Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGEJA NÕUE

1) Hageja (töötaja) palub hagis kostjalt (tööandjalt) välja mõista ajaperioodi 11.02.2021 kuni 26.04.2021 eest töötasu summas 2 712,24 eurot hageja kasuks (tl 32-33). 08.01.2021 asus hageja tööle kostja juures SmartGate OÜ-s töölepingu alusel ehitaja ametikohale. Politseija Piirivalveameti (PPA) poolt oli kostjale väljastatud lühiajaline Eestis töötamise registreerimise kinnitus (tl 34, 66). Kostja pidi maksma hagejale töötasu vastavalt välismaalaste seadusele 1407 eurot kuus. Kirjalikku töölepingut kostja hagejale kätte ei andnud. Kostja viivitas töötasu väljamaksetega pidevalt. Seoses sellega oli hageja sunnitud oma töösuhte lõpetama. Hageja esitas kostjale 26.04.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse seoses töötasu mittemaksmisega (tl 35, 53). Töövaidluskomisjon tuvastas, et A. M.i ja SmartGate OÜ vahel ei ole kirjalikku töölepingut sõlmitud, kuid töötamise registri väljavõttega on tõendatud, et alates 11.02. 2021.a. hageja töötas kostja juures töölepingu alusel ehitajana. Samuti on tuvastatud, et hageja töötas kostja juures kuni 26.04.2021. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Välismaalaste seadus (VMS) § 107 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Seega

tuleb

maksta välismaalasele töötasu

vähemalt 1407 eurot kuus. Hageja näol on tegemist Venemaa kodanikuga ja ta lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Hageja töötasu kokkuleppe kohta tõendid puuduvad. Kuna töötasu kokkulepet ei ole võimalik

tuvastada, on vaja lähtuda välismaalasele

makstavast minimaalsest töötasust, so1407 eurot kuus. Hageja töötas kostja juures täistööajaga 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Hageja töösuhe oli kehtiv alates 11.02.2021 kuni 26.04.2021. Hageja töötasu oli: 1) veebruaris 2021: 1407/19

× 11 tööpäeva = 814,58 eurot; 2) märtsis 2021 1407 eurot, 3) aprillis 2021 1407 / 21 × 17 tööpäeva = 1139 eurot, so kokku 3360,58 eurot. Hageja kinnitusel maksis kostja talle töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto), mis brutosummas on 648,34 eurot. Seega peab kostja hagejale tasuma töötasu kokku 2 712,24 eurot (bruto), so 3360,58 – 648,34 eurot (tl 32-33).

KOSTJA VASTUS

2) Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hageja nõudele vastu (tl 50-51). Puuduvad tõendid, et väidetavalt 26.04.2021 hageja kirjutatud töölepingu ülesütlemisavaldus kostjale oleks allkirjastatud hageja poolt ja edastatud tööandjale TsÜS § 69 mõistes, st töötajal oli tahe tööleping erakorraliselt üles öelda. Kanded töötamise registris ei sõlmi ega lõpeta töölepingut. Eluliselt ei ole usutav, et 19.11.2021 allkirjastas hageja volituse S. E. Õigusbüroo OÜ-ga enda esindamiseks kohtus, kui töövaidluskomisjonis esindanud esindaja A. B.17.11.2021 väitis Hugo OÜ-le, et hageja juba pikemat aega elab ja töötab Poolas ja ei saa seetõttu Eestis viibida. Võrreldes 15.06.2021 ja 19.11.2021 volitusi, passitõmmist ja 26.04.2021 töölepingu ülesütlemisavaldust, siis on allkirjades selge erinevus. Kummastav on, et hageja ei mäleta, kus objektidel töötas, st kus töökohustusi täitis (vt töövaidluskomisjoni protokoll). Väljakujunenud praktika kohaselt, kui Eestisse saabus Venemaalt töötaja viisa alusel, siis tuleb teha kanne töötamise registris, et Venemaalt tulija saaks piiri ületada. Tööandja tegi kande töötamise registris 10.02.2021, märkides töölepingulise töösuhte alguseks 11.02.2021. Tegelikkuses töötaja ei olnud huvitatud töötamisest Eestis, töötas alates 15.02.2021 neli päeva ja kadus (ilmselt Poolasse). Kohe alguses kostja küsis avansi 100 eurot ja hiljem veel 500 eurot. Kostjal puudusid ehitaja oskused, tööst ta ei olnud huvitatud, tööl sisuliselt ei käinud, kadus ära, telefonikõnedele ei vastanud, mistõttu tööandja võttis hageja ka registrist maha (tl 50-51).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3) Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele. 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 5) Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja töötas SmartGate OÜ-s suulise töölepingu alusel. Pooled vaidlevad töösuhte perioodi üle ning selle üle, kas kostja tasus töötatud aja eest hagejale töötasu. Hageja seisukoha järgi töötas ta kostja juures perioodil 11.02.2021 kuni 26.04.2021, mil ta ütles töölepingu erakorraliselt üles tööandja töötasu maksmata jätmise tõttu (tl 32-33). Kostja leiab, et hageja töötas kostja juures 4 päeva (21.03.2022 kohtuistungi protokoll tl 89-90). 6) Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohus märgib, et lepingu vormil ei ole primaarset tähendust, oluline on hinnata poolte faktilist käitumist. Töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping võib olla töötaja tööle asumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12). TLS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt aluseks võtta lepingupoolte ühine tegelik tahe ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-17,

p 13). Seega on hageja töötasu nõude õiguslikuks aluseks TLS § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. 7) 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. MKS § 252 lg 1 ja 2 alusel on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, kes on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. MKS § 255 kohaselt on töötamise registri kande aluseks muu hulgas tööd võimaldava isiku taotlus kande tegemiseks. MKS § 256 reguleerib töötamise registri kande parandamise korda, millest tuleneb, et juhul, kui töötamise registrisse kantud andmed on ebaõiged, on neid võimalik parandada. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel. 8) Kostja kui tööandja poolt on 10.02.2021 sisestatud töötamise registrisse kanded hageja kui töötaja kohta ning on märgitud, et hagejal (kes on Venemaa kodanik) on viisa alusel sõlmitud tööleping töötamise algusega 11.02.2021 ning hageja ametiks on majaehitaja (tl 39). Hagi kohaselt maksis kostja hagejale töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto). Seda on kinnitanud hageja esindaja ka 17.06.2021 toimunud töövaidluskomisjoni istungil (tl 68). Töötaja ehk hageja on esitanud 26.04.2021 tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses kostja poolt töötasu maksmata jätmisega (tl 35). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töötamise registrisse on tööandja poolt 20.04.2021 sisestatud hageja töötamise lõpu aeg 14.04.2021 ning lõpetamise aluseks on märgitud TLS § 79. TLS § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et

pooltevaheline töösuhe oleks lõppenud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Kostja on küll vastava kande töötamise registrisse teinud, kuid selle tegelikkusele vastavust hoolimata hageja vastuväitest ei ole kostja tõendanud. Liiatigi, kostja, teades, et töötaja (hageja) esitas tema vastu töövaidluskomisjonile avalduse töötasu nõudes, ei ole ise esitanud näiteks vastunõuet tuvastamaks, millal ja mille alusel saab lugeda pooltevahelist töölepingu lõppemist kehtivaks. 17.06.2021 toimunud töövaidluskomisjoni istungil selgitas hageja esindaja, et hageja esitas 26.04.2021 isiklikult tööandja esindajale Rain Karlsonile (kes on kostja juhatuse liige) töölepingu ülesütlemise avalduse (tl 6-8). 9) Hageja on Venemaa kodanik, kes sai 08.01.2021 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt lühiajalise Eestis töötamise loa perioodiks 08.01.2021 kuni 30.11.2021 (tl 34, 66). Seejuures on vastaval PPA kinnitusel märgitud hageja tööandjaks kostja SmartGate OÜ ning et tööandjal on välismaalaste seaduses sätestatud kutsuja kohustused. Välismaalaste seaduse (VMS) § 190 lg 1 sätestab, et tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. VMS § 291 alusel on kutsuja kohustatud: 1) kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus; 2) võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud; 3) kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või kinnipidamiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot. Seega olid kostjal kui VMS tähenduses kutsujal hageja (töötaja) ees lisaks töölepingu seadusest tulenevatele kohustustele veel teisigi VMS §-s 291 sätestatud kohustusi (tagada majutus jms). 10) VMS § 107 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Seega tuleb maksta välismaalasele, sh ka hagejale töötasu vähemalt 1407 eurot kuus. TLS § 43 lg 1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Osalise tööaja kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. Seega tuleb hageja tööaeg lugeda täistööajaks, so 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kostja pole tõendanud mingil moel töötasu maksmist. Hageja kinnitusel maksis kostja talle töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto), mis brutosummas on 648,34 eurot. Kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et hageja töösuhe oli kehtiv alates 11.02.2021 kuni 26.04.2021.

11) Eeltoodust tulenevalt oli hageja töötasu kostja juures töötades perioodil 11.02.2021 kuni 26.04.2021 järgmine: 1) veebruaris 2021 - 1407/19 × 11 tööpäeva = 814,58 eurot; 2) märtsis 2021 - 1407 eurot, 3) aprillis 2021 - 1407 / 21 × 17 tööpäeva = 1139 eurot, so kokku 3360,58 eurot. Hageja kinnitusel maksis kostja talle töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto), mis brutosummas on 648,34 eurot. Hageja töösuhe oli kehtiv alates 11.02.2021 kuni 26.04.2021. Lähtudes eeltoodust pidi kostja hagejale tasuma töötasu kokku 2 712,24 eurot (bruto), so 3360,58 – (sularahas saadud) 648,34 eurot (tl 32-33). 12) Seega tuleb hageja hagi täielukult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu perioodi 11.02.2021 kuni 26.04.2021 eest summas 2 712,24 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus 13) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult, seega otsus tehti kostja kahjuks, mistõttu kannab kostja hagimenetluse kulud. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja kanda. 14) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 15) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 17) Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot (tl 72-81). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku 4,5 tundi. Seega on hageja õigusabikulud 4,5 x 120 = 540 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks (nt on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta). Kohus ei pea

vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 540 eurot (so õigusabikulu). 18) Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. 19) Menetluskulude kostja kanda jätmise tõttu ei hinda kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.