.2028.a. osamaksena summas 179 eurot 02 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on kõik Lepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu p 13 kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale Lepingu eest teated: 17.06.2021.a. saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu

0 eurot, 30.06.2021.a. saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot, 19.07.2021.a. saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 26.07.2021.a. saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hageja on 26.07.2021.a. kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatuse), milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 05.08.2021.a. ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Kuna kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja 03.09.2021.a. kostjale kirja (ülesütlemise avalduse), millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 17.09.2021.a. olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub mõista I M’ilt Holm Bank AS-i kasuks välja 8517 eurot 14 senti (kaheksa tuhat viissada seitseteist eurot ja neliteist senti), millest 7783 eurot 75 senti moodustab põhivõlg, 533 eurot 31 senti intress, 190 eurot 08 senti viivis ja 10 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest; jätta menetluskulud I M’i kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikul allkirja vastu kohtutäitur Kaja Lilloja poolt 28.04.22. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314.1. lg 1 järgi. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 500 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 500 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hageja välja toonud ja muid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.