Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada.

2-22-2302 Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja küll avaldas soovi kokkulepet sõlmida, kuid pooled kohtule kinnitamiseks kokkulepet ei esitanud ning vaatamata hoiatusele jättis kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale 09.03.2022. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused XX sõlmis 27.08.2019 krediidiandjaga Bigbank AS tarbijakrediidilepingu nr x (leping), millega kostja sai krediiti 9000 eurot auto ostuks, kohustudes krediidi tagastama maksegraafiku alusel. Sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja maksma intressi 12,09% krediidisummast aastas, viivist 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepinguhaldustasu 1,50 eurot kuus. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt, ütles krediidiandja 30.07.2020 lepingu üles. 29.09.2021 on Bigbank AS loovutanud oma nõude OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 8588,62 eurot. Lisaks nõuab hageja intressi 580,92 eurot, viivist 2625,93 eurot alates 30.07.2020 kuni 11.02.2022, lepinguhaldustasu 6,03 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 alusel sissenõudekulu 50 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) andma teisele isikule (krediidisaaja) rahasumma (krediiti), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks vastavalt lepingu tingimustele makseid korrektselt teinud ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 8588,62 euro, intressi 580,92 euro ja lepinguhaldustasu 6,03 euro saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

2-22-2302 nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt lepingus ettenähtud määrale. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 2625,93 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 840 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (840 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.