Harju Infra OÜ pankrotimenetlus. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 2. augusti 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Harju Infra OÜ (pankotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja, vastustaja määruskaebemenetluses): Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ, lepinguline esindaja advokaat Kai Villman Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Harju Infra OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata võlgniku 29. novembri 2021 taotlus sama kuupäeva määruskaebuse lisa vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 2. augusti 2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendava osa punktidega 8.1 ja 8.3.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ (võlausaldaja) avaldus Harju Infra OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 4. juuni 2021 määrusega (pankrotimäärus), milles menetluskulude jaotust ei otsustanud.
2.Võlausaldaja esitas 9. juunil 2021 taotluse täiendava lahendi tegemiseks, milles palus jätta pankrotiavalduse menetlemise kulud võlgniku kanda ja määrata kindlaks võlausaldaja menetlusekulude rahaline suurus. Võlausaldaja menetluskulude nimekiri oli kohtule esitatud
25.mail 2021. Selles palus võlausaldaja mõista võlgnikult välja menetluskulu 4862 eurot (sh 300 eurot riigilõiv, 2000 eurot tasutud kohtudeposiit ja 2562 eurot õigusabikulu 15,25 t eest tunnitasumääraga 140 eurot/t, millele lisandub käibemaks).
3.Võlgnik ei esitanud võlausaldaja menetluskulude osas seisukohti.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus tegi 2. augustil 2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega täiendas pankrotimäärust. Vaidlustatud määruse resolutsiooniga määras maakohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2862 eurot, mis kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg-s 1 sätestatud korras.
4.1.Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 ning PankrS § 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 2. Nende sätete põhjal ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast.
4.2.TsMS § 138 lg 1, TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi on vajalik ja põhjendatud kulu nii riigilõiv 300 eurot kui ka õigusabikulu tasumääraga 140 eurot/t summas 2562 eurot. Maakohus märkis, et hindas sealjuures võlausaldaja lepingulise esindaja kulu ja pidas tunnitasu määra käesolevas kohtuasjas põhjendatuks.
4.3.Võlausaldaja palus menetluskuluna kindlaks määrata ka ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi 2000 eurot. See summa ei kuulu võlausaldaja menetluskulude hulka, vaid on eraldiseisev pankrotimenetluse kulu vastavalt PankrS § 150 lg 1 p-le 6. Nimetatud kulu rahalist suurust ei ole vaja koos menetluskuludega kindlaks määrata. PankrS § 11 lg 2, § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 1 p 6 ja § 150 lg 2 alusel tagastatakse deposiit pankrotivarast.
4.4.Kokku on võlausaldaja menetluskulude rahaline suuruss 2862 eurot (= 300 + 2562). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõisteta menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määratakse nende rahuldamine pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Võlgnik esitas 29. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja vähendada võlausaldaja menetluskulude suurust. Tallinna Ringkonnakohus pidas 22. oktoobril 2021 samas tsiviilasjas tehtud määruses mõistlikuks võlausaldaja sama lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik leidis, et sama määra pidanuks kohaldama ka maakohus vaidlustatud määruses. Põhjendatud esindaja ajakulu ei saanud ületada 10 t. Maakohus ei põhjendanud oma hinnangut esindaja ajakulule.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 10. mail 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga täiendab selle põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seotud kulusid ei hüvitata.
8.Õige on kaebuse väide, et maakohtu määrus on ebapiisavalt põhjendatud. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Määruse osaliselt põhjendamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit võlausaldaja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel, mistõttu jääb vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata. Põhjendused ja täiendused on järgmised.
8.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et 15,25 t on põhjendatud ja vajalik ajakulu pankrotiavalduse koostamiseks (6 t); kohtu, ajutise halduri ja võlgniku dokumentidega tutvumiseks koos seisukohtade koostamisega (8,25 t) ning istungite ettevalmistamiseks ja neil osalemiseks (1 t). Käesolev pankrotiasi ei olnud triviaalne ja võlgnik esitas võlausaldaja nõudele sisulisi vastuväiteid. Ajutise halduri aruanne oli mahukas ja sellel oli 15 lisa, millega tutvumine oli võlausaldaja menetlusliku positsiooni kaitseks vajalik. Seega on õige, et pankrotivarast hüvitatakse võlausaldaja menetluskulu, mis vastab õigusabile 15,25 t ulatuses. 2 (3)
8.2.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tasumäär 140 eurot/t on kohane. Õige on maakohtu põhjendus, et vastav hinnang tuleb anda kohtuasja põhiselt. Siinjuures hindas maakohus võlausaldaja esindaja toiminguid pankrotiavalduse esitamisel ja menetlemisel, mitte aga määruskaebemenetluses. Seetõttu pole oluline, millisele seisukohale asus hiljem ringkonnakohus kaebemenetluse kulude hüvitamisel. Kaebusele lisatud määrus on niisiis asjakohatu, aga ka tarbetu, sest on toimikus niigi olemas. TsMS § 238 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebuse lisa toimikusse võtmata.
8.3.Ringkonnakohus ei tähelda pankrotiavalduse menetluses viiteid sellele, et võlausaldaja advokaadist esindaja kvalifikatsioon annaks alust vähendada tema tunnitasu määra. Riigikohtu praktikas on advokaadi puhul peetud põhjendatuks kõrgematki tasu (nt 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20 kolmas lõik, kus tasumäär oli 170 eurot, millele lisandus käibemaks, või 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18 teine lõik, kus käibemaksuta tasumäär oli 190 eurot; samuti võlausaldaja kulunimekirjas viidatud 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4, kus rakendati käibemaksuta tasumäära 200 eurot). Käesolevas asjas on tasumäär 140 eurot/t põhjendatud, vastates võlausaldaja esindaja koostatud menetlusdokumentide ja tehtud toimingute sisule.
8.4.Menetluskulude jaotust võlgnik ei vaidlustanud, mistõttu sellekohaseid põhjendusi ja otsustusi pole vaja ringkonnakohtul kontrollida.
8.5.Ringkonnakohus märgib, et maakohus võis rikkuda TsMS § 176 lg 7 ja 8, sest tsiviilasja toimikust ei nähtu, et võlausaldaja menetluskulude nimekiri oleks toimetatud võlgnikule viivitamata kätte ja määratud talle vastamiseks tähtaeg. Siiski ei mõjuta ka see võimalik rikkumine kaebuse lahendamist, sest võlgnik sai esitada vastuväiteid kuludele määruskaebuses.
9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Võlgniku määruskaebus on sisuliselt suunatud menetluskulude suuruse vaidlustamisele, mistõttu kohaldub viidatud välistus.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5 kaebeõigust ette ei näe. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude (sh menetluskulude) kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist Riigikohtule ette nähtud (vt Riigikohtu 4. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18512, p 5 teine lõik ja selles viidatud 26. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.