Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx), esindajad lepinguline esindaja: Aivari Olli (e-post: xxx); Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja: Vladimir Makarov (e-post: xxx). Istungi toimumise aeg
14. aprill 2022
Istungil osalenud isikud
Hageja X ja tema lepinguline esindaja Aivari Olli (mõlemad videosilla vahendusel); Kostja Y ja tema lepinguline esindaja Vladimir Makarov (mõlemad videosilla vahendusel).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Y’lt hageja X kasuks 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 74 senti, s.h mittevaraline kahju 350 eurot, varaline kahju 350 eurot ja seisuga 26.05.2022 arvestatud viivis 39.74 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (700 eurolt) alates 27.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõue 700 eurot. 1 (15)
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1 105 (üks tuhat ükssada viis) eurot (sh riigilõiv 350 eurot ning osaliselt õigusabikulud 650 eurot ja tõlgikulud 105 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 105 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.10. septembril 2021 esitatud ja kohtu nõudel 27. septembril 2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas 20.06.2021 Facebookis grupis «Таллиннцы» postituses hageja kohta ebakohased väärtushinnangud ning vaenu õhutamise: 1) „ Ma tean isiklikult postituse autorit, kuna mu ema elab selles majas. Heatahtlik, intelligentne naine, mida ei saa öelda selle maja esimehe X kohta. Ja nagu ma aru sain on Xl dementsus ja ta ei anna oma tegudest aru ning on aeg minna väljateenitud puhkusele ja mitte kätte maksta nende imelistele naistele, kes sellist ilu teevad“. Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon defineerib dementsust kui omandatud kroonilise või progresseeruva kuluga sündroomi, mille puhul on tegemist mitme intellektuaalse tegevuse kahjustusega (kaasa arvatud mälu ja mõtlemine) ning sealjuures ei esine teadvuse hägunemist. 2) „ Muide, teda lasti õhku juba 20 aastat tagasi, isa rääkis mulle, kes töötas politseis ± aga siis ma olin 10 -aastane“. 3) „Xt lasti õhku 20-25 aastat tagasi ± see ütleb juba palju selle kohta, milline inimene ta on“. 4) ebakohane väärtushinnang ning vaenu õhutamine „Tfui-tfui tfui, hoidku jumal omada sellist diagnoosi nagu Xl ...“. 5) „Esimees vihkab lilli, ma olen mitu korda näinud, kuidas ta neid imelisi naisi pisarateni viis, kuidas ta nende peale karjus, neid nimetas, laimas“. 6) 21.06.2021 „ Lihtsalt esimees ei ole oma peaga sõbralikes suhetes (dementsus ja seetõttu on elanikel nii palju probleeme“.
2.Kostja kirjutas Facebooki kommentaarid enda isikliku Facebooki kasutaja nime „Y“ nime alt. Seega ei ole vaidlust, et just kostja on hageja au teotavate tekstide autoriks ja avaldajaks. Kostjale on edastatud nõudekiri e-posti aadressile xxx, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja on nõudekirja kätte saanud. On ilmne, et kostja on nõudest teadlik ning on sellega tutvunud, kuid ei pea hageja õiguste rikkumist oluliseks.. Kostja tegevus on jätkuv ning hageja maine rikkumine ja au teotamine kestev, kuna kommentaarid on endiselt kättesaadavad. Kostja pole laimu ka pärast nõudekirja saamist eemaldanud. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. 2 (15)
2-21-14268
3.Kostja avaldatud tekstid kannavad endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele negatiivse kuvandi. Kostja nimetab hagejat haigeks inimeseks diagnoosiga dementsus, millega õhutab vaenu hageja vastu, luues väära arusaama hagejast. Kostja avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud tekstide pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja haige inimene, kes juhib korteriühistut. Kostja on eksinud ka käibekohustuse vastu mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu. Eeltoodud ebakohaste väärtushinnangute põhjendamise koormis lasub kostjal kui väidete avaldajal. Kui kostja ei suuda enda väiteid tõendada ning hageja suhtes esitatud väited on valed ehk au teotavad ehk nendega rikutakse õigusvastaselt hageja au, kuulub mittevaralise kahju nõue rahuldamisele. Täiendavalt on kostja rikkunud käibekohustust, mis kohustab ühiskonnaliikmeid hoiduma teistele kahju tekitamisest.
4.Kostja tegevus on antud olukorras õigusvastane, sest isegi hüpoteetilisel juhul (mida ei esine), kus kostja tegevust hageja au ja head nime teotava teksti esialgset avaldamist ei saa pidada õigusvastaseks, on kostja poolt laimu jätkuv avaldamine igal juhul õigusvastane, sest kostja sai teada, et tema avaldatud väited on ebaõiged või ebakohased ning teevad hagejale haiget. Esimese alternatiivina on kostja tegevus õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kannatanu isikliku õiguse rikkumine alati õigusvastane. Kostja kommentaarid kutsuvad teisi inimesi hagejat alandama ja taunima kostja avaldatud teksti abil. Teise alternatiivina võib avaldamine muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-67-10 ja 3-2-1-80-13, p 38).
5.Lisaks on kostja sõnumid igal juhul õigusvastased kuna see on tahtlik heade kommete vastane käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-62-13, p 17 ja 3-2-1-18-15, p 10). Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-18-15, p 10 ja nr 3-2-1-101-16, p 16). Kostja oli selgelt teadlik, et oma tegevusega põhjustas ta hagejale tugeva üleelamise, stressi ja kahju. Hagejal tekkis kostja sõnumi järgselt stress. Järelikult oli kostja tegevus õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja tegevus on õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitama. Kui kostja soovib kahju tekitamise menetluse kestel lõpetada, saab seda arvestada kui kostja vabatahtlikku loobumist õigusvastase kahju tekitamise jätkamisest.
6.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul viib praeguse kaasuse analüüs selleni, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas. Seega on kostja teotanud hageja au läbi laimavate tekstide avaldamise. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu 3 (15)
2-21-14268 välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis pole muutunud või muutumas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse.
7.Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 13). Mittevaralise kahju suuruse tõendamine. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav tuua esile need asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 28). Avaldatud laim on internetis kättesaadav olnud juba mitmeid kuid. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Arvestades kostja vanust ja elukogemust, pidi kostja mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejal kahju tekkimist.
8.Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub hageja jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka tema töökaaslaste silmis. Hageja on KÜ XXX ja , KÜ WWW juhatuse esimees ning pearaamatupidaja QQQ OÜ ja CCC OÜ. Kostjal pole võimalik esitada ühtegi usutavat põhjendust, miks peaks kostja laim jätkuvalt avalikkusele kättesaadav olema. Kostja eesmärk on kavatsetult ja tahtlikult (VÕS § 104 lg 5 tähenduses) hagejatele kahju tekitada.
9.Igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 29). Varasemast Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 11). VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostja varalist seisundit. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.
4 (15)
2-21-14268
10.Hageja nõuab ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt õigusteoorias avaldatud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada eeldusel, et kulud on VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikud, st need on võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Nõude maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kuis isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Vastavat põhimõtet on kinnitanud praktikas ka Riigikohus, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-08, p 18; nr 3-2-1-138-10, p 29; nr 3-2-1-1913, p 11). Hageja näol ei ole tegemist õigusalaseid eriteadmisi omava isikuga, kes oskaks ise koostada õiguslikust aspektist korrektset nõuet oma rikutud õiguste kaitseks ja rikkumise lõpetamiseks.
11.Hagejale osutati õigusteenust nii esialgse õigusliku analüüsi tegemise, tekstianalüüsi, nõudekirja koostamise kui ka hiljem kostja tegevuse analüüsi näol. Eelneva tõttu pöördus hageja vastavasisulise nõude koostamiseks õigusbüroo OLLI&PARTNERID OÜ poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 350 eurot (ilma käibemaksuta).
12.Keskmine mõistlik inimene võis näiteks välja lugeda dementsust puudutavast artiklist (https://ekspress.delfi.ee/artikkel/71746165/tiina-jogeda-millal-voib-inimest-dementseks-pidada? ) järgmist: „Kaob orientatsioon, suunataju, jutujärg läheb rappa (või ringlema). Mälu nõrgenemisega kaasnevad ka meeleolu- ja käitumishäired, arutlusoskuse vähenemine, depressioon. Nii võib toredast inimesest kujuneda isegi tõeline nõid, sest haiguspilti käivad ka kriiskamine, põgenemine, isegi teiste ründamine jne.“ Ehk siis WWW majaelanik võib luua endale kuvandi väljavalitud WWW KÜ esimehest, mis ilmselgelt ei ole positiivne ning võib olla ka tõrjuv.
13.1993.a. oli tõesti organiseeritud kurjategijate poolt hageja korteri ukse plahvatus. 1993.a tegeles hageja elektrimootorite tarnega Valgevenest ning nagu nonde aastate kohasele kuritegelikule õhkkonnale keeldus hageja kurjategijate pakkumise vastuvõtmast (pakuti nn. „katust“), peale mida leidsidki aset ähvarduskõned ning viimaks ka 200gr tortüüli plahvatus hageja korteri ukse taga. Politsei menetles antud kuritegu, kuid kuriteo toimepanijad jäid tuvastamata. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja faktiväiteid, vaid on andnud nendele ebakohase väärtushinnangu ja valeväite mõisted. Lisaks on hagiavalduses toodud kostja kommentaarid kronoloogilises järjekorras, mis omakorda on sisupoolest jälgitav. Kuna hagiavalduse punktis 2 on Kostja märkinud Hageja eesja perekonnanime, hiljem piirdunud ainult eesnimega ning järgnevalt nimetanud ainult ametikoha nime järgi. Hageja lisab täiendava tõendina Facebook lehele laimavate ja ebakohaste väärtushinnangute kommentaaride alglehe, millest arenes kogu osalejate vestlus. Sellel on näha, et jutt käib WWW KÜ-st ning selle esinaisest.
14.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras ning varalise kahju hüvitis summas 350 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
5 (15)
2-21-14268
15.25. oktoobril 2021 esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud hagiga. Vastuse kohaselt 19.06.2021 postitasid korteriühistu WWW elanikud Facebook'i postituse järgmise sisuga: „ Hinge appi karje!!! Meie maja kõrval WWW on selline iludus. Aga meie juhatusele esimehega eesotsas see kõik ei meeldi. Ja nad tahavad selle iluduse hävitada. Äkki keegi annab nõu, kuhu abi saamiseks pöörduda. Ja kuidas seda iludust säilitada“ .../ Kõikidest kommentaaridest esitas hageja hagi ainult kostja vastu. Kommentaaride hoolikas analüüs näitab, et selles postituses nimetati hagejat „hulluks“, „lolliks“ ja kirjutati ka, et hageja peaga pole kõik korras. IG kirjutas «Ja juhatusel ei ole mitte lihtsalt pea haige, seal lihtsalt veritseb. Haiged inimesed». VG märkis, et / «Teie esimehel ei ole kõik korras peaga. Vabandage». LR märkis, et / «Sellel esimehel on kindlasti peaga ku – ku». TT kirjutas, et « Selliseid «esimehi» pole vaja, ma nimetan selliseid hulludeks!». ZP kirjutas, et « Teie esimees on loll». LE märkis, et / «Teie esimees ei sõbrusta peaga, selline iludus. Tuleb ta minema ajada». LG märkis, et /«Kas ta pani jooksu psühhiaatria haiglast? Sellist iludust hävitada»
16.Kostja ei pea sõna „dementsus“ solvavaks väljendiks. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas kõikidest kommentaaridest just kostja kommentaar oli hagejat solvav. On eluliselt ebausutav, et sõna „dementsus“ solvas ja alandas hagejat, kuid samal ajal, kui teised inimesed rääkisid hageja kohta, et ta on „loll“, „hull“, põgenes psühhiaatria haiglast jne, ei solvanud ega alandanud teda üldse. Ka kostja väärtushinnanguid hageja ebapädeva juhtimise, lubamatu käitumise, oma võimu kuritarvitamise ja ebaõigete juhtimisvõtete kohta ei saa pidada ebakohaseks, mistõttu ei ole kostja poolne andmete ja väärtushinnangute avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 esimese ning VÕS § 1047 lg 2 alusel. Samas tuleb VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Korteriomanikel peab olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi, sh ühistu juhtimise tegevuse kohta. Seesugune õigus oli ka kostjal. Selle õiguse eitamine viiks olulise ning ebaproportsionaalse sõnavabaduse (PS § 45) riiveni, mida ei õigusta ka vajadus tagada hageja põhiseaduslik õigus au ja hea nime kaitsele. Samuti ei võimaldaks vastupidine tõlgendus korteriühistul ühelgi juhul tõstatada juhtimise õiguspärasuse küsimust ilma kartuseta võimalike tagajärgede suhtes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 leidnud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult.
17.Sõna dementsus on tõesti mäluhäire haigus, kuid ka tavainimesel on sõnal dementsus erinev tähendus, nimelt nimetatakse dementsust madalaks mõistuseks või vanadus marasmiks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaldatud väiteid tuleb hinnata sellistena nagu nad avaldatud on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida hageja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-67-10, p 10, 3-2-1-145-07, p 13, 3-2-1-8013, p 36). Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja, mainides kommentaarides sõna dementsus, ei avaldanud hageja haiguse saladust, vaid iseloomustas seega korteriühistu esimehe tegevust. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et sõna dementsus ei sisalda solvavat iseloomu, mida ei saa öelda selliste sõnade kohta nagu „loll“, „hull“, „põgenes psühhiaatria haiglast“ jne. PS § 19 järgi, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Eeltoodu ei anna siiski alust järeldada, et Facebookis hageja diskuteerida on VÕS § 1046 järgi õigusvastane. Hageja tegevuse üle (nagu KÜ esimehe) arutamine eeltoodud asjaoludel ei kahjusta ülemäära hageja isiklikke õigusi.
18.Hageja eksitab kohut, kui ta väidab, et pöördus kostja poole nõudekirjaga ja kostja on nõudekirja kätte saanud. Kostja esitab väljavõtte oma e-post kastist, kus on selge, et hageja ei saatnud kostjale mingeid pretensioone (nõudekiri). Kostja rõhutab, et hageja pöördus peale kommentaaride lugemist 6 (15)
2-21-14268 politsei poole palvega algatada kostja suhtes kriminaalasi. Politsei keeldus kriminaalasja algatamast ja võttis kostjaga ühendust, kus palus kommentaarid eemaldada. Kostja kustutas need kommentaarid samal päeval, kuid teised teiste inimeste kommentaarid hageja kohta on seni avalikkusele kättesaadavad.
19.Hagejale mittevaralise kahju hüvitiste väljamõistmine oleks olnud põhjendamatu isegi siis, kui hageja väited ebaõigete andmete avaldamise kohta oleksid olnud tõendatud. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
20.Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RK TKo 3-2-1-85-08, p 11). Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.
HAGEJA SEISUKOHT
21.17. novembril 2021 esitatud seisukohas märgib hageja, et teiste kommentaatorite elukohad ei ole WWW. Kostja on enda vastuses esitanud uue ebakohase väärtushinnangu hageja suhtes, kes on väidetavalt ebapädeva juhtimise, lubamatu käitumise, oma võimu kuritarvitamise ja ebaõigete juhtimisvõtetega.
22.Hageja valiti esmakordselt WWW juhatusse 2002. aastal. Valimised toimuvad iga 2 aasta tagant ja hageja on valitud juhatusse ja juhatuse esimeheks kõik aastad alates 2002. aastast. Juhatuse töö kõik aastad, alates 2002. aastast, sai koosolekutel omanike heakskiidu. 2021. aasta protokollist on näha, et töö sai ka koosoleku heakskiidu.
23.Kostja on leidnud, et dementsus ei ole nende seisukohalt solvav väljend, kuid hageja vaidleb sellele vastu ning leiab, et dementsus on tõsine vaimuhaigus, mille puhul ei ole võimalik töötada vastutusrikastel ametikohtadel. Kostja on enda kommentaarides märkinud hageja ees- ja perekonnanime (X). Kuna kostja on korteri WWW-xx omanik, võivad lugejad ja majaelanikud arvata, et tal on haiguse kohta infot ja seda uskuda. Samas selline ebakohane ja valelik väärtushinnang võib takistada hageja juhatusse valimist 2022. aasta valimiskoosolekul.
24.Kostja on enda vastuses kommenteerinud 19.06.2021 Facebook postitust: „ Hinge appi karje!!! Meie maja kõrval WWW on selline iludus. Aga meie juhatusele esimehega eesotsas see kõik ei meeldi. Ja nad tahavad selle iluduse hävitada. Äkki keegi annab nõu, kuhu abi saamiseks pöörduda. 7 (15)
2-21-14268 Ja kuidas seda iludust säilitada“ .../ Siinkohal juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostja oli teadlik, et otsust WWW majaesise maatüki renoveerimise kohta ei teinud mitte ühistu juhatus ja mitte juhatuse esimees X isiklikult, vaid korteriomanikud 15.05.2021 kirjalikul hääletusel. Postituse algataja on teadlikult lugejaid eksitanud. Kostja veenab oma kommentaarides Facebookis grupis «Таллиннцы», et on WWW asuva korteri omanik ja elab koos oma emaga. Seetõttu teab ta maja tegelikku seisu, sh. esimehe X haiguse diagnoosi. Kostja kordab korduvalt, et hagejal on diagnoositud dementsus.
25.Vale on kostja väide, et hageja ei saatnud kostjale mingeid pretensioone (nõudekiri). Hageja esitas väljavõtte saadetud e-postist, millest nähtub, et nõudekiri on hageja lepingulise esindaja poolt saadetud nii kostjale, kui ka hagejale. Vale on kostja väide, et hagejal on kostja vastu isiklik vastumeelsus. Tegemist on paljasõnalise väitega. Kostja on esitanud 3 iseloomustust, mida ei saa tõenditena kohaldada, kuna lisatud väidetavad iseloomustused elanikelt krt. 82 ja krt. 66 (3 aastat ei ela majas, müüs korteri) ei vasta enamuse majaelanike arvamusele, ei ole objektiivsed, ei sisalda tõendeid ja on laimavad. Kostja viitab oma vastuses RL, sündinud 1938. aastal, kes elab majas 1,5 aastat, ning kes on varasemalt olnud kriminaalkorras karistatud ja omanud probleemseid suhteid oma varasema elukohajärgsete KÜ juhatajatega. Hageja peab RL nimel andmete esitamist ilma tõenditeta laimuks ja katseks kohut eksitada. RL osas on varaseamalt kirjutanud ka ajakirjandus, kui isik on toime pannud varguse, rünnanud ametniku ja politseiniku. Seega ei saa lugeda RL poolt esitatud iseloomustust tõeseks. Samuti viitab kostja enda vastuses S arvamusele, kes ei ole omanikud ega ela WWW majas. krt. 66. Eelmainitud korteris elavad uued omanikud, kes koosolekul hääletades on avaldanud juhatusele oma heakskiitu ja toetust.
26.Hagi esitamise ajal kohtule ei olnud postitused kustutatud. Nüüd on puudu vaid sõna "dementsus", kuid ülejäänud on säilinud. Hageja on teinud omaltpoolt kõik, et kohtuvaidlust vältida, kuid kostja ei ole kohtuvälist lahendust võimalikuks pidanud, sh isegi soovinud seda diskuteerida ega teinud vastuettepanekut asja klaarimiseks. Kostja on küll enda vastuses väitnud, et ei pea sõna „dementsus“ solvavaks, kuid mingil põhjusel on ta selle kommentaaridest kustutanud. Seega on kostja kaudselt tunnistanud, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mis tuleb kommentaaridest kustutada. Kostja, moonutades tahtlikult tegelikkust, väidab, et hageja on vaimuhaige ja tal on diagnoos "dementsus", millega pani hagejat kogema vaimset valu ja kannatusi. Enda kommentaaridega veenis kostja lugejaid, et hageja ei saa WWW ühistut juhtida, ka ettevõtete juhid ja partnerid võivad samuti hakata kahtlema hageja vaimse tervise seisundis.
KOSTJA SEISUKOHT
27.11. veebruaril 2022 esitatud seisukohas kostja teatas, et kohus peab otsuse tegemisel lähtuma kõigi poolte poolt kohtule esitatud tõendite hindamisest. Hagiavalduses esitas hageja valikulisi kommentaare, mis avaldati avalikult. Hageja tõmbas kommentaari konteksti välja ja esitas kohtule ainult need kommentaarid, mille kostja avaldas, jättes kohtule näitamata muid (teiste inimeste) kommentaare, mis olid samuti hageja kohta kirjutatud. Seega võib eeldada, et esitades kohtule mittetäieliku teabe, ei saaks kohus otsuse tegemisel igakülgselt ja objektiivselt käsitleda kõiki selles tsiviilprotsessis esitatud argumente ja tõendeid. 25.10.2021 kostja vastuse lisad 9-11 tõendavad, et hagejal on kostja vastu isiklik vastumeelsus.
8 (15)
2-21-14268
28.Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi nõudekirja, vastasel juhul võtaks ta kindlasti kasutusele kõik meetmed, et lahendada kõik kohtuväliselt. Kostja postkasti väljavõttest ajavahemikul 12.-14.07.2021 on näha, et kostjale nõudekirja ei laekunud.
29.Kostja rõhutab, et väidete kustutamine ei tähenda, et kostja on kaudselt tunnistanud ebakohased väärtushinnangud, vaid ainult seda, et kostja ei ole konfliktne isik ning kui adressaadile ei meeldi kostja ütlused, siis on kostja valmis need kustutama. Kostja pöörab tähelepanu, et ennekõike kujundavad inimese mainet tema enda sõnad ja teod ning kostja ei saa kujundada hageja mainet. Postitud kommentaaril ei saanud tekitada keskmises mõistlikus lugejas hagejast halvustavat muljet, nagu oleks hageja hull inimene jne. Kostja avaldatud väärtushinnang ei saanud seetõttu tekitada avalikkuse silmis ka hagejast ebaõiget kuvandit. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine sai kahjustada seoses postitusega. Tegemist on hageja isikliku subjektiivse arvamusega. Kostja kordab oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmine välistatud ainuüksi seetõttu, et kostja kirjutas oma arvamuse millal teised arvamused on sügavamad.
KOHTUISTUNG
30.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagi juurde. Hageja selgitas, et laim on suunatud hageja isiklikul aadressil, mitte juhatuse liikme aadressil. Kostja kindlalt teadis, et see on teadlik vale. Kostja näitas hageja ees- ja perekonnanime ja kus töötab. Hageja ei saa täita oma kohustusi.
31.Kostja ja tema esindaja jäid kostja seisukohtade juurde, et hageja ei ole tõendanud temale tekitatud moraalset kahju ning palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja sõna „dementsus“, mida hageja rõhutab, ei ole kostja poolne diagnoos, vaid teiste sõnade nt „loll“ poliitkorrektne väljend.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastustega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
33.19.06.2021 avaldas kasutaja VS Facebookis grupis „Таллиннцы“ postituse: „ Hinge appi karje!!! Meie maja kõrval WWW on selline iludus. Aga meie juhatusele esimehega eesotsas see kõik ei meeldi. Ja nad tahavad selle iluduse hävitada. Äkki keegi annab nõu, kuhu abi saamiseks pöörduda. Ja kuidas seda iludust säilitada“ (t.lk 44-45). Sellele postitusele omakorda järgnesid teiste isikute postitused, milledest Y (kostja) avaldatud postitused on käesoleva vaidluse objektiks. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt 20.06.2021 avaldas kostja postitused: „Ma tean isiklikult postituse autorit, kuna mu ema elab selles majas. Heatahtlik, intelligentne naine, mida ei saa öelda selle maja esimehe X kohta. Ja nagu ma aru sain on Xl dementsus ja ta ei anna oma tegudest aru ning on aeg minna väljateenitud puhkusele ja mitte kätte maksta nende imelistele naistele, kes sellist ilu teevad“; „Muide, teda lasti õhku juba 20 aastat tagasi, isa rääkis mulle, kes töötas politseis ± aga siis ma olin 10 -aastane“ (t.lk. 7); „Xt lasti õhku 20-25 aastat tagasi ± see ütleb juba palju selle kohta, milline inimene ta on“; „Tfui-tfui tfui, hoidku jumal omada sellist diagnoosi nagu Xl“ (t.lk. 8); „Esimees vihkab lilli, ma olen mitu korda näinud, kuidas ta neid imelisi naisi pisarateni viis, kuidas ta nende peale karjus, neid nimetas, laimas“ (t.lk. 8a). 21.06.2021 avaldas kostja postituse: „Lihtsalt esimees ei ole oma peaga sõbralikes suhetes (dementsus ja seetõttu on elanikel nii palju probleeme“. Pooltel ei ole vaidlust kostja poolt hageja kohta eeltoodud postituste avaldamise üle. 9 (15)
2-21-14268
34.Käesolevas menetluses hageja esitatud põhiväited on: 1) Kostja avaldatu kujutab ennast väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele negatiivse kuvandi. 2) Ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. 3) Kostja rikkunud käibekohustust, mis kohustab ühiskonnaliikmeid hoiduma teistele kahju tekitamisest. Kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt ja heade kommete vastane käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi.
35.Kostja põhivastuväited on: 1) „Dementsus“ ei ole solvav väljend. Dementsus on mäluhäire haigus, kuid tavainimese jaoks on sõnal dementsus madala mõistuse või vanadusmarasmi tähendus. 2) Ei ole eluliselt usutav, et kostja väljend „dementsus“ solvas ja alandas hagejat, kuid teiste isikute poolt hageja kohta avaldatud sõnad „loll“, „hull“, „põgenes psühhiaatria haiglast“ jne, ei solvanud ega alandanud hagejat. 3) Kostja väärtushinnanguid hageja ebapädeva juhtimise, lubamatu käitumise, oma võimu kuritarvitamise ja ebaõigete juhtimisvõtete kohta ei saa pidada ebakohaseks ja kostja väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 ning VÕS § 1047 lg 2 alusel.
36.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 tulenevalt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) mis ennast kujutavad kostja poolt hageja kohta avaldatud postitused; 2) kas kostja on rikkunud hageja õigusi; 3) kui jah, kas esineavad alused kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks või hagi rahuldamata jätmiseks.
38.Kostja oma poolt avaldatud postitustes järeldab, et X (hageja) kui maja (korteriühistu) esimehe kohta ei saa öelda, et hageja on heatahtlik ja intelligentne. Hagejal on dementsus ja ta ei anna oma tegudest aru ning on aeg minna väljateenitud puhkusele. Esimees vihkab lilli, viis naisi pisarateni, karjus nende peale karjus, neid nimetas, laimas. Lisaks järeldab kostja, et hagejat lasti õhku 20-25 aastat tagasi, mis kostja arvates ütleb juba palju selle kohta, milline inimene ta on“. Kohus nõustub hagejaga, et eelnimetatud kostja postitused kujutavad ennast kostja ebakohased väärtushinnangud hageja kohta. Hageja väidab, kostja on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et kostja avaldatud postituste pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale jääb mulje justkui hageja haige 10 (15)
2-21-14268 inimesena juhib korteriühistut ning selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.
39.Pooltel on tekkinud vaidlus selles, kas väljendi „dementsus“ vaba kasutamine on lubatud hageja kui korteriühistu juhatuse esimehe suhtes, kas see väljend rikub hageja õigusi ning kas see tekitab hagejale kahju. Tartu Ülikooli veebileheküljel https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfoandmebaas/dementsus/ avaldatud informatsiooni kohaselt dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk-järguline langus. Dementsus ei ole haigus, vaid hulk sümptomeid, milledeks on muu hulgas mälu halvenemine; raskused keerulisema informatsiooni mõistmisel, kontsentreerumisel; vähene otsustusvõime; oma tegude tagajärgede mittemõistmine; mõtlemisvõime kahanemine jne. Veebileheküljel https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F0.htm avaldatud informatsiooni kohaselt dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne.
40.Kostja on 11.02.2022 menetlusdokumendis toonud esile hageja juhatuse liikmeks valituks osutumise asjaolude koha, milledel käesolevas vaidluses ei ole suurt tähendus. Tähendus on vaid sellel, et hageja on KÜ WWW, Tallinn, juhatuse esimees (t.lk. 26). Hagiavalduse ja sellele lisatud töötamise registri elektroonilise väljavõtte kohaselt hageja on ka KÜ XXX, Tallinn, juhatuse esimees ning pearaamatupidaja QQQ OÜ-s ja CCC OÜ-s (t.lk. 12). Nimetatud asjaolud ei ole menetluses vaidluse all. Kostja väidab, et demokraatlikus riigis elamisest tulenevalt ja PS § 19 sätestatud õiguse vabale eneseteostusele realiseerimiseks on tagatud mõtte-, sõna- ja ajakirjandusvabadus ning et korteriomanikuna peab ka kostjal olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi, sh ühistu juhtimise tegevuse kohta. Selle õiguse eitamine viiks olulise ning ebaproportsionaalse sõnavabaduse riiveni, mida ei õigusta ka vajadus tagada hageja põhiseaduslik õigus au ja hea nime kaitsele.
41.Põhiseaduse (PS) § 45 sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Heas usus käitumine tähendab omakorda käitumine viisil, mis välistab teisele isikule kahju tekitamist. Kohtu järelduse õigust kinnitab TsÜS § 138 lg 2, mille kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostjal ei olnud keelatud avaldada seisukohti juhatuse tegevuse osas. Kostja avaldatud seisukohad järgnesid 19.06.2021 avaldatud postitusele. Kostja on kahe päeva jooksul korduvalt (6 korda) avaldanud arvamused, millede sisust saab keskmise mõistusega kostja avaldatud postituse lugejal tekkida hagejast kui ajufunktsioonidee ja mälu halvenemisega juhatuse esimehest. Kostja ühelt poolt kirjutab, et hageja on dementsuse diagnoosiga isik, teiselt poolt aga väidab, et kasutas sõna dementsust hageja suhtes, kuna leidis, et see väljend on pehmem kui väljend loll. Kuna pooled elavad ühes ja samas elumajas ja hageja on selles elumajas moodustatud korteriühistu esimees, siis omas kostja hageja kohta piisavalt informatsiooni ja teadis, et tema poolt hageja kohta avaldatud info ei vasta tegelikkusele. Seega on kostja avaldanud hageja kohta tegelikkusele mittevastava informatsiooni, mis võib mõistlikul postituste lugejal tekitada hagejast negatiivse kuvandi. Avaldatu põhjal saab iga mõislik 11 (15)
2-21-14268 inimene järeldada, et korteriühistut juhib juhatuse esimees, kes on dementne, kes ei anna aru oma tegude tähendusest, on rumal ja loll.
42.VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Käesoleval juhul ajendas kostjat avaldama postitused 19.06.2021 postitus (t.lk. 44, 45) ehk see, et kostja on sisuliselt ühinenud isikutega, kes kritiseerib korteriühistu juhatuse tegevust lillepeenarde hävitamisel. Kohtuistungil antud hageja selgituste kohaselt laimas kostja mitte juhatust, vaid hagejat isiklikult, kuna näitas ees- ja perekonnanime ja seda, kus hageja töötab, väites, et hagejal esineb psüühiline haigus. See tekitab hagejale moraalseid kannatusi, hageja ei maga öösel hästi ja ta tervis halvenes. Peale seda ei saa hageja tulemuslikult töötada. Hageja sai telefonikõnesid teistelt isikutelt. Kuna hageja õpetab ülikoolis raamatupidamist, siis hakati ka sealt hagejale helistama. Pidevalt helistati teistest korteriühistutest. Hagejat nähes peatasid teda korteriühistu liikmed, kes pidevalt rääkisid temaga sel teemal. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hagejal kui korteriühistu juhatuse esimehel kriitika talumise kohustuse olemasolu kohta. Riigikohus on lahendi 3-2-1-161-05 punktis 15 leidnud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Maakohus leiab, et kostjal kui korteriühistu WWW, Tallinn, liikmel oli küll õigus muu hulgas ka Facebookis postitusi avaldades juhatuse tegevust kritiseerida, kuid seejuures tuleks vältida väärtushinnangute avaldamist juhatuse esimehe isiku kohta. Sellisel juhul oleks kostja saanud vältida hagejale mittevaralise kahju tekitamist.
43.Maakohtu arvates ei kaalu käesoleval juhul kostja õigus kritiseerida juhatust hageja õigust aule ja heale nimele (VÕS § 1046 lg 2). Sisuliselt ei ole kostja korteriühistu juhatust kritiseerinud ega seisukohta avaldanud teema kohta, mille arendamiseks postitusi kirjutati. Kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud rikkuvad hageja isiklike õigusi, tekitavad talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Selline rikkumine on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 õigusvastane, sõltumata ajendist, millest tingituna kostja neid avaldas. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Riigikohus on 13.01.2010 otsuse 3-2-1159-02 punktis 16 korranud varasemat seisukohta, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.
44.VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostja on süüdi selles, et ta korduvalt ja tahtlikult avaldas hageja kohta postitused eesmärgiga teotada au ja väärikust, rikkuda mainet ja tekitada hagejale mittevaraline kahju. Seega kehtib VÕS § 1043 tulenev üldine põhimõtte ja kostja peab hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on 3-2-1-159-02 punktis 16 samuti sedastanud, et tuleb tahtlikku rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks. 12 (15)
2-21-14268
45.Kostja väitel, et teised korteriomanikud on avaldanud hageja kohta sügavamaid (rangemaid) postitusi kui kostja, ei ole asjas tähtust, sest TsMS § 205 lg 1 järgi hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. TsMS § 3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab. Käesoleval juhul nõuet kostja vastu ei esitatud kostja ja kolmandate isikute poolt ühiselt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise eest.
46.Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja on hagiavalduses pidanud mõistlikuks mittevaralise kahu suuruseks 1 000 eurot. Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Hagi esitamine ei mõjutanud kostjat. Kostja on ka kohtumenetluse käigus arvamusel, et hageja peab taluma kostja ebakohaseid väärtushinnanguid ja väljendeid. Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahjuhüvitisena 350 eurot. Nimetatud kahju väljamõistmisel lähtub kohus muu hulgas ka kostja varalisest seisundist. Kohtuistungil antud kostja selgituste kohaselt on kostja ülalpidamisel 1 alaealine laps ja tema sissetulekuks on keskmiselt 900 eurot kuus. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada üksnes 350 eurot ulatuses.
47.Hageja nõuab kostjalt ka varalise kahju hüvitamist summas 350 eurot. Sellise nõude esitamist on hageja põhjendanud sellega, et ta on kohtuvälise lahenduse otsimiseks pöördunud kostja poole nõudekirjaga. 13.07.2021 nõudekirjas palus hageja kostjal hüvitada au teotamisega tekitatud kahju 1 350 eurot (t.lk.10-11). 04.05.2017 on Y saatnud e-posti aadressilt xxx e-kirja, milles avaldas soovi korteri eest arvete saamiseks e-posti teel ja paberkandjal (t.lk. 29). Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud e-postiaadress kuulub kostjale. Kostja poolt esitatud tema postkasti sissetulevate e-kirjade sees ei ole hageja saadetud nõudekirja (t.lk. 60-63). Kuna hageja esitatud tõendi kohaselt on hageja lepinguline esindaja 13.07.2021 postitanud e-kirja kostja e-posti aadressile xxx ja saatnud kirja koopia ka hageja e-posti aadressile xxx (t.lk. 84), mille lõpust on nähtav ka manustatud nõudekirja pealkiri, siis leiab kohus, et kostja sissetulevate e-kirjade sees ei ole hageja saadetud nõudekirja põhjusel, et kostja on selle kustutanud. Seega loeb kohus nõudekirja kostjale kätte toimetatuks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejale on varalise kahju tekkimist põhjendanud kohtuvälise esialgse õigusliku analüüsi tegemise, faktiväidete ja väärtushinnangute eristamise küsimusse alalüüsi ja nõudekirja koostamise eest. Hageja ei ole menetluse väliste kulude (varalise kahju) kandmise kohta tõendeid esitanud. Riigikohus on lahendi 3-2-1-65-13 punktis 18 leidnud, et põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Maakohus leiab, et olukorras, kus kulude tekkimise üle vaidlust ei ole ja kohus ei ole hagejalt kulude tõendamist nõudnud, saab kohus lähtuda eeldusest, et hagejal tekkis varaline kahju kohtuvälise nõude esitamisega hageja poolt nõutud ulatuses. Sellepärast kohus rahuldab hagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 350 eurot. Selles osas nõude rahuldamise tõttu käesoleva otsuse punktis 52 vähendab kohus hageja menetlusekulude 13 (15)
2-21-14268 suurust muu hulgas selle tõttu, et hageja poolt kohtuväliselt nõude esitamise tõttu ei ole hageja menetluskulud kohtumenetluses hageja poolt esitatud ulatuses põhjendatud.
48.VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivist varaliselt ja mittevaraliselt kahjult alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 39.74 eurot (vt https://www.viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni nõude tasumiseni kostja poolt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui 700 eurot. Menetluskulud 49 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas vaidluses on hagi esitamine tingitud kostjast. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
50.Hageja palub välja mõista menetluskulud kostjalt. Hageja nõuab õigusabikuludena 1 150 euro, sh: hagiavalduse koostamise eest 5 tundi 500 eurot, kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostmaine 3 tundi 300 eurot; ettevalmistus kohtuistungiteks 2 korda 0.3 tundi 60 eurot, kohtuistungil osalemine 21.02.2022 0.3 tundi 30 eurot ja 14.04.2022 1.30 tundi 130 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine 0,3 tundi. Lisaks nõuab hageja tõlgitasu hüvitamist kokku summas 155 eurot, s.h 21.02.2022 istungi eest 75 eurot ning 14.04.2022 istungi eest 80 eurot.
51.Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).
52.Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 10.09.2021 hagiavalduse; 2) 17.11.2021 seisukoha 4 lk; 3) 19.04.2022 menetluskulude nimekirja. Samuti on hageja esindaja osalenud 21.02.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 36 min (0,6 tundi) ja 14.04.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1,6 tundi. Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja õigusabi tunni hinnaks 100 eurot. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Kohtu hinnangul oli käesolevas menetluses tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud sisuliselt sama nõude kohtuväliselt. Seega ei vajanud hageja esindaja hagiavalduse koostamiseks 5 tundi. Kohus peab hageja esindaja põhjendatuks ajakuludeks: hagiavalduse koostamise eest 2 tundi, seisukoha esitamise eest 1,5 tundi, kohtuistungiteks ettevalmistumise eest 0,6 tundi (2 x 0,3 tundi), kohtuistungitel osalemise eest 2,1 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,3 tundi. Kokku 6,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot ilma käibemaksuta, mille kohus loeb mõistlikuks. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatuks õigusabikulude suuruseks 650 eurot (6,5 x 100). Kohus peab põhjendatuks tõlgitasu suuruseks 50 eurot tund. Seega nõustub kohus kohtuistungitel tõlgiteenuste kasutamise eest tekkinud kulude suurusega 105 eurot, s.h 21.02.2022 kohtuistungi eest 30 eurot (50 eurot : 60 min x 36 min) 14.04.2022 toimunud kohtuistungi eest 75 eurot (50 eurot : 60 min x 90 min). Lisaks hageja 14 (15)
2-21-14268 on tasunud riigilõivu 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 105 eurot (650 + 105 + 350) eurot. 53 Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
54.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022. a otsusega nr 2-2114268.
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.