xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx T. S. majandamiskulude väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx 80026887, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx), lepinguline esindaja Vambola Olli Puudutatud isik: T. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Lilia Kožina
Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2022; 10. märts 2022; edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista T. S. vald, Kobela alevik, Aia tn 6 korteriühistu kasuks välja 3792 eurot 90 senti.
3.Jätta avaldus rahuldamata 141 euro 83 sendi osas.
4.Jätta menetluskuludest 87% T. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
S.
13%
5.Mõista T. S. vald, Kobela alevik, Aia tn 6 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 614 eurot 47 senti.
6.Mõista Antsla vald, Kobela alevik, Aia tn 6 korteriühistult T. S. välja menetluskulud 100 eurot 10 senti.
7.Tasaarvestada määruse resolutsiooni p-des 5 ja 6 nimetatud menetlusosaliste vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista T. S. vald, Kobela alevik, Aia tn 6 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 514 eurot 37 senti.
8.Määrus toimetada kätte avaldajale ja puudutatud isikule.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ) esitas 1. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. S. isik) 3543 euro 11 sendi saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus
6.oktoobri 2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude puudutatud isiku vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 20. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult enda kasuks välja 3608 eurot 38 senti. 20. jaanuari 2022 kohtuistungil täpsustas avaldaja, et põhinõue on 3607 eurot 73 senti. 10. märtsi 2022 kohtuistungil suurendas avaldaja oma 4379 euro 25 sendi (lisandus viivise nõue 509 eurot 79 senti ja arve jaanuari eest 65 eurot 27 senti).
5.aprilli 2022 menetlusdokumendis loobus avaldaja viivise nõudest ning avaldaja lõplikuks nõudeks jäi 3934 eurot 73 senti. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse ja selle täienduste kohaselt omandas puudutatud isik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 7. juulil 2021 ja omanikuna kanti ta kinnistusraamatusse 9. juulil 2021. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg-te 1 ja 2 on eelmise omaniku kohustused puudutatud isikule üle läinud. Puudutatud isik on olnud pidevalt võlgu, jättes KÜ esitatud arved tasumata või tasudes ettenähtust vähem. KÜ 19. oktoobri 2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega kehtestati ühistu liikmete kantavate kulutuste tasumise suurus ja kord. Selliselt otsustati, et elamu katuse renoveerimise maksumus on 22 095 eurot, seejuures laenu ei võeta ja vajalik summa jaotatakse korterite vahel vastavalt korterite suurusele.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele osaliselt vastu. 10. märtsi 2022 kohtuistungil tunnustas puudutatud isik 935 euro 82 sendi suurust nõuet (katuse renoveerimise kulu). Muus osas ei ole nõue põhjendatud. Avaldaja oleks pidanud esitama avalduse Harju Maakohtule. Puudutatud isik sai omanikuks alles 2021. aastal. Puudutatud isik ei ole arveid saanud. Lisaks oli puudutatud isikul endise korteriomanikuga kokkulepe, mille kohaselt viimane tasus majandamiskulusid. KÜ on kinnitanud, et majanduskava kehtestamiseks ei toimunud üldkoosolekut. Korteriomanike otsus on tühine või vastuolus hea usu põhimõttega. Arvetel ja majanduskavas on erinevad tariifid.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Avaldaja esitas avalduse puudutatud isiku vastu majandamiskulude väljamõistmiseks. Avaldaja lõplik nõue on kokku 3934 eurot 73 senti. Avaldaja nõue kujuneb järgmiselt: 1) katuse renoveerimise kulu (arve nr R200007) 935 eurot 82 senti; 2) võlgnevus perioodi juuli 2021 – jaanuar 2022 eest summas 456 eurot 90 senti; 3) võlgnevus perioodi märtsi 2021 – juuni 2021 eest summas 2542 euro 2 senti (vt 5. aprilli 2022 menetlusdokument, dtl 237; ja 11. aprilli 2022 kohtunõue, dtl 239).
Kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. kinnistusraamatusse omanikuna kantud 9. juulil 2021 (dtl 51 – 52).
isikule Puudutatud
kuulub isik on
6.Esmalt käsitleb kohus avaldaja majandamiskulude nõuet (I). Seejärel teeb kohus menetluslikud otsustused (II). I
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus korteriühistu avaldust korteriomaniku vastu majandamiskulude väljamõistmiseks hagita menetluses. TsMS § 120 sätestab, et hagita korteriomandi- või kaasomandiasja lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus. Kuivõrd korteriomand asub xxxxxxxxxxxxxxx asja Tartu Maakohtu Võru kohtumaja. Seda on kohus selgitanud ka 20. jaanuari 2022 kohtuistungil. Eelneva tõttu on põhjendamatud puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja oleks pidanud esitama avalduse Harju Maakohtule.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
9.Avaldaja põhikirja (dtl 215 – 218) p 3.2.6 on KÜ liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud tähtajaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muu ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on KÜ liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
10.Esmalt käsitleb kohus avaldaja nõuet seoses katuse renoveerimise kuluga (arve nr R200007, dtl 43). Arve on esitatud summas 1064 eurot 22 senti, millest on tasutud 128 eurot 40 senti, seega on tasumata 935 eurot 82 senti. Puudutatud isik on tunnistanud 935 euro 82 sendi suurust nõuet (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 2). Eelneva tõttu tuleb avaldus vastavas osas ka rahuldada.
11.Järgmisena analüüsib kohus avaldaja nõuet seoses võlgnevuse perioodi märtsi 2021 kuni juuni 2021 eest summas 2542 eurot 2 senti. Kohtule on esitatud järgmised arved: 1) märtsi 2021 eest summas 868 eurot 11 senti, millest oli tasutud 125 eurot 44 senti ja seega tasumata 742
eurot 67 senti (dtl 37); 2) aprilli 2021 eest summas 867 eurot 4 senti (dtl 38); 3) mai 2021 eest summas 867 eurot 4 senti (dtl 39); 4) juuni 2021 eest summas 65 eurot 27 senti (dtl 40).
12.Lisaks sellele nõuab avaldaja ka võlgnevust perioodi juuli 2021 kuni jaanuar 2022 eest summas 456 eurot 90 senti. Kohtule on esitatud järgmised arved: 1) juuli 2021 eest summas 65 eurot 27 senti (dtl 41); 2) augusti 2021 eest summas 65 eurot 27 senti (dtl 42); 3) septembri 2021 eest summas 65 eurot 27 senti (dtl 139); 4) oktoobri 2021 eest summas 65 eurot 27 senti; 4) novembri eest summas 65 eurot 27 senti (dtl 242); 5) jaanuari ja detsembri 2022 eest kokku 130 eurot 55 senti (dtl 141).
13.Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest (KrtS § 43 lg 1). Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega (KrtS § 43 lg 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eelneva tõttu läksid puudutatud isikule KrtS § 43 lg 1 alusel üle kõik korteriomandiga seonduvad õigused ja kohustused alates omandi ülemineku hetkest, kuid omandi üleandmise ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuste eest vastutab omandaja (puudutatud isik) KrtS § 43 lg 2 alusel käendajana ja korteri väärtuse ulatuses. Kuivõrd puudutatud isik selgitas, et ostis korteri 7000 euro eest ja soovib selle eest 7000 eurot saada (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 1), siis lähtub kohus sellest, et korteri väärtus on 7000 eurot. Järelikult vastutab puudutatud isik käendajana 7000 euro ulatuses.
14.Puudutatud isik on tuginenud sellele, et ta ei ole ühtegi arvet saanud. Isik selgitas, et andis oma kontaktid KÜ-le, et viimane saaks temale arved saata. Samas selgitas puudutatud isik, et endine omanik võttis KÜ-ga ühendust ja palus saata arved (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 3 – 4). Avaldaja on sellele vastu vaielnud ja selgitanud, et kuna KÜ-le ei olnud puudutatud isiku e-posti aadress teada, pandi arve korteri nr 7 postkasti (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 6).
15.Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et tema on pöördunud KÜ poole ja palunud saata arved e-postiga. Lisaks on selline väide ka vastuolus isiku väitega selle kohta, et KÜ-ga võttis ühendust hoopis endine korteriomanik ja viimane andis KÜ-le ka uue omaniku eposti aadressi. Olukorras, kus puudutatud isik oleks palunud KÜ-l saata arved tema e-posti aadressile, kuid KÜ seda ei teinud, jääb kohtule arusaamatuks, miks puudutatud isik ei pöördunud uuesti KÜ poole. Puudutatud isik on korteriomanik ja pidi aru saama, et korteriga kaasnevad kulud, ning temal korteriomanikuna on kohustus need tasuda. Kohtule jääb arusaamatuks puudutatud isiku selgitus selle kohta, et arvete saamiseks on ta pöördunud endise omaniku poole (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 6). Alates 9. juulist 2021 oli korteriomanikuks puudutatud isik ning seega läksid temale üle kõik korteriomandiga seotud õigused ja kohustused. Puudutatud isik ei ole tuginenud sellele, et on palunud KÜ-l saata ka varasemad arved või et ta oleks uurinud korteri võimaliku võlgnevuse kohta.
16.Puudutatud isik on tuginenud ka sellele, et tema ja endise omaniku vahel oli kokkulepe, mille kohaselt endine omanik tasus ise kulusid 2021. aasta lõpuni tariifiga 1 euro/m2 (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 6).
Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul oluline, kas ja millised kokkulepped olid puudutatud isiku ja endise omaniku vahel. KrtS § 43 lg 1 alusel olid kõik õigused ja kohustused alates omandi ülemineku hetkest puudutatud isikule üle läinud. KrtS § 43 lg 2 alusel vastutab puuduttaud isik käendajana ka omandi üleandmise ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuste eest korteri väärtuse (7000 euro) ulatuses. Seega on avaldajal õigus nõuda arvete tasumist puudutatud isikult. Kohus selgitab ka järgmist. Kui puudutatud isikul oli endise omanikuga kokkulepe, mille kohaselt viimane tasub osa korteriomandiga seotud kuludest, on puudutatud isikul võimalik hiljem esitada eraldi tagasinõue endise korteriomaniku vastu.
17.KÜ esitatud arvetel on kajastatud haldusteenus, remondifond, prügivedu. Puudutatud isik ei vaidlustanud prügiveo suurust (vt 10. märtsi 2022 kohtuistungi protokoll, lk 7). Seega ei analüüsi kohus prügiveoga seonduvat. Lisaks sellele on märtsi, aprilli ja mai 2021 eest esitatud arvetel kajastatud ka ehitus- ja remonditööd. Haldusteenuse, remondifondi ning ehitus- ja remonditööde suurus on kinnitatud 2021. majanduskavas (dtl 124).
18.KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 21 lg 1 võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Hääletamiseks teatavad korteriomanikud oma seisukoha hääletamisele pandud otsuse eelnõu kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juhatuse määratud tähtaja jooksul. Seadus ei keela sellisel viisil vastu võtmast ka majanduskava kehtestamise otsust. KrtS § 21 lg 3 kohaselt on korteriomanike otsus koosolekut kokku kutsumata vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
19.Kohtule on esitatud e-kiri, millega KÜ liikmetele edastati 2021. aasta majanduskava projekt (dtl 118), majanduskava (dtl 124), eelnõu hääletuslehed (dtl 125 – 136; 121 – 122) ja hääletusprotokoll (dtl 123). Eelnevat arvestades ei nõustu kohus puudutatud isikuga selles, et kuivõrd üldkoosolekut ei olnud, ei saa avaldaja esitada puudutatud isiku vastu nõudeid esitada. Praegusel juhul on korteriomanike otsus majanduskava kehtestamise kohta vastu võetud üldkoosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21 lg 1).
20.Kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et korteriomanike otsus majanduskava kehtestamise kohta on tühine, sest otsuse võis vastu võtta üksnes siis, kui hääletas vähemalt neli isikut. Otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Majandamiskulude vaidluses ei saa puudutatud isik tugineda sellele, et korteriomanike otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Selleks tuleb pöörduda avaldusega kohtusse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (KrtS § 29 lg-d 2 ja 3). Eelneva tõttu ei analüüsi kohus korteriomanike häältega seonduvat.
21.Puudutatud isik ei ole 13. märtsi 2021 korteriomanike otsust vaidlustanud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu
14.märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-16, p 13). Selliselt ongi puudutatud isik tuginenud sellele, et ehitus- ja remonditööde osas on otsus tema suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik on viidanud ka KrtS § 40 lg-le 3.
22.Kuivõrd korteriomanike otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud puudutatud isik korteriomanik, ei saanud ta hääletamisel osaleda. Hääletamisel ei osalenud ka endine korteriomanik. Kohtu hinnangul ei ole aga puudutatud isik toonud välja selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid
aluse asuda seisukohale, et otsuse täitmine on tema suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Ehitus- ja remonditööde maksumuseks on 18,73 eurot/m2 (puudutatud isiku korteri puhul 801 eurot 64 senti kuus) ning seda tuli maksta kolm kuud (kokku 2404 eurot 92 senti). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et puudutatud isik omandas korteri pärast korteriomanike otsuse vastuvõtmist. Kuivõrd tegemist on vanema korterelamuga, pidi isik aru saama, et sellega võivad kaasneda ka suuremad kulud. Käitudes mõistlikult hoolsa isikuna oleks puudutatud isik enne korteriomandi omandamist kindlaks tegema, millised kulusid korteriomandiga kaasnevad. Selliselt oleks puudutatud isik pidanud pöörduma KÜ poole. Sellises olukorras oleks puudutatud isik võinud teha kaalutletud otsuse selle kohta, et ta ei omanda korterit, millega kaasnevad sellised kulud. Olukorras, kus puudutatud isik ei ole korteriga seotud kulude vastu huvi tundnud ega ole informatsiooni saamiseks midagi teinud, ei saa ta kohtu hinnangul tugineda sellele, et enne korteri omandamist vastu võetud otsus on tema suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei nähtu asja materjalidest ega menetlusosaliste selgitustest seda, et pärast korteri omandamist oleks puudutatud isik pöördunud probleemi lahendamiseks (nt maksegraafiku arutamiseks) KÜ poole.
23.Praeguses asjas on avaldaja esitanud nõude puudutatud isiku vastu majandamiskulude väljamõistmiseks. Kohus leiab, et majandamiskulude vaidluses ei pea kohus analüüsima seda, kas korterelamu renoveerimine toimub ehitusloa alusel või mitte. Eelneva tõttu ei analüüsi kohus puudutatud isiku esitatud väljavõtteid ehitusregistrist (dtl 219 – 222). Kuivõrd praegusel juhul tuleneb remondifondi maksete suurus 2021. aasta majanduskavast, ei analüüsi kohus ka
28.oktoobri 2019 üldkoosoleku ega ka varasemate üldkoosolekute kohta esitatud tõendeid (dtl 198 - 214). Puudutatud isik ei ole selgitanud, milline tähendus on varasematel üldkoosolekutel vastuvõetud otsustel. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1 p 2). Seoses puudutatud isiku väitega KÜ juhatuse liikme volituste kohta märgib kohus järgmist. Äriregistrist nähtuvalt on KÜ juhatuse liige Kaimo Käärmann. Seega on KÜ-l olemas juhatus, kes on volitanud KÜ lepingulist esindajat.
24.Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul lähtuda 2021. aasta majanduskavas kehtestatud maksetest.
25.KÜ esitatud arvetel on haldusteenuse maksumuseks märgitud 0,30 eurot/m2 (puudutatud isiku korteri puhul 12 eurot 84 senti). Remondifondi maksumuseks on märgitud 1,20 eurot/m2 (puudutatud isiku korteri puhul 51 eurot 36 senti). 2021. aasta majandamiskava (dtl 124) p 1 kohaselt on haldustasu maksumuseks 0,29 eurot/m2 ja p 3.1.1 kohaselt on remondifondi maksumuseks 1,01 eurot/m2. Avaldaja on vastuseks kohtunõudele haldusteenuse ja remondifondi kohta 19. aprilli 2022 menetlusdokumendis selgitanud, et KÜ prognoosis kuluks 0,29 eurot/m2, aga see otsustati ümardada 0,30 euroks/m2 selleks, et oleks natuke varu. Samuti selgitas avaldaja, et remondifondi maksumuseks on prognoositud 1,01 eurot/m2 kanalisatsiooni ehituse lõpule viimiseks, uute torude ja keldri põrandate valamiseks. Avaldaja viitas ka majandamiskava p-le 5.
26.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei saa lähtuda majandamiskava p-dest 5.1 ja 5.2. Viidatud punktid käsitlevad tulu detsembri 2020 – jaanuari 2021 eest (majandamiskava on kinnitatud märtsis 2021) ega ole käsitletavad korteriomanike otsusena haldusteenuse ja remondifondi kohta. Seega tuleb lähtuda majandamiskava p-dest 1.1 ja 3.1.1, mille kohaselt on haldusteenuse tasu suuruseks kehtestatud 0,29 eurot/m2 ja remondifondi suuruseks 1,01 eurot/m2. Olukorras, kus korteriomanikud on vastu võtnud otsuse majandamiskava kinnitamiseks, ei saa KÜ haldusteenuse suurust ümardada. Avaldaja ei ole kohtu hinnangul põhjendanud, mille alusel on arvestatud remondifondi suuruseks 1,20 eurot/m2. KÜ selgitus selle kohta jääb kohtule arusaamatuks ja kohus ei pea võimalikuks seda arvestada. Eelneva tõttu
on puudutatud isiku korteri haldusteenus 12 eurot 34 senti kuus (0,29 eurot/m2 x 42,8 m2) ja remondifond 43 eurot 28 senti kuus (1,01 eurot/m2 x 42,8 m2).
27.Lisaks sellele on märtsi, aprilli ja mai 2021 eest esitatud arvetel kajastatud ka ehitusremonditööd summas 801 eurot 77 senti kuus. 2021. aasta majandamiskava (dtl 124) p 3.2 kohaselt on sihtfond 2021. aasta ehitus-remonditööde tarbeks, jagatuna korteri kohta kolme kuu peale kokku 18,73 eurot/m2 (13,12 + 3,75 + 1,86). Arvetel on ehitus- ja remonditööde tariifiks märgitud 18,733 eurot/m2 (kokku 801 eurot 77 senti kuus). Lähtudes majandamiskavas märgitud makse suurusest (18,73 eurot/m2) on puudutatud isiku korteri puhul ehitus- ja remonditööde summaks 801 eurot 64 senti kuus (18,73 eur/m2 x 42,8 m2),
28.Eelneva tõttu on avaldaja nõue põhjendatud järgmises ulatuses. Katuse renoveerimisega seotud nõue on põhjendatud täies ulatuses (935 eurot 82 senti). Arved märtsi, aprilli ja mais 2021 eest 859 eurot 40 senti (iga kuu kohta; haldusteenus 12 eurot 34 senti + remondifond 43 eurot 28 senti + prügivedu 2 eurot 14 senti + ehitus- ja remonditööd 801 eurot 64 senti). Märtsi 2021 eest on tasutud 125 eurot 44 senti, seega on märtsi arvest tasumata 733 eurot 96 senti. Arved juuni, juuli, augusti, septembri, novembri, detsembri 2020 ja jaanuari 2021 eest on 57 eurot 76 senti (iga kuu kohta; haldusteenus 12 eurot 34 senti + remondifond 43 eurot 28 senti + prügivedu 2 eurot 14 senti). Eelneva tõttu on avaldaja nõue põhjendatud 3792 eurot 90 sendi ulatuses (arve märtsi 2021 eest 733,96 + arved aprilli ja mai 2021 eest 859,40 x 2 + arved juuni 2021 – jaanuari 2021 eest 57,76 x 7 + katuse renoveerimine 935,82). Seega tuleb avaldus rahuldada osaliselt ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3792 eurot 90 senti. 141 euro 83 sendi osas (3934,73 – 3792,90) jääb avaldus rahuldamata. II
29.Järgnevalt käsitleb kohus menetluskulude jaotust.
30.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1).
31.Siinkohal peab kohus põhjendatuks arvestada järgmist. Menetluses oli avaldaja kõige suurem nõue (koos viivisenõudega) 4379 eurot 25 senti. Avaldaja on mitu korda oma nõuet muutnud, sh esitanud viivise nõude, millest ta puudutatud isiku vastuväidete tõttu loobus. 10. märtsi 2022 kohtuistungil, kus avaldaja oma nõuet suurendas, ei esitanud ta viivise arvestust. Samuti selgus 10. märtsi 2022 kohtuistungil, et avaldaja on jätnud kohtule esitamata nõude aluseks olevad arved (september 2021 – jaanuar 2022). Sellest tulenevalt määras kohus täiendava tähtaja viivise arvestuse, arvete ja KÜ põhikirja esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks ei esitanud avaldaja KÜ põhikirja ja arvet november 2021 eest. Kohus küsis viimast uuesti 11. aprilli 2022 kohtunõudes. Puudutatud isik on esitanud väga palju erinevaid vastuväiteid (kohtualluvuse, hea usu põhimõtte, endise korteriomanikuga sõlmitud kokkulepete jms kohta). Seejuures on puudutatud isik kohtu hinnangul esitanud ka põhjendamatuid vastuväiteid (nt kohtualluvuse kohta). Kuigi vastuses avaldusele vaidles puudutatud isik nõudele täies ulatuses vastu, tunnustas ta
kohtuistungil osaliselt avaldaja nõuet. Lisaks tugines puudutatud isik kohtuistungil sellistele vastuväidetele, millele ta kirjalikus vastuses tuginenud ei olnud. Nii avaldaja kui puudutatud isiku käitumine on kohtu hinnangul menetlust mõnevõrra venitanud ning põhjustanud täiendavaid menetluskulusid. Arvestades nõude rahuldamise ulatust (3792 eurot 90 senti ehk ca 87% avaldaja kõige suuremast nõudest) jääb menetluskuludest 87% puudutatud isiku ja 13% avaldaja kanda.
32.Kohus käsitleb avaldaja menetluskulude nimekirja esitamise õigeaegsust. Selliselt on kohus
11.aprilli 2022 kirjas määranud, et menetluskulude nimekiri tuleb esitada 9. maiks 2022. Avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja kohtule 10. mail 2022. Puudutatud isiku hinnangul on menetluskulude nimekiri esitatud hilinemisega ja kohus ei peaks seda arvestama. Kohus leiab, et kuigi avaldaja menetluskulude nimekiri on esitatud pärast kohtu määratud tähtaega, saab kohus seda praegusel juhul TsMS § 331 lg 1 alusel siiski arvestada. Menetluskulude nimekirja esitamise ühepäevane viivitus ei põhjusta kohtu hinnangul menetluse lahendamise viibimist. Lisaks sellele on kohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohustus ka olukorras, kus avaldaja ei oleks taotlust esitanud (TsMS § 174 lg 1 teine lause).
33.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1). Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku 756 eurot 29 senti (lepingulise esindaja kulu 600 eurot ja riigilõiv 156 eurot 29 senti). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja kulu mõistlik ja põhjendatud. Riigilõivu kohta märgib kohus järgmist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses tasus avaldaja riigilõivu 106 eurot 29 senti ja seejärel tasus avaldaja hagita menetluses riigilõivu 50 eurot. Olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluses on avaldaja tasunud 106 euro 29 sendi suurust riigilõivu, ei oleks avaldaja pidanud tasuma veel 50 eurot. Maakohtule makstakse riigilõivu ulatuses, mida maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kata. Avaldajal on õigus esitada kohtule taotlus 50 euro suuruse riigilõivu tagastamiseks. Seetõttu ei saa seda puudutatud isikult ka välja mõista. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulud 706 eurot 29 senti (lepingulise esindaja kulu 600 eurot ja riigilõiv 106 eurot 29 senti). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja menetluskulud 614 eurot 47 senti (706,29 x 0,87).
34.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku 1565 eurot. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku esitatud arved ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele, menetluskulud on liiga suured ning puudutatud isiku kulud ei saa olla suuremad kui avaldajal. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei hinda kohus seda, kas arved vastavad raamatupidamisseaduse nõuetele, vaid seda, kas ja millises ulatuses on kulud põhjendatud ja vajalikud. Praeguses asjas nõudis kohus arveid (või selgitusi) selleks, et aru saada lepingulise esindaja tunnitasust ja ajakulust. Kohtule esitatud arvetel kajastub nii tunnitasu kui ajakulu.
35.Puudutatud isiku esindaja tunnitasu (100 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud. Samas ei ole lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast tulenevalt kulus esindajal kokku 12,85 h. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega, peab kohus
kohaldama uurimisprintsiipi ning kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Eelnevast järeldub ühtlasi see, et menetlusosalise esindaja roll on hagita menetluses võrreldes hagimenetlusega väiksem (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 28. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-143291, p 8). Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahtu, samuti eelnevat arvestades põhjendatud ajakuluks 7 tundi.
36.Sõidukuludega seoses märgib kohus järgmist. Sõidukuludeks on märgitud 280 eurot ja selgituseks on puudutatud isik märkinud, et arvestab 0,30 eurot/km (analoogselt sõidukulude hüvitamise korraga), millele lisandub 100 eurot/ühe tunni tasu, sõit võttis kokku 7 tundi. Samas on kohtu hinnangul esindaja arvestanud üksnes ühe tunni tasu (0,3 x 600 + 100 = 280). Kohus märgib, et puudutatud isikule ei osutatud õigusteenust riigi õigusabi korras, seega ei ole põhjendatud lähtuda vastavast sõidukulude regulatsioonist. Samas ei ole vaidlust selles, et puudutatud isiku esindaja sõitis Tallinnast Võru kohtumajas toimuvale kohtuistungile. Kohus peab põhjendatuks lähtuda keskmisest sõidukulust (7 l / 100 km), kohtuistungi ajal kehtinud kütusehinnast (ca 2 eurot/l) ja läbitud vahemaast (252 km x 2). Kohus märgib, et puudutatud isiku esindaja büroo asukohast (Eerika 6 Tallinn) on Võru kohtumajani 252 km (kokku seega 504 km, mitte 600 km). Seega on põhjendatud sõidukuluks 70 eurot (7 x 5 x 2). Kuivõrd menetlusosalise sõidu ajakulu ei ole menetluskulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (vt nt Riigikohtu 16. märtsi 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 14).
37.Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud 770 eurot (7 x 100 + 70). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 100 eurot 10 senti (770 x 0,13).
38.Kohus tasaarvestab menetlusosaliste vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 514 eurot 37 senti (614,47 - 100,10).
39.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 617 lg 2 sätestab, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on määrus vaidlustatav ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Seega on määrus edasikaevatav.