Võlaõigus

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 22.01.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi leping nr XXX, millega kostja sai krediiti 11 000 Eesti krooni ehk 703,03 eurot, intressimääraga 16% aastas. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt krediiti. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2024 aasta aprilli, mai ja juuni eest. Kostjale saadeti 12.06.2024 lepingu ülesütlemise teatis koos täiendava tähtaja andmisega (03.07.2024). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges hageja teatisega kostjaga sõlmitud lepingu 04.07.2024 ülesöelduks. Hageja esitas kohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 702,47 euro, intressi 36,50 euro, seisuga 19.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 103,83 euro ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (702,47 eurolt) alates 20.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 18% aastas nõudes. Hageja nõuab veel kostja ja hageja vahel 27.12.2007 sõlmitud arvelduslaenu leping nr XXX, millega kostja sai arvelduslimiiti 12 000 Eesti krooni ehk 766,94 eurot, intressimääraga 17% aastas. Lepingu punkti 6.2 kohaselt juhul, kui kumbki lepingu pool ei ole vähemalt üks kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist lepingut lõpetada, pikeneb laenu tagastamise tähtaeg laenutähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra. Laenu tagastamise tähtaja 2

igakordsel pikendamisel tasub kostja hagejale lepingu pikenemise tasu 1% laenulimiidist, kuid mitte vähem kui 120 Eesti krooni (7,67 eurot). 22.08.2024 edastas hageja kostjale teate, et ei soovi lepingut pikendada ning leping lõpeb laenutähtpäeval 27.12.2024. Leping lõppes 27.12.2024 laenutähtpäeva saabumisega. Vaatamata hageja nõudele, ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata intressinõude osaliselt ja edasiulatuv viivise määraga 18% nõudes ning rahuldab hagi edasiulatuva viivise määraga 16% nõudes. Kohus selgitab, et 08.08.2025 määrusega kohustas kohus hagejat täpsustama hagi alust. Hageja on arvestanud nii viivist (alates 01.07.2024 kuni ülesütlemiseni 04.07.2024) määraga 18% aastas ning viivist alates 01.07.2024 määraga 18% aastas. Hagiavalduse lk 3 selgitab hageja, et lepingu XXX kohaselt oli intressimäär 16 % aastas. Hagejal tuli hagiavalduses tuua välja, miks nõuab hageja kostjalt alates 01.07.2024 lepingus kokku lepitud määrast suuremat intressi, viivist ning edasiulatuvat viivist, s.o määraga 18%. Hageja selgitas, et lepingu tingimuste punkti 11.2 kohaselt on hagejal õigus muuta ühepoolselt lepingu tingimusi, kui annab eelnevalt sellest konto omanikule teada ning annab mõistliku tähtaja lepingu ülesütlemiseks. Pärast lepingu sõlmimist on lepingu tingimused muutunud ning sellest on kostjat teavitatud (dtl x). Kostja ei öelnud lepingut talle antud tähtaja jooksul üles, seega jätkus leping alates 28.01.2008 uue intressimääraga 18% aastas. Hageja on kohtule edastanud hageja loodud pdf-failis kirja, millest ei nähtu ei isikuandmeid, kellele see on saadetud ega ka kuupäeva, millal on kiri saadetud. Kirjas on märgitud, et „Alates 1. aprillist 2008.a. kehtib Krediitkaardi ja Magnet krediitkaardi lepingutes uus intressimäär 18% (kaheksateist protsenti) aastas“. Kohtule nähtub sõlmitud lepingu (dtl x) p-st 11.2, et „Pangal on õigus muuta ühepoolselt lepingu tingimusi, kui ta teatab muudatustest eelnevalt konto omanikule ja annab lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 1 kuu“. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjale on lepingu muudatustest teatatud ning et ette on teatatud vähemalt 1 kuu enne muudatust (01.07.2024) kuivõrd kohtule esitatud kirjast (dtl x) ei ole võimalik tuvastada selle saatmise aega ega isikut, kellele see on saadetud. Lisaks tuleb märkida, et kostjale saadeti 12.06.2024 lepingu ülesütlemise teatis enne hagiavalduses toodud lepingu muudatuse jõustumist 01.07.2024. Samuti jääb ebaselgeks, miks kirja kohaselt kehtib intressimäär 18% alates 01.04.2008 kuid kostja hagiavalduse intressiarvestuses viidi muudatus sisse alles lepingu ülesütlemise teatise saatmise järgselt, ehk alates 01.07.2024. Kuivõrd kõrgem intressi- ja viivisenõue ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud, jätab kohus rahuldamata intressinõude perioodi 01-04.07.2024 eest summas 0,16 eurot ja edasiulatuva viivise nõude määraga 18% aastas ning rahuldab viivisenõude lepingujärgse määraga 16% aastas alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutmisest 05.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2025 kokku summas 89,15 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses toimetati 15.03.2025 kostjale menetlusdokumendid kätte e-posti aadressil XXX. Võlgnik T. B. esitas 15.03.2025 nõudele vastuväite. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 26.09.2025 eposti aadressil XXX, kostja poolt kohtule avaldatud aadressil. Kohus märkis 23.09.2024 ekirjas, et loeb kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku 3

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 315 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 315 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.