Y hagi X ja C vastu regressinõudes 22 296,90 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja 2 X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja 3 C (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Xlt Y kasuks 7556,52 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Välja mõista Clt Y kasuks 7061,26 eurot.
4.Välja mõista Xlt Y kasuks viivis põhinõudelt 7556,52 eurot alates hagi esitamisest, so alates 23.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Välja mõista Clt Y kasuks viivis põhinõudelt 7061,26 eurot alates hagi esitamisest, so alates 23.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 450 eurot.
7.Välja mõista Clt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 450 eurot.
8.Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt menetluskulult (450 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Välja mõista Clt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt menetluskulult (450 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Pärast otsuse jõustumist saata otsus Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11.Kohus tunnistab kohtuotsuse X osas õigeksvõtul põhineva summa 7556,52 euro osas (resolutsiooni p 2) tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
Menetluskulude jaotus
12.Jätta menetluskulud (õigusabikulud) 50% ulatuses X ja 50% ulatuses C kanda.
13.Välja mõista Xlt Y kasuks menetluskulud 600,00 eurot.
14.Välja mõista Clt Y kasuks menetluskulud 600,00 eurot.
15.Välja mõista Xlt Y kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (600,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Välja mõista Clt Y kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (600,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt mõistis kohus kriminaalasjas XXX xx.xx.xxxx tehtud otsusega Qlt (kostja 1), Xlt (kostja 2), Clt (kostja 3) ja Ylt (hageja) Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt välja 30 226,07 eurot. Hageja tasus kahjunõudest 29 729,11 eurot. Hageja esitab regressinõude kostjate kui teiste solidaarvõlgnike vastu. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 22 296,90 eurot ja viivis põhinõudelt 22 269,90 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Hageja vaidles aegumise kohaldamise ja vaheotsuse tegemise taotlusele vastu. Hageja täitis solidaarkohustuse 18.01.2018. Seega pole nõue aegunud.
3.Kostjad 1 ja 2 jätavad märkimata, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas XXX mõisteti kostjalt 1 ja kostjalt 2, lisaks vaidlusalusele nõudele, solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 181571,47 eurot (hagiavalduse lisa 1 otsuse resolutsiooni p 2.39 alapunkt 1). Samuti mõisteti kostjalt 1 ja kostjalt 2 ning lisaks veel 4 isikult solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 304017,56 eurot (hagiavalduse lisa 1 otsuse resolutsiooni p 2.39 alapunkt 2). Seega on kostjatelt 1 ja 2 lisaks käesolevas asjas vaidluse all olevale ja hageja poolt täidetud nõudele ka solidaarnõuded, mille suurus kummagi kostja kohta on vähemalt 141 455 eurot.
2(6)
4.Hageja täpsustas pärast kohtu poolt menetluse uuendamist nõudeid ja palub 26.01.2022 täpsustuses kostjalt 1 välja mõista 7556,52 eurot, kostjalt 2 välja mõista 7556,52 eurot ja kostjalt 3 välja mõista 7061,26 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis väljamõistetud põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 1968,00 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja 2 võttis hagi õigeks pärast pea 2 aastat kestnud menetlust. On ilmselge, et kostjad andsid põhjust hagi esitamiseks, kuna kostjad on kogu menetluse käigus püüdnud selgitada, et nemad on tegelikult ise solidaarnõude tasunud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja 1 vaidles hagile vastu. Hageja pole tõendanud jõustunud kohtuotsuse olemasolu ega solidaarkohustuse täitmist. Kostja 1 võttis omaks, et Eesti Vabariigile solidaarne kahjuhüvitamise kohustus oli olemas. Kostja 1 on osaliselt kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitnud oma vara arvelt. Samuti arestiti kahjunõude katteks Pinnatöötluse OÜ rahalisi vahendeid. Kostja 1 suhtes on MTA esitanud ka ühisvara jagamise hagi kriminaalasjast XXX tuleneva kohustuse sissenõudmiseks. Isegi kui hagi oleks põhjendatud, on hageja nõuded aegunud. Hageja täitis solidaarkohustuse väidetavalt 05.04.2015. Seega aegus nõue 06.04.2018. Kostja 1 taotles aegumise osas vaheotsuse tegemist.
7.Kostja 1 loobus 12.10.2021 väitest selle kohta, et mille kohaselt Pinnatöötluse OÜ kontodele jäänud vara arvelt oleks täidetud kriminaalasjas nr XXX rahuldatud tsiviilnõuet (tl 190-191). Kostja 1 teadmise kohaselt täideti riigi nõudeid lähtuvalt välja mõistetud summade järjestusest. Seega tuleb lugeda kostja 1 poolt käesolevas hagis nõutud summast täidetuks vähemalt 5953,05 eurot. Hagejal puudub solidaarvõlgnike sisesuhtes õigus nõuda kostjatelt kogu rahasummat. Sisesuhtes on solidaarvõlgnikud osavõlgnikud ja hageja saaks igalt kostjalt nõuda üksnes vastavale kostjale langevat osa mitte aga kogu rahasummat.
8.Kostja 2 vaidles hagile vastu samadel põhjustel, mis kostja 1. Kostja 2 taotles, et kohus nõuaks kohtu arhiivist välja kriminaalasjas XXX tehtud otsuse ja 01.03.2007 tehtud vara arestimise määruse.
9.Kostja 3 vaidles hagile vastu, kuid sisulisi vastuväiteid konkreetsete asjaolude osas ei esitanud.
10.Kostja 2 võttis 03.02.2022 menetlusdokumendis hagi õigeks summas 7556,52 euro osa. Viivise arvestusele vaidleb kostja 2 vastu, kuna kohus ei saa hageja poolt sõnastatud viivise nõuet kanda üle kohtulahendi resolutsiooni. Kostja 2 palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt määrata menetluskulud poolte endi kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi.
12.Hageja esitas kostjate vastu hagi 22 296,90 euro nõudes solidaarvastuse alusel. Kohus täitis 30.04.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele tõendamiskoormist ja kohalduvat õigust (tl 155-156). Kohus uuendas 14.01.2022 määrusega menetluse ja andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks (I kd, tl 204-204 pöördel). Kohus jättis 24.03.2022 määrusega hagi kostja 1 (Q) suhtes läbi vaatamata (II kd, tl 14-15). Menetlus jätkub kostja 2 ja 3 osas. 3(6)
13.Kostja 2 võttis 03.02.2022 hagi õigeks 7556,52 euro osas (II kd, tl 5). Kostja 2 vaidles vastu viivise arvestusele.
14.Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma (VÕS § 67 lg 1). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2).
15.Õiguskirjanduse kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud algselt solidaarselt, kuid pärast nõude VÕS § 69 lg 2 alusel üleminekut saab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda sellele vastavalt kohustuse täitmist ülejäänud solidaarvõlgnikelt osavastutuse põhimõtte kohaselt. St arvestades VÕS § 63 lg-s 1 sätestatut peab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik esitama iga ülejäänud solidaarvõlgniku vastu eraldi regressinõude vastavale solidaarvõlgnikule sisesuhtes langevas osas (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 69 lg 2, komm 4.2.1. b) lk 343-344). Seega on hagejal õigus nõuda igalt kostjalt üksnes vastavale kostjale langevat osa. Hageja täpsustas enda nõudeid ja palub kostjalt 2 välja mõista 7556,52 eurot ja kostjalt 3 välja mõista 7061,26 eurot.
16.Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja 2 võttis 03.02.2022 menetlusdokumendis hagi õigeks 7556,52 euro osas. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada kostja 2 suhtes 7556,52 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
17.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kriminaalasjas XXX tehtud otsuse alusel olid kostjad ja hageja kohustatud tasuma solidaarselt kahjunõude summas 30 226,07 eurot. Nimetatu on tõendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx otsusega (tl 4-46). Hageja on tõendanud, et täitis 18.01.2018 kohustuse summas 29 729,11 eurot (tl 174-175). Kostja 3 on 29.09.2015 tasunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega solidaarselt välja mõistetud kahjunõudest 495,25 eurot. Solidaarvastutuse puhul kehtib eeldus, et kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse täitmiseks on kohustatud mitu isikut, vastutavad nad kohustuse täitmise eest solidaarvõlgnikena. Sisesuhtes on solidaarvõlgnikud osavõlgnikud ja hageja saaks igalt kostjalt nõuda üksnes vastavale kostjale langevat osa mitte aga kogu rahasummat. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada kostja 3 vastu esitatud nõude osas summas 7061,26 eurot.
18.Hageja esitas kostjate vastu ka viivisenõude alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja 2 võttis hagi õigeks põhinõude osas. Kohus tuvastas, et kostja 3 rikkus maksekohustust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Kohus saab rahuldada hageja viivisenõude hageja poolt esitatud sõnastuses, so alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 7556,52 eurot ja kostjalt 3 viivis põhinõudelt 7061,26 eurot seadusjärgses määras alates hagi esitamisest, so alates 23.03.3020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
19.Kostjad 1 ja 2 esitasid aegumise vastuväite ning taotluse aegumise kohaldamiseks. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati (VÕS § 70 lg 1). Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või
4(6)
muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS1 § 157 lg 1). Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS2 § 157 lg 2). Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kohtuotsus, millest tulenes võlausaldaja nõue solidaarvõlgnike vastu, jõustus 02.09.2015. Seega aegub hageja nõue kostjate vastu 01.09.2025. Tulenevalt sellest, et võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku vastu ei ole aegunud ning seega ei ole aegunud hageja tagasinõue. Vastavalt ei kuulu taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt 2 hageja kasuks õigeksvõtul põhineva otsusega välja 7556,52 eurot ja kostjalt 3 hageja kasuks 7061,26 eurot.
MENETLUSKULUD
21.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kohus rahuldas hageja põhinõude kostja 2 osas õigeksvõtul põhineva otsusega. Samuti rahuldas kohus teised hageja nõuded. Kostja 2 andis põhjuse hagi esitamiseks, kuna vaidles hageja nõudele algselt vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse (TsMS § 165 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda, so kostja 2 kanda 50% ulatuses ja kostja 3 kanda 50% ulatuses.
22.Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1968,00 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
23.Vandeadvokaat osutas hagejale õigusabi kokku 14 tundi, tunnitasuga 120,00 eurot (lisandub käibemaks). Hageja õigusabikulud hõlmasid järgmisi toiminguid: materjalidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine 4 tundi; nõupidamised kliendiga 1,25 tundi; täiendavate materjalide kogumine ja kohtunõuetele vastamine 1,5 tundi; kostjate seisukohtade ja taotlustega tutvumine 3 tundi; hageja 23.03.21, 10.02.21 ja 14.10.21 seisukohtade koostamine ja esitamine 2,25 tundi ja hageja nõude täpsustuste ja lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine 2 tundi.
24.Kohus on seisukohal, et tuleb vähendada materjalidega tutvumisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele kulunud aega. Hagiavaldus on lühike ja lakooniline, tegemist on ka lihtsa nõudega. Seega on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingule 2 tundi. Kohus vähendab ka kliendiga nõupidamisele kulunud ja täiendavate materjalide kogumise ja kohtunõudele vastamise aega. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks pidada nimetatud toimingutele kokku 1 tund. Hageja 23.03.2021, 10.02.2021 ja 14.10.2021 seisukohtade koostamisele ja esitamisele on põhjendatud ja mõistlik arvestada kokku 2 tundi. Ülejäänud toimingud on kooskõlas asja sisuga ja menetluse käiguga. Toimingud on vajalikud
TsÜS RT I, 13.03.2014, 103 23.03.2014...30.06.2015.
TsÜS RT I, 13.03.2014, 103 23.03.2014...30.06.2015.
5(6)
ja põhjendatud ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud kokku 10 tunni osas olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud.
25.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava vandeadvokaadi õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1200,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt välja õigusabikulud 1200,00 eurot käibemaksuga, so kummaltki kostjalt 600,00 eurot.
26.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).
28.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
29.Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS § 190 lg 3). Hageja sai 11.06.2020 menetlusabi, millega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumise kohustusest kogusummas 900,00 eurot. Kuna hagi rahuldatakse, mõistab kohus menetlusabina saadud 900,00 eurot kostjatelt võrdsetes osades Eesti Vabariigi kasuks välja.
30.Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9 ls 1). Kohus märgib selle menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS § 179 lg 9 ls 2).