2-21-141067/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Mxxx Mxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 08.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxx Mxxxxxxxxx 251,63 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.01.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 100 eurot, intressi 2,52 eurot ja 21.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 95,50 eurot ja täiendava viivise 44,63% aastas alates 22.02.2022. Hagi kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 11.12.2019 laenulepingu nr 920199149, mille alusel sai kostja laenu 100 eurot. Laenulepingu pooled leppisid kokku intressimääras 44,63% aastas. Kostja ei maksnud mitte midagi. Leping lõppes 02.01.2020. BB Finance OÜ loovutas nõude hagejale 11.03.2021. Hagi esitamise seisuga on põhivõlg 100 eurot ja intressi võlgnevus 2,52 eurot. Hageja nõuab viiviseid, mis hagi esitamise seisuga on 95,50 eurot (perioodil lepingu lõppemisest 02.01.2020 kuni hagi esitamiseni 21.02.2022, 44,63% aastas). Hageja nõuab ka täiendavat viivist 44,63% aastas alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. 23.02.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 17.04.2022 avalikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

2-21-141067 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, intress ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 198,02 eurot, millest 100 eurot moodustab põhivõlg, 2,52 eurot intress ja 95,50 eurot 21.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendava viivise viivis 44,63% aastas alates 22.02.2022 tasumata põhivõlalt (100 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat tagaseljaotsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja elukoha aadressile ning e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Ka PPA-l puudub teave kostja tegeliku elu- või viibimiskoha osas. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus tagaseljaotsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba tagaseljaotsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-21-141067 Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et esindustasu hagimenetluses on mõistlik ja põhjendatud, kuid põhjendatuks ei saa pidada esindustasu tunnimäära alusel maksekäsu kiirmenetluses. Kohus hindab, et nimekirja märgitud 3 tunnist kulus maksekäsu kiirmenetluses 0,5h ehk 60 eurot, kuid seda summat ei saa kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maksekäsu kiirmenetluse kuludele kohaldub käesolevalt TsMS § 4842, mille kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus selgitab, et kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks TsMS § 486 lg 1 alusel, siis arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui TsMS § 4842 lause 1 ette näeb, s.o maksekäsu kiirmenetluses ainult riigilõiv ja menetluskulude hüvitis 20 eurot (vt nt TsMS kommentaarid III §-le 4842, lk 189 p 3.2 a). Seega on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud vaid 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 395 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 320 eurot lepingulise esindaja tasu (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagimenetluses 2,5h x 120€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 395 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik