Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud O. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid tal võlad alates 2018. aastast töökoha kaotamise tõttu. Võlgnik on proovinud leida uut töökohta ka töötukassa kaudu, kuid tulutult. Võlgnik ei tööta, muu tulutoov tegevus ja arvestatav vara, mille baasil rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. Võlgniku võlad ja kohustused kokku on ca 21 195,41 eurot. Võlgnik palub kohtul algatada tema pankrotimenetlus, kuulutada välja eraisiku pankrot ning rahuldada tema avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 11.3.2022. a nimetas kohus O. K. ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 20 144,04 eurot ja ajutise halduri aruande koostamise hetkel võlgnikul vara puudub. Võlgniku väitel temal igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena ära märkinud töökoha puudumise viimase nelja aasta jooksul. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tahtlus jätta oma kohustused võlausaldajate ees täitmata. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole ajutises menetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik ei avaldanud soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist ning p 5 kohaselt võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele võlgniku avaldus pankrot väljakuulutamiseks kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise tõttu, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on raisanud rahalisi vahendeid, millega on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku äärmise pahameele käesolevas menetluses kutsus esile ajutise halduri tegevus, mille tulemusel ei õnnestunud võlgnikul varjata kohtu eest enda Revolut konto olemasolu ning seal olevaid rahalisi vahendeid. PankrS § 22 lg 3 p 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta ning lg 4 kohaselt saada riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Võlgniku pahameel on eeltoodust 2 põhjendamatu ning kõik süüdistused ja ähvardused kohtu ning ajutise halduri aadressil õiguslikult põhjendamatud. Ajutine haldur on kohtu hinnangul käitunud ausale ja hoolsale haldurile kohaselt ning avaldanud kohtule teavet, mis on vajalik asja õigeks lahendamiseks. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 87 lg 1 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik käesoleval juhul kohtule enda tegelikke sissetulekuid ei avaldanud, kuivõrd võlgniku hinnangul mitteametlikke sissetulekuid avaldama ei pea (kohtuistung ajamärk 00:05:02). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on jätnud Luminor Bank AS-le tagastamata sõiduki Audi A7 (reg. märk XXX). 2016 sõlmitud liisinguleping on võlausaldaja poolt üles öeldud 03.06.2020, kuna võlgnik on jätnud 1 363,53 euro suuruse kohustuse täitmata. Võlgniku Revolut kontolt on näha, et sel ajal oli võlgniku kontol ca 14 000 eurot. Piisavad rahalised vahendid (s.o. korteriomandi müügist saadud raha) olid ka enne liisingulepingu ülesütlemist ning ka pärast seda. Luminor Bank AS-i ees kohustuse täitmise asemel on võlgnik tema enda kinnitusel 2021. a lõpus Luminor Bank AS-le kuuluva sõiduki ära kinkinud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudus ka objektiivne põhjus Swedbank AS-i eest rahalise kohustuse täitmata jätmiseks, kuivõrd 2021 aastal on võlgnik saanud pensioniosakute rahalise hüvitisena ca 12 000 eurot. Kohtu hinnangul tuleb võlgniku eelpool nimetatud vara raiskamist ja võlausaldajate ees kohustuste täitmata jätmist pidada tahtlikuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik igapäevaselt tööd ei tee, võlgniku väitel on ta proovinud töökohta leida, kuid tulutult. Kohtu hinnangul ei vasta võlgniku poolt kohtule avaldatu tegelikkusele. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul on tarbimisharjumused, millele kulub igakuiselt ca 3 000 eurot (kohtuistung ajapunkt 00:11:57). Võlgniku täitmata kohustuste põhjuseks on seega võlgniku tahtlik tegevus kohustuste täitmata jätmisel, mitte objektiivselt raske majanduslik olukord. PankrS 173 lg 1 järgi võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgniku menetluslik huvi ei ole käesoleval juhul suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes passiivsele ootusele, mis tooks kaasa kohustustest vabanemise. See ei ole aga kooskõlas Pankrs § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Samuti puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, mis eeldab siiski võlgniku töist tegevust ning aktiivset osavõttu menetlusest. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 1 170 eurot (lisandub käibemaks 234 eurot). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu summas 692 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.