1.Vabastada Jxxx Šxxxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Jxxx Šxxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Jxxx Šxxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 05.05.2016. a määrusega välja Jxxx Šxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. 21.03.2017. a lõpetas kohus Jxxx Šxxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Jxxx Šxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. oktoobril 2017.a, järgnev 1. aprillil 2018.a jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20. märtsil. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete suurus oli 68 060,41 eurot.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 06.10.2017, 10.04.2018, 04.10.2018, 06.04.2019, 21.10.2019, 06.04.2020, 27.10.2020, 05.04.2021, 04.10.2021, 02.04.2022. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga MTÜ-s xxxxx Abikeskus osalise tööajaga. Võlgnikule on menetluse algusest kuni märtsini 2019 olnud määratud osaline töövõime ning alates märtsist 2019 puuduv töövõime. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimehüvitis, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldaja nõude katteks on välja makstud 1469,92 eurot.
3.Võlgnik esitas 05.05.2022 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik täielikult töövõimetu ning saab töövõimetoetus ning puudetoetust. Võlgnik on töötanud MTÜ-s xxxxx Abikeskus, kust on saanud töötasu, mis on laekunud võlgniku arvelduskontole AS-is SEB Pank. Andmed tulude kohta on võlgnik maakohtule esitanud koos aruannetega. Võlgniku tervislik olukord ei ole võimaldanud täiskoormusega töötamist ja suurema tulu saamist. Võlgnik kinnitab, et on kohustustest vabastamise menetluse ajal esitanud maakohtule kõik andmed oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik kinnitab, et on oma tuludest, millele on võimalik sissenõuet pöörata, kogunud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 75 % ning sellest maksnud võlausaldajatele välja kokku 1469,92 eurot. Nimetatud summast on võlgnik tasunud SEB Pank AS-ile 1265,30 eurot, Swedbank AS-ile 198,15 eurot ja Swedbank Liising AS-ile 6,47 eurot. Kõik maksekorraldused võlausaldajatele tehtud ülekannete kohta on esitatud koos iga-aastaste aruannetega. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik saanud pärandit ega muid täiendavaid tulusid, mille arvel oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamist on takistanud eelkõige võlgniku
2-16-5252 puuduv töövõime, mis ei võimalda töötada suurema koormusega ning saada ka vastavat sissetulekut.
4.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud veidi üle viie aasta. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
3.Kohus on Jxxx Šxxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Jxxx Šxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
5.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud osaline või puuduv töövõime, kuid sellegipoolest on võlgnik vastavalt võimalusele olnud tööga hõivatud (MTÜ-s xxxxx Abikeskus). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
5.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
5.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimehüvitis, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks
2-16-5252 võlausaldajatele. Võlgnik on aga teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1469,92 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.
5.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
5.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
6.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
7.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
8.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Jxxx Šxxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
9.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Jxxx Šxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka JxxxxŠxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
10.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Jxxx Šxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Jxxx Šxxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Jxxx Šxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
2-16-5252 Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.