2-21-133800/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Axxxxx Hxxxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 27.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Hxxxxxxxxxxxx 844,93 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 01.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.01.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 535,66 eurot ja 31.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 83,37 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates 01.02.2022. Hagi kohaselt sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga kaks järelmaksu müügilepingut: 07.03.2018 nr 1304760 ja 14.05.2018 nr 1322731. Lepingu nr 1304760 alusel sai kostja mobiiltelefoni Samsung Galaxy S8 (sinine) hinnaga 629 eurot (esimene sissemakse 157,25 eurot, krediidikulukuse määr 23,98%, periood 20.04.2018-20.03.2022). Lepingu nr 1322731 alusel sai kostja mobiiltelefoni Samsung Galaxy S8 (hall) hinnaga 599 eurot (esimene sissemakse 149,75 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, krediidikulukuse määr 25,10% aastas, periood 20.06.201820.05.2022). Telia Eesti AS esitas järgmised arved: 08201904322392 (27,96 eurot), 09201904897357 (29,28 eurot), 10201905466065 (29,28 eurot), 11201906018514 (29,28 eurot), 11201906296539 (322,98 eurot), 11201906296541 (331,40 eurot). Kostja jäi lepingu nr 1304760 alusel võlgnevusse nelja järjestikuse tagasimaksega (alates 17. maksest). Telia Eesti AS ütles lepingud üles 20.12.2019, millega muutusid mõlematest lepingutes tulenevad tasumata põhiosamaksed sissenõutavaks (322,98 eurot ja 331,40 eurot). Arvel 01202000243732 kajastuva kostja poolt võla tasumise summa 91,52 arvestas võlausaldaja arvete 08201904322392, 09201904897357 ja 10201905466065 katteks. Ülejäänud 5 eurot arvestati arve nr 11201906018514 osaliseks katteks. Arvel 02202000716304 kajastuv võla tasumine summas 143 eurot arvestati arvete nr 11201906018514 ja 11201906296539 osaliseks katteks summas 118,72 eurot. Kostjal jäi järelmaksu põhivõlgnevuseks 535,66 eurot (322,98+331,40-118,72). Telia Eesti AS loovutas nõude hagejale 11.05.2021. Telia Eesti AS lepingute üldtingimustes oli viivisemääraks 0,15% päevas, kuid hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras alates viimase arve nr 02202000716304 maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 21.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.01.2022. Hageja arvestas viivist summas 83,37 eurot.

2-21-133800 14.02.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 17.04.2022 avalikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 619,03 eurot, millest 535,66 eurot moodustab põhivõlg ja 83,37 eurot 31.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas) alates 01.02.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat tagaseljaotsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja elukoha aadressile ning e-posti aadressile. Ka PPA-l ja Jõgeva Vallavalitsusel puudub teave kostja tegeliku elu- või viibimiskoha osas. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku

2-21-133800 kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus tagaseljaotsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba tagaseljaotsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et nimekirjas märgitud toimingu real nr 2 ja 3 on samuti mõistlikud ja põhjendatud. Siiski ei saa kohus pidada põhjendatuks real nr 1 märgitud toimingut, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 0,5h kokku 60 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kuludele kohaldub käesolevalt TsMS § 4842, mille kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus selgitab, et kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks TsMS § 486 lg 1 alusel, siis arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui TsMS § 4842 lause 1 ette näeb, s.o maksekäsu kiirmenetluses ainult riigilõiv ja menetluskulude hüvitis 20 eurot (vt nt TsMS kommentaarid III §-le 4842, lk 189 p 3.2 a). Seega on hageja menetluskulude nimekirjas real nr 1 märgitud toiming põhjendatud vaid 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 495 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 320 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 495 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets