C K hagi Runi Consulting OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
912,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja C K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja Runi Consulting OÜ (registrikood 12111851), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Asja läbivaatamine
23.septembri 2021 ja 3. mai 2022 kohtuistungid
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Runi Consulting OÜ-lt C K kasuks välja kahjuhüvitis 762 eurot ja kahjuhüvitiselt 1. jaanuarist 2020 kuni 26. oktoobrini 2020 arvestatud viivis 49,97 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.
3.Mõista Runi Consulting OÜ-lt C K kasuks välja viivis põhinõudelt (762 eurolt) alates 26. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige
1(8)
esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hagiavaldus
1.C K esitas 26. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule hagi Runi Consulting OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja lepingueelsete läbirääkimiste nurjumise tõttu tekkinud kahjuhüvitise 762 eurot ja kahjuhüvitiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni
26.oktoobrini 2020 arvestatud viivise 49,97 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt (762 eurolt) alates
26.oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt seadusjärgset viivist. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja omandada kostjale kuuluvaid korteriomandeid aadressiga xxxxxx x-xx (registriosa nr xxxxxxx (korter)) ja P-05 (registriosa nr xxxxxxx (parklakoht ja panipaik)) ning hagejale tutvustas neid kostjat esindanud maakler M T. Pooled pidasid läbirääkimisi ja korteriomandite võõrandamistehing pidi toimuma 27. septembril 2019 notari juures. Kuna hageja soovis tehingu teha krediidiasutuse vahendusel, tellis ta
6.septembril 2019 korteriomandite hindamisakti, tasudes selle eest Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ esitatud müügiarve 192 eurot (sh käibemaks). Lisaks sõlmis hageja
25.septembril 2019 korteriomandite ostu finantseerimiseks Swedbank AS-iga laenulepingu, mille sõlmimise tasu oli 570 eurot. Hageja on hindamisakti eest 192 eurot ja laenulepingu sõlmimise eest tasu 570 eurot ära maksnud. Pooled kohtusid 27. septembril 2019 notari juures, kuid tehing jäi ära, kuna tehingut finantseerima pidanud panga esindaja leidis, et tehingu struktuur on ebaselge. Kostja lubas teha lepingus muudatused ning hageja pidas kostjat esindanud maakleri vahendusel kostjaga 2019. a oktoobris tehingu sõlmimiseks läbirääkimisi. Kostja võõrandas korteriomandid 31. oktoobril 2019 kolmandale isikule. Hageja hinnangul käitus kostja läbirääkimiste katkestamisel pahauskselt. Läbirääkimiste pahauskse kahjustamise keelu eesmärgiks on ära hoida usalduskahju tekkimine. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja põhiliste vastuväidete kohaselt ei saavutanud pooled kokkulepet korteriomandi võõrandamistehingu oluliste tingimuste osas, sh ostuhinna osas. Hageja on hagis tõendina esitatud maakleri ja hageja vahel toimunud sõnumivahetuse valesti tõlgendanud. Kostja ei katkestanud läbirääkimisi pahauskselt. Hagejale kahju tekkimine on tõendamata. Kahju hüvitamise nõuet pole kostjale esitatud, mistõttu ei saa nõuda kahjuhüvitiselt viiviseid. Menetluse käik Maakohus võttis hagi menetlusse 4. novembri 2020 määrusega. Kostja vastus saabus
19.novembril 2020. Asjas toimusid 23. septembril 2021 ja 3. mail 2022 kohtuistungid. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kostja oli kohtu 11. jaanuari 2022 kompromissi ettepanekuga nõus, kuid hageja keeldus sellest põhimõttelistel kaalutlustel. Hageja esitas
26.oktoobril 2020 taotluse maakleri M. T tunnistajana ülekuulamiseks, mille kohus 30. juuli 2021 määrusega rahuldas. 30. septembril 2021 hageja loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Hageja esitas lõpliku menetluskulude nimekirja 11. mail ja kostja 12. mail 2022.
18.mail 2022 esitas kostja vastuväited hageja menetluskulude suurusele.
2(8)
OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja pidas kostjaga läbirääkimisi viimasele kuulunud korteriomandite aadressiga xxxxxx x-xx (registriosa nr xxxxxxx (korter)) ja P-05 (registriosa nr xxxxxxx (parklakoht ja panipaik)) (koos ka korteriomandid) hagejale või hageja äriühingule ostmiseks; kostja nimelt pidas läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks maakler M T (maakler); maakleri, kostja seadusliku esindaja ja hageja vahel toimus sõnumivahetus korteriomandite võõrandamise teemal; korteriomandite müügitehingut ei toimunud; kostja võõrandas 31. oktoobril 2019 korteriomandid kolmandale isikule (dtl-d 7 ja 8).
6.Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hagejale on tekkinud kostja poolt pahatahtlikult lepingueelsete läbirääkimiste katkestamise tõttu usalduskahju 762 eurot. Usalduskahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 14 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel. Kohtupraktika kohaselt tuleb viidatud alusel hüvitisnõude rahuldamiseks tuvastada poolte tahe lõppeesmärgiga võõrandada kostjale kuulunud korteriomandid hagejale. Samuti hinnata, kas hagejal oli tekkinud põhjendatud ja mõistlik usaldus lepingu sõlmimise vastu, arvestades lepinguliste läbirääkimiste kestust ja poolte käitumist läbirääkimiste ajal ning anda hinnang kostja huvile võõrandada korteriomandid kolmandale isikule hageja seisukohast lähtudes (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14, p 13). Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teise lause kohaldamisel arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida üksnes kohustusi rikkunud poole pahauskse käitumise korral (vt Riigikohtu 6. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 14). Kohtupraktikas pole ammendavalt loetletud olukordi, mida saaks käsitada läbirääkimiste pahauskse katkestamisena, vaid on määratud üksnes kriteeriumid läbirääkimiste katkestamise pahausksuse hindamiseks (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 15).
7.Hageja hinnangul käitus kostja korteriomandite võõrandamislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste katkestamisel pahauskselt ja ilma mõjuva põhjuseta katkestas need. Läbirääkimiste katkestamise järgselt müüs kostja korteriomandid kolmandale isikule. Läbirääkimiste pahauskse kahjustamise keelu eesmärgiks on ära hoida usalduskahju tekkimine. Hageja leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlaõigusseaduse alusel poolte vahel peetud läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega tekkinud kahju. Kostja peamised vastuväited menetluses olid järgmised. Korteriomandite olulistes võõrandamistingimustes ei olnud pooled kokkulepet saavutanud mistõttu, ei saa pidada kostja 3(8)
poolt läbirääkimiste katkestamist pahauskseks. Hageja soovis korteriomandeid osta mitte endale, vaid äriühingule. Kostja soovis müüa mitte korteriomandeid, vaid enda osa. Maakleril M. T ei ole õigusalaseid teadmisi ja teda ei saa võrdsustada kostjaga, mistõttu ei saa tema poolt hagejale saadetud sõnumites tooduga arvestada. Hagejale pole kahju tekkinud. Kahju poleks tekkinud, kui hageja oleks krediidiasutusele enne laenulepingu sõlmimist esitanud tõeseid andmeid.
8.Kohus leiab alljärgnevatel põhjendustel, et pooled pidasid vaidlusaluseid läbirääkimisi korteriomandite hagejale võõrandamiseks ning hagejal võis tekkida põhjendatud ja mõistlik usaldus lepingu sõlmimise vastu. Lepingu olulistes tingimustes saavutati lepingueelsetel läbirääkimistel kokkulepe. Läbirääkimiste tulemusel oli kostja nõus hagejale isiklikult võõrandama korteriomandid 169 000 euro eest. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus hindab tõendeid kogumis ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1).
9.Kohtutoimikust nähtuvalt on poolte läbirääkimised korteriomandite võõrandamislepingu sõlmimiseks kestnud vähemalt ajavahemikul 5. juulist kuni 25. novembrini 2019 (tl-d 55 ja 41, dtl 73). Kohus leiab, et 13. septembri 2019 müügipakkumisega (tl 91) ja 30. augusti ning
23.septembri 2019 maakleri e-kirjadega (tl-d 63 ja 92, dtl 118) on tõendatud, et poolte tahe oli pidada läbirääkimisi korteriomandite müügilepingu sõlmimiseks. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et hagejale pakuti müüa korteriomandeid hinnaga 175 000 eurot ja anti mõista, et sellest saab veel alla kaubelda. 30. septembri 2019 kirjas on maakler märkinud, et: „Sain eile omanikult info, et tal vaja korter kiiresti maha müüa [...] saaks ehk isegi kokkuleppele hinnaga ca 175 000 eurot korter (võib-olla saab veel hinnas alla).“ 13. septembri 2019 müügipakkumine on tehtud hagejale isiklikult, millele viitab selle pealdis: „MÜÜGIPAKKUMINE C K“ (dtl 163). 23. septembri 2019 kirjas on maakler kinnitatud, et korteriomandite viimane hind on 169 000 eurot, märkides, et: „[k]orteri viimane hind tema poolt on 169 000 eurot (sisaldab garaaži ja panipaika)“ (dtl 165). Seega nähtub eelnimetatud tõenditest, et korteriomandeid pakuti müüa hagejale vähemalt
30.augustist 2019 isiklikult, mitte hageja ettevõttele ning korteriomandite pakutud lõplik müügihind kokku oli 169 000 eurot ilma käibemaksuta.
10.Eelviidatud tõenditega on ümber lükatud kostja väide, et arvestades korteriomandite müügi ja turuhinda, ei olnud kostja nõus neid alla 195 000 euro (sh käibemaks) müüma, mistõttu pooled lepingueelsete läbirääkimiste käigus korteriomandite müügihinnas kokkulepet ei saavutanud. Samuti kostja väide, et hagejale pakuti müüa 169 000 euro eest kostja osa/käitist (millele korteriomandid kuulusid), mitte korteriomandeid. Kohus märgib ühtlasi, et kostja ei saa tugineda hageja väidete kummutamisel sellele, et kostja maakleri poolt hagejale saadetud sõnumid on üksnes maakleri spekulatsioonid kostja arvamuse kohta, millega ei saa asja lahendamisel arvestada. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et maakleril polnud volitusi kostja nimel korteriomandite müügiks läbirääkimisi pidada (VÕS § 619, § 658 lg-d 1 ja 2). Juhul kui maakler rikkus hagejale lubadusi andes kostjaga sõlmitud maaklerlepingut, ei oma see asjaolu praeguse asja lahendamisel tähtsust.
11.Eeltoodut ei muuda ka see, et kostja pakkus korteriomandeid algselt kinnisvaraportaalis kv.ee müüa 199 000 euro eest ning 27. septembriks 2019 ettevalmistatud notariaalse lepingu
4(8)
projektis on lepingu objektiks kostja osa müügihinnaga 169 000 eurot, mitte korteriomandid. Tuvastatud asjaoludel pakkus maakler hagejale korteriomandeid müüa 169 000 euro eest. Notariaalse lepingu projekti olulised andmed edastas notarile kostja (tl 95). Hageja on väitnud, et talle tuli notariaalse lepingu müügiobjekt üllatusena ja ta sai notariaalse lepingu projekti alles 26. septembri 2019 õhtul. Muuhulgas päris hageja lepingu eseme muutmise kohta kostjalt aru (tl 94). Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Kostja viidatud maakleri 5. juuli 2019 e-kirjas (tl 55 ja pöördel) pakub viimane müügiks nii kostja osa kui ka korteriomandeid. Seega ei tõenda viidatud kiri kostja väidet, et läbirääkimiste algusest peale pakuti müügiks vaid kostja osa. Samuti ei saa järeldada asjaolust, et hageja siiski
27.septembril 2019 notarisse ilmus, et poolte vahel arutati algusest peale vaid kostja osa müüki. Hageja selgitas istungil, et Swedbank AS ei olnud lepingu projektist teadlik ja oli veel võimalus, et müüakse korteriomandid (23. septembri 2021 eelistungi protokoll, lk 4). Hageja selgitus notarisse ilmumise põhjuse kohta ka pärast notariaalse projekti saamist on arusaadav ja usutav. Kohus märgib veel, et alates maakleri 5. juuli 2019 e-kirjast kuni 27. septembril 2019 toimuma pidanud notari tehinguni, kostja osa müügist kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites juttu ei ole. Samuti ei ole pärast hageja 9. juuli 2019 e-kirja kostja maaklerile kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites juttu korteriomandite müügist hageja käibemaksukohustuslasest äriühingule.
12.Seega arutasid pooled alates 30. augustist kuni vähemalt 27. septembril 2019 toimuma pidanud notariaalse tehingu päevani hagejale isiklikult korteriomandite müümist 169 000 euro eest. Viidatud perioodi pikkust ning kostja käitumist ja kinnitusi arvestades, sai hagejal mõistlikult võttes tekkida põhjendatud usaldus korteriomandite võõrandamislepingu sõlmimise vastu. Eriti arvestades kostja maakleri 30. augusti 2019 kirja, milles viimane teatas, et: “Sain eile omanikult info, et tal vaja korter kiiresti maha müüa Seega on ta nõus hinna osas läbi rääkima ja ma usun, et täna saaksid hea hinnaga korteri kätte (dtl 118) ning maakleri
23.septembri 2019 kirja, kus maakler kinnitas, et korteriomandite viimane hind on 169 000 eurot (dtl 165).
13.Kohtu hinnangul muutis kostja ühepoolselt olulisi lepingutingimusi pärast nende kokkuleppimist hageja ja maakleri vahel vahetult enne 27. septembri 2019 notaritehingut ning katkestas edasised pooltevahelised läbirääkimised korteriomandite hagejale võõrandamiseks hiljemalt 25. novembrist 2019 pahatahtlikult. Vaidlust ei ole, et notariaalse korteriomandite võõrandamistehinguni pooled ei jõudnud. Tuvastatud asjaoludel pakkus kostja hagejale müüa korteriomandeid 169 000 euro eest. Seejuures anti hagejale teada, et nende müügiga on kostjal kiire (dtl 118). 27. septembril 2019 notariaalset lepingut nende müügiks sõlmida ei olnud võimalik, sest müügiks ei pakutud kokkulepitud korteriomandeid, vaid kostja osa. Hageja sai kostja tingimustel ettevalmistatud notariaalse tehingu projekti notari tehingule eelnenud päeva õhtul. Vaidlustamata asjaoludel keeldus Swedbank AS sellise tehingu jaoks hagejale laenu andmast. Seega ei jäänud notariaalne tehing ära mitte seetõttu, et hagejale ei antud korteriomandite ostmiseks laenu, vaid seetõttu, et kostja müüs korteriomandite asemel kostja osa. WhatsApp-i ja e-kirja vahetusest nähtub, et pärast 27. septembril 2019 toimuma pidanud notariaalset müügitehingut asus kostja välja töötama „skeemi“ notariaalse müügilepingu sõlmimiseks (dtl-d 65, 66 ja 69). Ühtlasi nähtub viidatud sõnumivahetusest, et ka pärast
5(8)
27.septembrit 2019 ära jäänud notariaalset müügilepingut, anti hagejale mõista, et peatselt on võimalik korteriomandite müügitehing siiski kokkulepitud tingimustel sõlmida. Alles 17. oktoobri 2019 WhatsApp-i sõnumis on kostjat esindanud maakler hagejat üheselt arusaadavalt teavitanud, et kostja on valmis tegema üksnes kostja osa müügitehingu ja muud varianti ei ole (dtl 70). 18. oktoobril 2019 teavitas maakler hagejat, et: „[...] norralane võttis aja maha kuna soovitud hinda ei saa. Tuleb 4 nädala jooksul Tallinna ja otsustab“ (dtl 71). Alates 25. novembrist 2019, ei ole hageja sõnumitele enam vastatud (dtl 73). Vaidlustamata asjaoludel müüdi korteriomandid kolmandale isikule 31. oktoobril 2019.
14.Eeltoodu kohaselt tuleb lugeda kostja poolt lepingueelsete läbirääkimiste katkestamine hagejale korteriomandite müümiseks pahatahtlikuks. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas, et isikule pakutakse midagi müüa, selle üle peetakse pikema perioodi vältel läbirääkimisi ja tehakse ettevalmistusi, kuid hiljem avaldamata põhjustel müügiks pakutu müüakse kolmandale isikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 ja VÕS § 6). Tuvastatud asjaoludel on kostja jaganud maakleri ja oma juhatuse liikme J P kaudu katteta lubadusi ja püüdnud väidetavalt erinevate „skeemide“ väljamõtlemisega käibemaksu kohustuse tasumisest pääsemiseks põhjendada korteriomandite asendamist müügiobjektina kostja osaga ja müügiprotsessi venimist. On selge, et 30. septembril 2019 teatas maakler hagejale, et kostja on valmis müüma korteriomandid mitte rohkem kui 175 000 euro eest ja müügiga on kiire.
23.septembril 2019 teatas maakler, et korteriomandite lõplik müügihind on 169 000 eurot. Seega võis hageja mõistlikult usaldada kostja maakleri kinnitusi ja sellest tulenevalt teha ettevalmistusi korteriomandite omandamiseks ega pidanud arvestama võimalike „skeemidega“ müügilepingu sõlmimiseks. Eriti arvestades, et maakler märkis 30. augusti 2019 e-kirjas, et nende müügiga on kiire (dtl 118). Kostja pahatahtlikkusele läbirääkimiste katkestamisel viitab ka see, et hagejale saadeti
18.oktoobril 2019 teade, et korteriomandite müügiks on väidetavalt aeg neljaks nädalaks maha võetud, kuid tegelikult müüdi korteriomandid juba 31. oktoobril 2019 kolmandale isikule (dtl-d 71, 7 ja 8). Seejuures 25. novembrist 2019 ei pidanud kostja enam vajalikuks isegi hageja küsimustele vastata. Kohus märgib, et ei ole mõeldav, et kogenud maakler ja kostja vandeadvokaadist esindaja ei teinud vahet korteriomanditel ja kostja osal, mistõttu üksnes ekslikult viitasid ajavahemikul
30.augustist kuni 27. septembrini 2019 hagejaga toimunud sõnumivahetuses müügiesemele, kui korteriomanditele, pidades ise silmas kostja osa. Seetõttu ei ole kostja väited maakleri võimalikule eksimusele müügiobjekti määratlusel usutavad. Kuna kostja ei ole avaldanud põhjust, miks korteriomandid müüdi kolmandale isikule, ei saa kohus ka arvestada kostja võimaliku huviga võõrandada korteriomandid hageja asemel kolmandale isikule.
15.Kostja pahausksust läbirääkimiste katkestamisel ei välista see, et hagejale ei sobinud pärast 27. septembril 2019 luhtunud notarit kokkulepitud uus notari aeg 7. oktoobril 2019, millest hageja teavitas kostjat 4. oktoobril 2019. On tavapärane, et inimesele ei pruugi iga kokkulepitud uus aeg sobida. Kostja ei ole tuginenud sellele, et katkestas läbirääkimised seetõttu, et hagejale uus kokkulepitud notari aeg ei sobinud. Vastupidi, pärast 4. oktoobrit 2019 jätkub poolte vahel kirjavahetus, milles kostja juhatuse liige J. P püüab leida jätkuvalt „skeemi“ korteriomandite müügilepingu sõlmiseks ja uurib kaua kehtib hageja Swedbank ASi laenupakkumine (dtl 69). Alles kohtumenetluses on kostja ette heitnud, et hagejale ei sobinud 7. oktoobri 2019 notari aeg, Seejuures ei ole kostja selgitanud, missugused õiguslikud tagajärjed sellega kaasnesid või pidid kaasnema.
6(8)
16.Kohtu arvates kuulub hageja tekkinud kahju 762 eurot VÕS § 14 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel hüvitamisele. Eelnevalt on kohus tuvastanud VÕS § 14 lg 3 teises lauses sätestatud keelu rikkumise. VÕS § 127 lg 1 eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitav sündmus ei oleks aset leidnud. VÕS § 14 lg 3 teise lause keelu eesmärk on muu hulgas hoida ära kahju (usalduskahju) tekkimine (VÕS § 127 lg 2). VÕS § 127 lg 4 kohaselt tuleb kahju tekitajal hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitava sündmusega põhjuslikus seoses. Kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul usalduskahjuna hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms). Samas võib kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt käsitletav kahju hüvitamise nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi (Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1 168-14, p 15). Hageja tellis poolte lepingueelsetele läbirääkimistele tuginedes Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ-lt korteriomandite hindamisakti tasudes selle eest 192 eurot (sh käibemaks). Lisaks sõlmis hageja 25. septembril 2019 korteriomandite ostu finantseerimiseks Swedbank AS-iga laenulepingu nr 19-097599-EL, mille sõlmimise tasu oli 570 eurot. Hageja esitas kohtule Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ arve nr 20192496 ja Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr 19-097599-EL, kust nähtub, et laenulepingu sõlmimise tasu on 570 eurot (dtl-d 54 ja 55). Kohus leiab, et praegustel asjaoludel on põhjendatud jaatada hagejale usalduskahju tekkimist ja lugeda kahju suurus esitatud tõenditega tõendatuks. Majanduskäibes on tavapärane, et korteriomandi võõrandamistehingu käigus tellib ostja hindamisakti krediidiasutustest laenu saamiseks ja sõlmib enne notariaalset korteriomandi võõrandamistehingut laenulepingu krediidiasutusega. Antud juhul hageja nii tegigi, usaldades kostja kinnitusi selle kohta, et talle müükase korteriomandid kokkulepitud hinnaga. Paraku tuvastatud asjaoludel kostja müüs seni avaldamata põhjusel korteriomandid kolmandale isikule. Seetõttu muutusid hageja tehtud kulutused kasutuks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja tellis hindamisakti ja sõlmis laenulepingu ennatlikult. Tuvastatud asjaoludel tehti need tehingud pärast maakleri 30. augusti 2019 e-kirja, mille tõttu hageja sai oodata, et korteriomandid müüakse talle. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kulutused on tõendamata, sest hageja ei ole esitanud kinnitusi selle kohta, et hindamisakti ja laenulepingu sõlmimise tasud on tasutud. Kohtu arvates piisab hageja nõutud kahju väljamõistmiseks sellest, et hagejale on kulude kandmise kohustus tekkinud.
17.Hageja palub välja mõista usalduskahjult 762 eurolt arvestatud seadusjärgse sissenõutavaks muutunud viivise alates 1. jaanuarist 2020 kuni 26. oktoobrini 2020 (hagi resolutsiooni ekslikult märgitut kuni 17. augustini 2020) arvestatud viivis kokku 49,97 eurot. Kohus nõustub hageja viivise arvestusega ja leiab, et nõue on VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud. Kostja väitel ei tohiks viivist välja mõista, sest kostja ei olnud kahju tekkimisest teadlik. Kohus selle väitega ei nõustu. Poolte sõnumivahetusest nähtub, et vähemalt 21. oktoobril 2019 on hageja teavitanud kostjat tekkinud kuludest ja nende täpsest koosseisust ja suurusest (dtl 72). Ühtlasi on hageja kostjat teavitanud, et tal ei õnnestunud laenulepingu sõlmimise tasust Swedbank AS-i ees vabaneda. Kostjat esindanud maakler on lubanud kahju hüvitamise
7(8)
nõudega tegeleda (dtl 73). Seega pidi kostja hiljemalt 21. oktoobril 2019 arvestama, et tekkinud kahjult 762 eurot tuleb tasuda viivist. Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt viivist aga oluliselt hilisemast ajast, s.o alates 1. jaanuarist 2020. Kohus märgib veel, et kostja on asunud kohtumenetluses põhjendamatult ennast maaklerist distantseerima. Ei ole õiguslikult vahet, kas hageja teavitas kahju tekkimisest ja selle suurusest maaklerit või kostja seaduslikku esindajat, sest maakler tegutses asjaolude kohaselt kostja volitusel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et maakleril polnud volitusi kostja nimel korteriomandite müügiks läbirääkimisi pidada (VÕS § 619, § 658 lg-d 1 ja 2).
18.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel võib võlausaldaja majandustegevuses tegutsevalt isikult nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot selle ulatust tõendamata, kui võlausaldajal on õigus võlgnikult nõuda viivist. Kuna praegusel juhul on täidetud sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmise eeldused, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk-d 575-576, p-d 4 ja 5).
19.Hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgses määras kuulub rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale põhinõudelt (762 eurolt) viivist alates 26. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 367).
20.Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 912,93 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda, sest lahend tehakse tema kahjuks. Kuna hagi rahuldati täielikult ei ole TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks alust. Kohus ei nõustu kostjaga, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei ole toonud kohtu ette erandlikke asjaolusid, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Erandlikuks asjaoluks ei saa lugeda seda, et hageja kohtu ja kostja pakutud kompromissiga kohtumenetluses ei nõustunud.
22.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.