HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema
vastu võlgnevuse
KOSTJA: A.N, ik XXX , elukoht: XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A.N-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja A.N-i vahel 04.03.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXXX ja selle järgnevatest muudatustest tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 972,65 eurot, intressid 9,35 eurot, 24.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 243,25 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
Välja mõista kostjalt A.N-i hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (972,65 euro) tasumata jäägilt alates 25.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 972,65 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue summas 26,38 eurot, intressinõue summas 86,41 eurot, viivisenõue summas 164,91 eurot ja sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
5.Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja A.N-i kanda ja 21% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista A.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 454,25 eurot. 1
6.Välja mõista kostjalt A.N-i hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 454,25 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 17.04.2024 hagi A.N-i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis A.N 04.03.2023 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr XXXX, laenulimiidiga 300 eurot, intressi määraga 38,01% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas. Seejärel sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga järgnevad lepingu nr XXXX põhitingimuste muutmise kokkulepped: 11.03.2023 laenulimiidiga 400 eurot, intressi määraga 38,68% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 25.03.2023 laenulimiidiga 500 eurot, intressi määraga 38,66% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 31.03.2023 laenulimiidiga 600 eurot, intressi määraga 38,64% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 03.04.2023 laenulimiidiga 700 eurot, intressi määraga 38,33% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 09.04.2023 laenulimiidiga 800 eurot, intressi määraga 38,61% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 10.06.2023 laenulimiidiga 1000 eurot, intressi määraga 38,61% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 38,61% aastas, krediidisumma tagastamise kuupäev 20 kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. 2
2.1.VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Maksehäired puudusid. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on teinud päringu MTAsse. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 974,56 eurot ning väljaminekud 500 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (29,50 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 445,06 eurot (dtl 91-145). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb täita.
2.2.Placet Group OÜ saatis kostjale 20.08.2023 lepingu nr. XXXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 04.09.2023. Placet Group OÜ loovutas 05.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta saadeti kostjale ja see tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
2.3.Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas kuni 1000 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus 04.09.2023 lepingu ülesütlemise seisuga summas 999,03 eurot. Kostjale on tehtud pangaülekandeid kokku summas 1669,90 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid põhivõla katteks 670,87 eurot (viimane makse 20.05.2023) ja intressi katteks 29,13 eurot.
2.4.Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 38,61% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.06.2023 kuni ülesütlemiseni 04.09.2023 summas 95,76 eurot (intress perioodist 20.06.2023 summas 18,53 eurot + intress perioodist 20.07.2023 summas 29,01 eurot + intress perioodist 20.08.2023 summas 33,22 eurot + intress perioodist 21.08.2023 - 04.09.2023 summas 15 eurot (999,03 * 38,61% / 360 x 14)). Kostja intressi tasunud ei ole.
2.5.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 999,03 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 05.09.2023 kuni hagi esitamiseni 17.04.2024 ehk 226 päeva eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 38,61% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 238,52 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 999,03 eurolt alates 18.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 38,61% aastas. 3
2.6.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 13.10.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulu, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.7.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 24.09.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 24.09.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 08.10.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 05.09.2023 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet Group OÜ 05.09.2023 loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group (dtl 85).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev 4
on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A.N on sõlminud 04.03.2023 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr XXXX ning seejärel kuus lepingu muudatust laenulimiidi suurendamiseks (11.03.2023, 25.03.2023, 31.03.2023, 03.04.2023, 09.04.2023, 10.06.2023). Viimase, 10.06.2023, lepingu muudatuse kohaselt on laenulimiidi suuruseks 1000 eurot. Kokku on kostjale väljastatud krediiti 1669,90 eurot 10.06.2023 lepingus lepiti kokku intressi määras 38,61% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85%. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga aastas. Leping on üles öeldud 04.09.2023.
9.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
10.Lepingute sõlmimise ajal 04.03.2023 – 10.06.2023 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 15,31% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingute järgne krediidi kulukuse määr 45,85% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
11.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
13.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas 5
perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.
14.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
15.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et laenuandja on teostanud isikusamasuse tuvastamise ja kontrollinud maksehäireregistreid. Maksehäired puudusid. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (kostja märkis oma sissetulekuks esimestes taotlustes 1150 eurot ja 10.06.2023 1250 eurot, finantskohustusteks 200 eurot) ning laenuandja on teinud päringu MTAsse, mille kohaselt oli kostja igakuine keskmine sissetulek 974,56 eurot ning väljaminekud 500 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (29,50 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 445,06 eurot.
17.Kohtu hinnangul on krediidiandja küll kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist ja maksehäirete olemasolu, kuid kohtu hinnangul ei ole esialgne krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist (s.h. laenukohustuse hulka, jääki ega olemust) ning kostja igapäevaste tegelike kohustuste suurust. Kostja ise on märkinud oma majapidamiskulude suuruseks 0 eurot, mis ei ole tõenäoline. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda hinnanud. See oleks aga võimaldanud kindlaks teha kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse. Konto 6
väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul on krediidiandja lähtunud kohustuste osas üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
18.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
19.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
20.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt lepingud 04.09.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja ei ole alates 20.05.2023 ühtegi tagasimakset teinud, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud.
21.Käesoleval juhul olid kokkulepitud intressimääraks 38,61% aastas ehk suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates esimese lepingu sõlmimisest 04.03.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 4% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress kuni 04.09.2023.
22.Laekumiste arvestuse kohaselt on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid kokku 1669,90 eurot ja tagasimakseid kokku 700 eurot (dtl 76 - 78). Arvestades intressimäära muutumist on 30.06.2023 seisuga tasumata põhinõude suuruseks 972,65 eurot ja seadusjärgse intressi suuruseks 5,06 eurot, millest tasumata intressi suuruseks on 2,31 eurot, järgmise arvestuse kohaselt: Arvestuse periood
Seadusjärgne intress tasumata põhinõudelt 972,65 eurolt alates 01.07.2023 kuni 04.09.2023 määraga 4% aastas on 7,04 eurot (vt viivisekalkulaator.ee/calculator/interest). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata põhinõue summas 972,65 eurot (1669,90 – 697,25) ja tasumata intressid 9,35 eurot (2,31 + 7,04). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 26,38 eurot (999,03 – 972,65) ja intressinõude summas 86,41 eurot (95,76 – 9,35).
23.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses 8
viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli 05.09.2023 – 31.12.2023 12% aastas, 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas, 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas ning alates 01.07.2025 on see 10,15% aastas.
25.Kohus peab põhjendatuks hageja põhinõuet summas 972,65 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 05.09.2023 kuni hagi esitamiseni 17.04.2024 ehk 226 päeva eest on 73,61 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 164,91 eurot (238,52 – 73,61). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 972,65 eurolt alates 18.04.2024 kuni otsuse tegemiseni 24.10.2025 (k.a) 555 päeva eest, mis moodustab 169,64 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 24.10.2025 seisuga kokku summas 243,25 eurot (73,61 + 169,64).
26.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 25.10.2025 kuni põhinõude 972,65 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 729,40 eurot (972,65 – 243,25).
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 13.10.2023 - 25 eurot, 13.12.2023 - 5 eurot, 17.01.2024 – 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot, kokku 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.
28.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 9
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1383,31 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku summas 292,70 eurot ehk ~ 21% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 79% ulatuses ehk summas 248,85 eurot.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 1,92 tunni ulatuses (kohtu märkus: tegelikult on arvestus tehtud 2 tunni eest) hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
33.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 15,80 eurot (79% 20 eurost).
34.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
35.Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus selle esitamist TsMS § 176 lg 6 alusel nõudis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
10
36.Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele vastavalt menetluskulude jaotusele summas 189,60 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot x 79%).
37.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 454,25 eurot (riigilõiv 248,85 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 15,80 eurot ja õigusabikulu 189,60 eurot).
38.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
40.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.