2-22-2487/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud 16.02.2022 esitas võlgnik avalduse pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks 2021.a teraviljasaagi täielik ikaldumine ja põllumajandustoetuste oodatust väiksemas mahus laekumine. Võlgnikul puudub vara. Võlgnikul on kohustusi 4 võlausaldaja ees kogusummas 19 573,22 eurot. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus palus 28.02.2022 meilis võlgniku esindajal esitada kohustuste aluseks olevad lepingud või arved. Samuti palus kohus täpsustada võlgniku majandustegevusse puutuvaid asjaolusidkuidas oli äriühingu tegevus täpsemalt korraldatud. Tähtajaks 04.03.2022 võlgniku esindaja kohtule mingit selgitust ega tõendeid ei esitanud. Kohtunik suhtles 07.03.2020 avaldaja esindajaga telefoni teel ja püüdis talle selgitada, milleks on täiendavat teavet vaja ja mida võiks esindaja täiendavalt kirjeldada. Esindaja teatas, et ei ole kohtu meili saanud ja nõudis, et kohus esitaks talle punkt-punktilt küsimused, millele ta peaks vastama. Kohus ootas veel täiendavalt 3 päeva kuid selgitust ega ka kohustuste alusdokumente esindaja ei esitanud. Kohus võttis avalduse 10.03.2022.a määrusega menetlusse ja määras ajutise halduri, kes esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Vara Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara. Kohustused: TK Agro OÜ-le 8809,83 eurot (Hxxxxx Uxxxxxxxxx seotud äriühing); RePa Agro OÜ-le 3097,39 eurot (Hxxxxx Uxxxxxxxxx seotud äriühing); Agrotrade OÜ-le 7656 eurot (ei ole võlgnikuga seotud äriühing); Hxxxxx Uxxxxxxxxx 10 eurot (riigilõiv pankrotiavalduse esitamisel). Võlad kokku: 19 573,22 eurot, millest lähikondsete ees 11 917 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei tegutse ning tema tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated puuduvad. Ajutine haldur selgitas välja, et võlgniku tegevuseks oli teenuse vahendamine teravilja kasvatamisel. Võlgnik ei ole omanud maad ega tehnikat, vaid rentis maa ja tehnika teravilja kasvatamiseks. Võlgniku sissetulekuks on olnud valdavalt vaid PRIA toetused, samas on teenuseid ostnud endaga seotud ühingutelt. Võlgnik sai 08.01.2021 OÜ-lt Agrotrade 6120 eurot. 2021.a detsembris ja 2022.a alguses PRIA-lt toetusi (5 korda) kokku summas 17 782,22 eurot. PRIA toetused tasus võlgnik endaga seotud äriühingutele. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ainult endaga seotud äriühingutele. Võlgnik ei kohelnud kõiki võlausaldajaid seega võrdselt. Agrotrade OÜ pidanuks saama detsembri ja veebruari laekumistest 18,80% ehk 3820 eurot. Ajutise halduri sõnul on lähikondsetele tasumised tagasivõidetavad. Enamus tasutud rahast on läinud OÜ-le Kullaketraja, kellel puudub kinnisvara ja registervara. Ka juhatuse liige on vastutav võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ning endaga seotud äriühingutele maksete tegemise eelistamisega. Samas märkis ajutine haldur, et võlgniku varaline seis ei pruugi võimaldada tagasivõitmise nõuete esitamist. Ajutine halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige põhjustanud võlgniku maksejõuetust, küll aga on maksejõuetus seisus kohelnud enda võlausaldajaid ebavõrdselt. Ajutine haldur

tuvastas, et puudub võimalus katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur oli seisukohal, et pankroti saaks välja kuulutada vaid siis, kui huvitatud isikud on nõus deposiiti maksma. Kohus määras 11.04.2022.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 573,22 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Kohustustest 11 917 euro on tagasivõidetavad, kuid võlgnikul puuduvad rahalised vahendid tagasivõitmise nõuete esitamiseks ja kohtukulude kandmiseks. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad rahalised võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda või muul viisil suurendada. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Hxxxxx Uxxxxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 475,20 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2022. aastal 654 eurot (VV 09.12.2021 määrus nr 116), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 6h (12 pooltundi). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 66 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 396 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 79,20 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 475,20 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Nagu kohus eelpool märkis, on 2022.a kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot, millele saab lisada käibemaksu 130,80 eurot. Seega on võimalik riigi vahenditest ajutise halduri tasu täies ulatuses hüvitada. Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta.