2-21-130745/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415). Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi A. R. i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 08.12.2017 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisaks olev osamaksetega tasumise müügileping nr XXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 17.03.2022 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus muuhulgas käsitlustasu summas 80 eurot, mis kajastub arvel 2024673485. Hagiavalduse kohaselt summa koosneb mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendipoolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega

seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24) Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Osamaksetega vara müügilepingust nähtuvalt käsitlustasu koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. VÕS § 39 lg 2 teise lause kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi osas, milles see koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot. Oluline on märkida ka, et lisaks käsitlustasule, mille eesmärk on lepingu lõpetamisega seotud kulude katmine, nõuab hageja kostjalt eraldi võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr XXX kajastuvatelt käsitlustasu nõuetelt. Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr 2024673485 tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 8,63 eurot [(93,50 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 906 päeva]. Kokku on hageja viivisenõue seega põhjendatud 24,08 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 115,54 eurot (165,54 eurot - käsitlustasu 50 eurot), sissenõudmiskulud 30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 24,08 eurot ning viivis põhinõudelt alates 11.12.2021 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 50 eurot ning sellelt arvestatud viivise, jääb hagi rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 26% ulatuses hageja kanda ja 74% ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 215 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamisega arvestades nõudes olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 159,10 eurot. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.