Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-22-961 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi, toimumisajaga 11.05.2022. a. Kohus saatis 13.04.2022.a kostjale kohtukutse e-posti aadressile, mille kostja oli samas tsiviilasjas kohtule oma kirjalikus vastuses avaldanud. TsMS § 3141 lg 2 alusel luges kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva möödumisel. Kohtukutses selgitati kostjale istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja 11.05.2022. a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud ka kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega taotlenud istungi edasilükkamist. Istungile ilmunud hageja esindaja taotlusel teeb kohus TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu tema poolt 05.09.2015. a sõlmitud laenulepingust nr L05092015/0013 tulenevat nõuet, sh põhivõla nõue summas 7240,11 eurot ja viiviste nõue summas 2899,10 eurot. 26.03.2021. a sõlmisid pooled kompromissleping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 1240,11 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissummas kokku 8899,10 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, osade kaupa maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetega, tasumise lõpptähtajaga 20.06.2025. a. Pooled leppisid kokku, et kompromissleping/võlatunnistuse sõlmimise aluseks olnud kohustus lõppeb ja tekib uus iseseisev kohustus. Kostja rikkus kompromissleping/võlatunnistusega kokku lepitud maksekohustust ega tasunud osamakseid nõuetekohaselt, mistõttu vastavalt poolte kokkuleppele muutus kompromissisumma sissenõutavaks. Hageja volitatud isik on edastanud kostjale kolm võlateatist, kuid vaatamata sellele ei ole kostja sissenõutavaks muutunud kohustust täitnud. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja tasumata kompromissumma kokku 8760,48 eurot (sh põhivõlg 7101,49 eurot ja enne 21.03.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis 1658,99 eurot) ja viivise 7101,49 euro suuruselt põhivõlalt alates 21.07.2021. a lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,06% põhinõudelt päevas, kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatus. Hageja on arvestanud perioodi eest 21.07.2021. a kuni 20.01.2022. a sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 784 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt. Lisaks nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 107,83 eurot, millest 8760,48 eurot on täitmata võlakohustus, 1312,35 eurot 24.05.2022. a seisuga 7101,49 euro suuruselt põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis (784 + 528,35) ja 35 eurot võla sissenõudmiskulu. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 25.05.2022. a välja viivise tasumata 7101,49 euro suuruselt 2 (3)

2-22-961 põhivõlalt 0,06% päevas kuni põhivõla täieliku täitmiseni, kuid mitte enam kui põhivõla summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1260 eurot, sh 840 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 840 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 840 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab taotletud ulatuses lugeda põhjendatuks vaid osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud õigusteenuste eest arve kokku koos käibemaksuga summas 420 eurot. Arvel on märgitud õigusabitoiminguteks dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamine 2 tundi. Taotletav tasumäär on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 1080 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1080 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.