AM hagi SmartGate OÜ vastu töötasu mõistmiseks (töövaidlusasi nr 4-1/891/21)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
SmartGate OÜ 22.07.2022 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2712 eurot 24 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AM (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja SmartGate OÜ (registrikood lepinguline esindaja Vadim Vilde
Menetluse liik
välja
12164860),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.05.2022 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemisega kantud menetluskulud jätta SmartGate OÜ kanda. AMil puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-11330 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse eelnev käik ning hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 17.06.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/891/21 AMi (avaldaja, töötaja) avalduse SmartGate OÜ (tööandja) vastu osaliselt.
2.Tööandja vaidlustas 19.07.2021 TVK otsuse.
3.AMi (hageja) esitas SmartGate OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu ajaperioodi 11.02.2021 kuni 26.04.2021 eest summas 2712,24 eurot. 08.01.2021 asus hageja kostja juures tööle töölepingu alusel ehitaja ametikohale. Kostja pidi maksma hagejale töötasu vastavalt välismaalaste seadusele 1407 eurot kuus. Kirjalikku töölepingut kostja hagejale kätte ei andnud. Hageja esitas kostjale 26.04.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse seoses töötasu maksmata jätmisega. Töövaidluskomisjon tuvastas, et poolte vahel ei ole kirjalikku töölepingut sõlmitud, kuid töötamise registri väljavõttega on tõendatud, et alates 11.02.2021 töötas hageja kostja juures töölepingu alusel ehitajana. Samuti on tuvastatud, et hageja töötas kostja juures kuni 26.04.2021. Hageja on Xxxxxxxxxx kodanik, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Hageja töötasu kokkuleppe kohta tõendid puuduvad, mistõttu tuleb lähtuda välismaalasele makstavast minimaalsest töötasust, s.o 1407 eurot kuus. Hageja töötas kostja juures täistööajaga 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Hageja töösuhe oli kehtiv alates 11.02.2021 kuni 26.04.2021. Hageja töötasu oli veebruaris 2021 814,58 eurot, märtsis 2021 1407 eurot, aprillis 2021 1139 eurot, s.o kokku 3360,58 eurot. Hageja kinnitusel maksis kostja talle töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto), mis brutosummas on 648,34 eurot. Seega peab kostja hagejale tasuma töötasu kokku 2712,24 eurot (bruto). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Puuduvad tõendid, et 26.04.2021 avaldus oleks allkirjastatud hageja poolt ja edastatud tööandjale TsÜS § 69 mõistes, st töötajal oli tahe tööleping erakorraliselt üles öelda. Võrreldes 15.06.2021 ja 19.11.2021 hageja poolt tema esindamiseks antud volitusi, passitõmmist ja 26.04.2021 töölepingu ülesütlemisavaldust, siis on allkirjades selge erinevus. Väljakujunenud praktika kohaselt, kui Eestisse saabus Xxxxxxxxxxlt töötaja viisa alusel, siis tuleb teha kanne töötamise registris, et Xxxxxxxxxxlt tulija saaks piiri ületada. Tööandja tegi kande töötamise registris 10.02.2021, märkides töölepingulise töösuhte alguseks 11.02.2021. Tegelikult ei olnud töötaja huvitatud töötamisest Eestis, töötas alates 15.02.2021 neli päeva ja kadus, mistõttu eemaldas kostja töötaja ka registrist. Kostja küsis avanssi 600 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 26.05.2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 11.02.2021 kuni 26.04.2021 eest summas 2712,42 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 540 eurot.
2-21-11330
6.Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selles, et hageja töötas SmartGate OÜ-s suulise töölepingu alusel. Pooled vaidlevad töösuhte perioodi üle ning selle üle, kas kostja tasus töötatud aja eest hagejale töötasu.
7.Kostja poolt on 10.02.2021 sisestatud töötamise registrisse kanded hageja kui töötaja kohta ning on märgitud, et hagejal on viisa alusel sõlmitud tööleping töötamise algusega 11.02.2021 ning hageja ametiks on majaehitaja. Töötaja esitas 26.04.2021 tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses kostja poolt töötasu maksmata jätmisega. Töötamise registrisse on tööandja poolt 20.04.2021 sisestatud hageja töötamise lõpu aeg 14.04.2021 ning lõpetamise aluseks on märgitud TLS § 79. Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et pooltevaheline töösuhe oleks lõppenud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Kostja on küll vastava kande töötamise registrisse teinud, kuid selle tegelikkusele vastavust hoolimata hageja vastuväitest ei ole kostja tõendanud. Kuivõrd hageja on Xxxxxxxxxx kodanik, olid kostjal tööandjana hageja ees välismaalaste seaduses sätestatud kohustused. VMS § 107 lg 1 kohaselt tuli kostjal hagejale tasuda töötasu vähemalt 1407 eurot kuus. TLS § 43 lg-st 1 saab järeldada, et hageja töötas täistööajaga. Kostja pole tõendanud mingil moel töötasu maksmist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja töösuhe oli kehtiv alates 11.02.2021 kuni 26.04.2021, oli hageja töötasu kostja juures töötades kokku 3360,58 eurot. Kuivõrd hageja kinnitusel maksis kostja talle töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto), mis brutosummas on 648,34 eurot, tuleb kostjal hagejale tasuda töötasu kokku 2712,24 eurot (bruto). Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja kordas enda varem menetluses väljendatud vastuväiteid hagile. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on töölepingu erakorralise lõpetamise avalduse kätte saanud, ning maakohus ei ole sellele ka tähelepanu pööranud. Samuti on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja on tõendanud kostja kohustuse rikkumise ja hagejale kahju tekkimise. Kostja ei saanud TVK istungil ega menetluses haigestumise tõttu osaleda, kuid maakohus tugines sellegipoolest vaid hageja väidetele. Kostja leidis, et maakohus on asunud valele seisukohale, et käesoleval juhul kohaldub VMS § 107 lg 1. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja pole tõendanud töötasu maksmist ega seda, et kostja tasus hagejale töötasu sularahas kokku 600 eurot. Kostja tõi välja, et hageja avaldas TVK-le, et asus tööle juba 08.01.2021, seega ei tea hageja isegi, mis ajast ta kostja juures töötas. Kohus on valesti tuvastanud hageja tööperioodi. Vastustaja seisukoht
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga täiendab selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab selle menetlemise kulud.
2-21-11330
12.Hageja on esitanud kostja vastu töötasunõude ning poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus võtta aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud, et hageja töötas kostja juures suulise töölepingu alusel ning poolte töösuhe algas 11.02.2021 (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostjal on kohustus maksta hagejale töötasu TLS § 28 lg 2 p 2 alusel nõutud määras eeldusel, et hageja töötas kostja juures ajavahemikul 11.02-26.04.2021.
13.Maakohus otsustas õigesti, et hageja töötas kostja juures suulise töölepingu alusel ajavahemikul 11.02-26.04.2021 töötasuga 1407 eurot kuus, mistõttu on hageja töötasu nõue põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Õige on aga apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väitega, et tõendamata on kostja poolt hageja töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamine (TsMS § 442 lg 8). Kolleegium kõrvaldab selle minetuse ja täiendab otsust vastava põhjendusega. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, on vajalik töölepingu lõppemiseks väljendada tahet. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud (TsÜS § 1 ja § 69 lg 1 [RKTKo 08.05.2019, nr 2-17-9268, p 18]). Praegusel juhul ei ole vaidlust, et hageja 26.04.2021 avalduse puhul on tegemist töölepingu ülesütlemisega. Kolleegium nõustub kostjaga, et ülesütlemisavalduse kättesaamist kostja poolt ei saa lugeda tõendatuks hageja seletusega 17.06.2021 töövaidluskomisjoni istungil, sest tegemist ei ole tõendiga (TsMS § 229). Töövaidluskomisjoni materjali kohaselt esitas hageja 30.04.2021 avalduse lisana töölepingu ülesütlemise avalduse koos tõlkega töövaidluskomisjoni ja see jäeti kostja postkasti (töövaidlusasja 4-1/891/21 toimiku lk 3, 5 ja 10). Kostja esindaja 27.03.2022 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tutvunud töövaidluskomisjoni toimikuga (tl 83). Igal juhul on ülesütlemisavaldus koos tõlkega esitatud kohtule (tl 35). Kostja on selle 14.01.2022 ka ise kohtule esitanud (tl 53), mistõttu saab järeldada, et hiljemalt nimetatud kuupäevaks oli kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud. Olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, oli kostjal TLS § 105 ja 106 järgi õigus vaidlustada ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja ei ole ülesütlemise tühisuse tuvastamise avaldust või hagi esitanud. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt, kui ülesütlemise tühisuse tuvastamise avaldust või hagi selle tähtaja jooksul ei esitata või esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (ibidem). Seega leidis maakohus õigesti, et töösuhe kestis 11.02.-26.04.2021 ning tõendamata jäid kostja väited, et hageja töötas tema juures 4 päeva ja/või, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel mingil varasemal kuupäeval.
14.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus tuvastas hageja väidetud töötasu suuruse (1407 eurot kuus) juhindudes mh VMS § 107 lg-st 1, sest kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid töötasu suuruse kokkuleppe kohta. Kostja kinnitas ise maakohtu 21.03.2022 istungil, et on maksnud hagejale kokku töötasuna 600 eurot (tl 89p, ajamärk 00:03:14), nagu viimane ka väitis. Seega ei olnud pooltel makstud töötasu suuruse üle vaidlust ning apellatsioonkaebuse viide hageja paljasõnalisele kinnitusele on asjakohatu.
15.Arvestades ka ülaltoodud põhjendusi, jääb maakohtu otsus muutmata.
2-21-11330
16.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, puuduvad hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.