Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-18-18398/53

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-18-18398/53
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.05.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2568

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-30

Väljaminev kiri

Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-03-04

Selgitustaotlus

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-02-26

Riigilõivu tagastamine

Patendiamet · Sissetulev kiri · 2022-08-26

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-03

Kaubamärgi riigilõivu tagastamise taotlus (taotlust ei esitatud)

Patendiamet · Sissetulev kiri · 2020-11-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alused TMS § 50 lg 1Täitemenetluse peatamise ja lõpetamise kord TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused TMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-18-18398/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.04.2019 2-18-18398/43Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja16.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-18-17479/43Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja04.04.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bigbank AS10183757(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18398

Kohtuasi

X hagi BigBank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2009/248

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2021. a menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

määrus

(hagi

Kostja Bigbank AS (registrikood 10183757) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

3.Määruskaebemenetluse kulud jätta X kanda, v.a X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine

19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.07.20262-26-3277/40

TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

TsMS § 384 lg 1Hagi tagamise avalduse lahendamine

TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

TsMS § 442Otsuse sisu

TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

TsMS § 662Määruskaebuse sisu

TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

2-18-18398

MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 5. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule hagi BigBank AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2009/248. 21. juunil 2019 esitas hageja täiendatud hagiavalduse ning taotluse hagi tagamiseks ja täitemenetluse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Berninvest 6. juulil 2006 krediidilepingu, mille kohaselt andis kostja laenu 22 369 eurot (350 000 krooni), aastase intressimääraga 15,52%. Krediidilepingus määrasid kostja, Q ja hageja, et kostja nõude tagamiseks seatakse hüpoteek Q-le kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 901734) ja sõlmitakse hagejaga käendusleping.

1.2.6. juulil 2006 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu, mis tagas kostja nõuet summas 96 945,34 eurot (1 516 865,00 krooni), tähtajaga 1. august 2023.

1.3.11. juulil 2006 sõlmisid Q ja kostja hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille p-s 4.1 lepiti kokku, et hüpoteek 36 557,46 eurot (572 000 krooni) tagab kostja nõuet, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, samuti nõuete sissenõudmisest tulenevaid nõudeid, kaasa arvatud sundtäitmise kulusid.

1.4.26. jaanuaril 2009 koostas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täitmisteate täiteasjas nr 176/2009/248, kus võlgnikuks on Q. 13. märtsil 2010 Q suri. 26. oktoobril 2010 tõestas Kuressaare notar Marika Leis pärimistunnistuse, mille kohaselt hageja on Q pärija.

1.5.Hageja esitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi kostja vastu hagi sundtäitmise täiteasjas nr 176/2009/248 lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kostja nõue, mis tuleneb krediidilepingust, on ajatatud tähtajaga kuni 1. august 2023. Lisaks on kostja nõue alates 26. oktoobrist 2010 tagatud enam kui viis korda. Hageja palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-te 1 ja 2 alusel tuvastada, et ajavahemiku 26. oktoober 2010 kuni 1. august 2023 eest puudub kostjal õigus nõuda täitedokumendi (hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping) sundtäitmist, kuna kostja nõue on ajatatud kuni 1. august 2023. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetlus seoses esitatud hagiga. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse.

2.Maakohus jättis 14. mai 2019. a määrusega hagiavalduse käiguta, rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja vajadusel korrektse hagiavalduse koostamiseks.

3.Hageja esitas 28. mail 2019 taotluse liita hagiavaldused tsiviilasjades nr 2-18-18398 ja nr 219-3993 ühte menetlusse. Hagiavalduste nõuded on õiguslikult omavahel seotud.

4.Hageja esitas 21. juunil 2019 hagiavalduse tervikteksti, kordas menetlusabi taotlust hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ning taotlusi hagi tagamiseks ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Menetluse edasine käik

5.Pärnu Maakohus jättis 5. juuli 2019. a määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata.

6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. augusti 2019. a määrusega hageja määruskaebuse alusel Pärnu Maakohtu 5. juuli 2019. a määruse ja saatis asja tagasi maakohtule hageja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks. 2 (6)

2-18-18398 Maakohtu määrus ja põhjendused

7.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus jättis hageja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning hageja muud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. TMS § 48 p 4 järgi on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise tagajärjeks täitemenetluse lõpetamine. Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2009/248 on 15. augustil 2019 lõpetatud. Seega ei ole hagiavalduse eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Hageja huvid ei jää hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega kaitseta. Kohus ei saa menetleda korraga kahte samasisulist hagi. Hageja on sama nõude, s.o täiteasja nr 176/2009/248 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, esitanud ka tsiviilasjas nr 2-19-3993 koos kahju hüvitamise nõudega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral võib võlgnik nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Seega tuleb kohtul tsiviilasjas nr 2-19-3993 esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel kontrollida ka toimunud täitemenetluse lubatavust. Hagejale määrati 14. mai 2019. a määrusega riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses ja kohtus kohustusteta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega jäid hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise ning tsiviilasjade nr 2-18-18398 ja nr 2-19-3993 liitmise otsustamiseks. Hageja palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning määruskaebemenetluse kulud vastustaja kanda.

8.1.Hageja väitel keeldus maakohus ebaõigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluslikud ülesanded täitmata. Kohus ei lahendanud hagide liitmist mõistliku aja jooksul, ei toimetanud menetlust mõistliku aja jooksul, viivitas taotluse lahendamisega, tegi üllatusliku määruse ning ei ole enne määruse tegemist pooltele menetluslikku seisu selgitanud ega võimaldanud avaldada seisukohti. Määrus pole nõuetekohaselt põhjendatud.

8.2.Hageja taotles hagide liitmist tsiviilasjades nr 2-18-18398 ja nr 2-19-3993. Kohus seda taotlust ei lahendanud. Kuna hagide alused tsiviilasjades nr 2-18-18398 ja nr 2-19-3993 on erinevad, oleks kohus pidanud hagid liitma ja jätkama asja menetlemisega ühes tsiviilasjas.

8.3.Asjaolu, et täitemenetlus on lõpetatud ja olukord on muutunud, tuleneb sellest, et kohus jättis õigeaegselt ja mõistliku aja jooksul menetlustoimingud tegemata. Hageja seevastu on enda poolt teinud kõik vajaliku. Kohus on asja menetlemisega ebamõistlikult kaua venitanud.

8.4.Maakohtu põhjustatud menetluse venimisest tingituna oli äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ei olnud menetluse venimises süüdi. Kuna kohus ei tuvastanud hageja tegevuses pahatahtlikkust ning hageja ei ole kasutanud enda menetlusõigusi pahatahtlikult, siis ei pea hageja menetluskulusid hüvitama.

9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3 (6)

2-18-18398

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

11.Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1), tuginedes peamiselt sellele, et täitemenetluses täidetav kostja nõue on ajatatud. Maakohus jättis hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna leidis, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise tagajärjeks on täitemenetluse lõpetamine ning hagi menetlusse võtmise otsustamise hetkeks oli täitemenetlus täiteasjas nr 176/2009/248 lõpetatud, siis tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tema hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mis oleks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus.

12.1.Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

13.septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11).

12.2.Maakohus on määruse põhjendustes märkinud, et kohtule nähtuvalt on täitemenetlus täiteasjas nr 176/2009/248 15. augustil 2019 lõpetatud. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses välja toonud, millisel TMS §-s 48 sätestatud alusel täitemenetlus on lõpetatud, ning see ei nähtu ka asja materjalidest, mh ei ole menetluses esitatud TMS § 50 lg 1 kohast täitemenetluse lõpetamise otsust. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidle hageja vastu sellele, et täitemenetlus on lõppenud (nt lk 2 viimane lõik).

12.3.Kui võlgnik leiab, et sundtäitmine on tema suhtes lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude eelduste olemasolul ei ole välistatud hagi esitamine sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 18). Seega ei muuda täitemenetluse lõppemine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikult perspektiivituks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hageja esitatud hagi eesmärk oli üksnes täitemenetluse lõpetamine. Kolleegiumile nähtub asja materjalidest, et hagejal oli huvi selle vastu, et täitemenetlus tunnistataks lubamatuks, s.o tuvastataks, et täitemenetluseks puudus õiguslik alus. Sellele viitab asjaolu, et hagiavalduses on hageja palunud kohtul tuvastada, et alates 26. oktoobrist 2010 kuni 1. augustini 2023 puudub (või puudus) kostjal õigus nõuda täitedokumendi sundtäitmist. Nagu maakohus vaidlustatud määruses ise viitas, on hageja tsiviilasjas nr 2-19-3993 esitanud nõude põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule tekitatud kahju hüvitamiseks, mille eelduseks on täitemenetluse lubamatus. Ka see viitab, et hageja huvi ei olnud suunatud üksnes kestva täitemenetluse lõppemisele.

12.4.Seega ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine maakohtu määruses esitatud põhjendustel TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigustatud.

13.Eelnevale vaatamata takistab praeguses asjas hagi menetlusse võtmist TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi teises tsiviilasjas menetluses olev asi. 4 (6)

2-18-18398

13.1.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses küll konkreetsele normile viidanud, aga on määruse põhjenduste p-s 10 märkinud, et hageja on esitanud sama nõude ka tsiviilasjas nr 219-3993 ning kohus ei saa menetleda korraga kahte samasisulist hagi. Kolleegiumi hinnangul on sisuliselt tegemist viitega TsMS § 371 lg 1 p-st 5 tulenevale hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele.

13.2.TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-3993 on 25. veebruari 2022. a määrusega menetlusse võetud hageja nõue kostja vastu tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 176/2009/248 lubamatuks või alternatiivselt tuvastada, et sundtäitmine täiteasjas nr 176/2009/248 oli lubamatu. Hagi on esitatud 15. märtsil 2019 ja seda on täpsustatud 25. juunil 2019. Kuivõrd praeguses asjas esitatud hagi ja tsiviilasjas nr 2-19-3993 menetlusse võetud hagi pooled, esemed ja alused kattuvad, esineb TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi alus praeguse hagi menetlusse võtmisest keelduda.

13.3.Kolleegium märgib, et vaidlustatud maakohtu määruse tegemise ajal, s.o 16. aprillil 2021 ei olnud maakohtul veel tekkinud alust TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel praeguses asjas esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna tsiviilasjas nr 2-19-3993 esitatud hagi ei olnud siis veel menetlusse võetud. TsMS § 662 lg-st 3 ja § 667 lg 3 teisest lausest tulenevalt saab aga ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel võtta arvesse ka uusi asjaolusid ja tõendeid, sh vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Kolleegium leiab, et TsMS §-st 2 tuleneva menetlusökonoomia põhimõttega oleks vastuolus see, kui ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja saadaks asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks olukorras, kus ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal on selge, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Lisaks, isegi kui praegune hagi menetlusse võetaks, tuleks see TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätta.

13.4.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et hagide alused praeguses asjas ja tsiviilasjas nr 2-19-3993 on erinevad. Hagide esemed ja alused kattuvad. Tsiviilasjas nr 2-19-3993 25. juuni 2019. a hagiavalduses esitatud asjaolud on samad, millele hageja on tuginenud ka praeguse asja hagiavalduses ja täpsustatud hagiavalduses. Sarnaselt praeguse asjaga tugineb hageja ka tsiviilasjas nr 2-19-3993 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena sellele, et kostja nõue on alates 26. oktoobrist 2010 tagatud enam kui viis korda ning kostja nõue on ajatatud kuni 1. augustini 2023. Hageja ei ole määruskaebuses selgitanud, mille poolest hagide alused erinevad. Hagejal on võimalik kaitsta oma õigusi ja huve tsiviilasjas nr 2-19-3993 ning kahe samasisulise menetluse pidamine ei ole põhjendatud ega ka õiguslikult võimalik.

14.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Hagi ei jää menetlusse võtmata mitte selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, vaid teises asjas kohtu menetluses oleva hagi tõttu TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel.

15.Hageja vaidleb vastu ka maakohtu menetluskulude jaotusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-le 1, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kolleegium leiab, et kuna hagi jääb menetlusse võtmata asjaolu tõttu, mis tekkis pärast maakohtu määruse tegemist, oleks maakohtus kantud menetluskulude jaotamisel alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes ebaõiglane. Praeguses asjas aga ei olegi maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooniga jätnud hageja kanda teiste menetlusosaliste kulusid, vaid üksnes hageja enda menetluskulud, v.a hageja riigi õigusabi tasu 5 (6)

2-18-18398 ja kulud, mis jäid riigi kanda. Hagejal ei ole seega menetluskulude jaotusest tulenevalt kohustust kellegi teise menetluskulusid hüvitada. Seega on maakohtu menetluskulude jaotus kokkuvõttes põhjendatud. Kolleegium lisab, et kellelgi teisel peale hageja ei saagi olla praeguses menetluses kulusid tekkinud, kuna kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud. Kuna hagi menetlusse ei võetud, siis ei ole hagiavaldust koos lisadega kostjale kätte toimetatud. Maakohus ei küsinud ka enne hagi menetlusse võtmise otsustamist kostja seisukohta.

16.Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 21. juunil 2019 taotluse hagi tagamiseks, paludes peatada sundtäitmine täiteasjas nr 176/2009/248 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus ei ole seda taotlust ega ka hageja taotlust hagilt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks lahendanud pärast seda, kui asi Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2019. a määrusega maakohtule hageja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks tagasi saadeti. TsMS § 442 lg-st 5 ja § 463 lg-st 2 tulenevalt oleks maakohus pidanud lahendama kõik seni lahendamata taotlused hiljemalt vaidlustatud määrusega. Hagi tagamise taotlus ja sellega seonduv menetlusabi taotlus oleks aga tulnud lahendada esimesel võimalusel pärast ringkonnakohtu 15. augusti 2019. a määruse tegemist, kuna TsMS § 384 lg 1 kohaselt tuleb hagi tagamise taotlus üldjuhul lahendada hiljemalt avalduse esitamisele järgneval tööpäeval. Maakohus on neid kohustusi rikkunud. Maakohtu kohustust hageja hagi tagamise taotlus ja sellega seotud menetlusabi taotlus lahendada ei mõjuta asjaolu, et 6. detsembri 2018. a määrusega oli maakohus jätnud hageja 5. detsembril 2018 esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hagejale on 14. mai 2019. a kohtumäärusega määratud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigikohus on leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Seega jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.

18.Maakohus on 11. jaanuari 2022. a määrusega hagejale riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu seoses määruskaebuse esitamisega kindlaks määranud. Muud kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.

19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse peale saab TsMS § 372 lg 5 kohaselt kaevata Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja

09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium