Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-20482
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Annemarie Taal Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristel Kangilaski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.03.2022 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 31.12.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 02.02.2019 kell 09.47 väljastas hageja kostjale kui sõiduki XXXXXX omanikule/vastutavale kasutajale leppetrahvi nr 0204020576 parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Kostja esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile, põhjendades, et ei ole leppetrahvi kätte saanud. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas 02.12.2021 otsusega kostja avalduse leides, et kaebus oli põhjendatud. Hageja ei nõustu otsusega.
3.Kostja sai leppetrahvist teada parkimistingimuste rikkumise tuvastamise hetkel. Fotodelt nähtub, et sõidukijuht oli sõidukis, mille hageja töötaja ka fikseeris. Hageja töötaja märkis leppetrahvi vormistades süsteemi märke „meesjuht lahkus“. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et parkimistingimuste rikkumine oli fikseeritud ja kuivõrd juht oli sõidukis, siis oli juhti ka teavitatud rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest. Leppetrahvide juures olev väljavõte hageja EPMS süsteemist näitab, kus on vormistatud leppetrahvikviitung, nähtavad on sõidukist XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus ja suurus.
4.Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks.
5.Hageja tõendas, et parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Leppetrahvi koostamise ajal viibis sõiduk XXXXXX D-Terminali parklas, kus on lubatud parkida üksnes bussidel, märgil loetletud ettevõtete taksodel ja AS Tallinna Sadama loal. Fotolt on nähtav, et kõnealuses parkla sissesõitude ees asub märk “Sissesõidu keeld”, mille juures on infotahvel täiendamaks, kellel on vastava loa korral õigus alale sisse sõita. Muul juhul keelab liiklusmärk kõigi sõidukite edasisõidu, mistõttu seal ei või ei peatuda ega ka parkida, kui selleks puudub vastav luba. Kostjal vastav luba puudus. Kui kostjal jäi liiklusmärk tähelepanuta, siis ei täitnud kostja piisava hoolikusega hoolsuskohustust. Sõidukijuhina peab sõidukijuht olema teadlik märkide tähendusest. Hageja kui parkimisjärelevalve teostaja peab tagama, et sõidukijuht peab kinni eraparklas korraldatud parkimiskorraldusest, sh et sõidukijuht ei pargiks ega peatuks alas, kus see ei ole lubatud. Hagejal oli sõlmitud leping parkimisjärelevalve teostamiseks Tallinna Sadamaga perioodil 07.03.2013–28.02.2021. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja ei saanud leppetrahvi nõuet 02.02.2019. Hageja süsteemi tehti märkus „meesterahvas lahkus“ 05.02.2019, s.t 3 päeva möödudes väidetava trahviteate koostamisest. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on märkus „meesterahvas lahkus“ seotud leppetrahvi kostjale teatavakstegemisega. Kostja ei nõustu, et puudub vaidlus parkimistingimuste rikkumise fikseerimise ja leppetrahvi väljastamise osas. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, millisel kuupäeval väidetav leppetrahv koostati, ega seda, et kostjat teavitati leppetrahvi väljastamisest. Pelgalt leppetrahvi vormistamine ei tähenda, et leppetrahvi nõude esitamiseks oli ka alust.
2-21-20482
8.Hageja esitas parkimistingimusi kajastava dokumendi ja foto parklast, millega hageja soovib tõendada, et parkimistingimused olid üleval fotol kajastatud parklas. Esitatud fotolt ei nähtu, millal on foto tehtud, s.t ei ole võimalik tuvastada, et 02.02.2019 olid parklas sissesõitu keelavad märgid. Esitatud fotolt ei ole tuvastatavad ka esitatud parkimistingimused. Nähtavad on küll sisenemist keelavad märgid, kuid tuvastatav ei ole, millistel tingimustel ja kellel on õigus parkida. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks eiranud sissesõitu keelavat liiklusmärki.
9.Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et hageja püüdis kostjale leppetrahvi kviitungit üle anda, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Vastupidiselt hageja väidetule, on vaidluse all asjaolu hageja töötaja ja kostja vestlusest. Foto tegemine ei tõenda ei vestlust ega soovi trahviteade üle anda. Arusaamatu on hageja väide, miks ei olnud võimalik kviitungit asetada kojamehe vahele, kui kostja viibis sõidukis. Vaidlust ei ole, et hageja trahviteadet kostjale üle ei andnud. Tõendamata on, et hageja oleks proovinud leppetrahvi teadet vahetult üle anda.
10.Isegi kui möönda, et leppetrahvi teade koostati 02.02.2019, nagu väidab hageja, möödus tähtaeg leppetrahvi tasumiseks 15.02.2019. Kuivõrd hageja väidetav nõue muutus sissenõutavaks 16.02.2019 ning olukorras, kus kostja ei olnud tähtaegselt leppetrahvi tasunud, tulnuks hagejal astuda koheselt samme tegemaks kindlaks sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Olukorras, kus 2 aasta 7 kuu jooksul hageja leppetrahvi sisse ei nõudnud, sai kostjal igal juhul tekkida õigustatud ootus, et leppetrahvi enam sisse ei nõuta, isegi kui rikkumine tuvastati (millega kostja ei nõustu). Maakohtu otsus
11.Maakohus jättis 29.03.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 288 eurot ja viivise.
12.Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi.
13.Maakohus tuvastas, et hagile lisatud fotolt nähtub sissesõidukeeld (märk 331), mis keelab sissesõidu. Sissesõidukeelu rikkumise eest keelatud kohas näeb liiklusseadus (LS) ette karistuse (LS § 242). LS §-s 242 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning kohalik omavalitsus. Hagejal selline pädevus puudub. Seega puudus hagejal õigus rakendada kostja suhtes leppetrahvi koostamise õigust pelgalt seetõttu, et kostja oli rikkunud liiklusmärki 331.
14.Leppetrahvinõudel on märgitud, et kostja on eiranud parkimiskorraldusnõudeid, kuid milliseid täpsemalt, ei ole leppetrahvil esile toodud. Hageja esitas foto parkla sissesõidust, millest nähtub sissesõidukeeld ning õigus siseneda ainult loa olemasolul. Nimetatud fotolt ei nähtu, millal on foto tehtud ning hageja ei ole esile toonud, mis ajast alates on seesugused viidad parkla sissesõidul. Leppetrahvi tegemise aegsel ja hagi lisas 5 toodud fotodelt on tuvastatav, et need on tehtud ajaliselt erineval ajal, kuivõrd leppetrahvi tegemise ajal kattis maad lumi. Lisas 5 toodud fotol aga puudub lumi täielikult. Seega ei ole hageja usutavalt esile toonud, et sissesõidukeelu tingimused olid sellised juba ka leppetrahvi väljastamise ajal. Samuti ei ole hagi lisas 1 toodud fotodelt tuvastatavad parkimistingimused. Hageja esitatud fotol paistab küll parkla kaugemas servas kollane viidapost, mis eelduslikult on parkimistingimused, kuid fotolt ei ole tuvastatav, millised konkreetselt on nimetatud ala parkimistingimused. Hageja on küll esitanud PDF-versioonis parkimistingimuste väljavõtte, kuid ei ole tõendanud, et samad tingimused asetsesid ka nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval. Samuti ei nähtu ka hageja esiletoodud tingimustest, et tüüptingimustes oleks selgelt esile toodud, et
2-21-20482 sissesõidukeelu rikkumisel on haldajal õigus rakendada leppetrahvi. Ühtlasi on hageja ise esile toonud, et isik lahkus territooriumilt.
15.Kohtu hinnangul on hageja minetanud leppetrahvi nr 0204020576 nõudeõiguse, kuna ei ole tõendanud, et leppetrahvinõue tehti kostjale teatavaks mõistliku aja jooksul. Hageja ei toonud esile, et sõidukijuhile oleks leppetrahv kätte toimetatud. Hageja selgitas, et kuivõrd juht oli sõidukis, ei paigaldatud leppetrahv kojamehe vahele. Pelgalt asjaolu, et parkimiskorraldaja pildistas sõidukit ajal, kui juht viibis autos, ei saa lugeda piisavaks, et asuda seisukohale, et sellest lähtudes on juhti teavitatud leppetrahvinõudest. Pooled ei vaielnud selle üle, et muul viisil ei üritanud kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetada ning kostja sai nõudest teadlikuks alles 07.09.2021. Seega oli lepingu rikkumisest kuni leppetrahvi nõude esitamiseni möödunud rohkem kui 2,5 aastat. Isegi kui jaatada asjaolu, et pooled oleksid sõlminud 02.02.2019 eraparkla kasutamise lepingu, siis on hageja kohtu hinnangul minetanud leppetrahvi nr 0204020576 nõudeõiguse (VÕS § 159 lg 2).
16.Samuti peab jääma mõistlik aeg rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Kohtu ette ei ole toodud elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et sellise pikkusega nõuetest teatamise aega saaks lugeda konkreetse õigussuhte puhul mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks kostja seisukohta, et kostjal sai tekkida hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et konkreetse parkimise eest hageja leppetrahvi ei nõua ja hageja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti.
19.Kuigi leppetrahvi nõude puhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, siis paratamatult tuleb osaliselt arvestada ka liiklusseaduse norme, mis on aluseks eraparklas parkimiskorralduse korraldamiseks ja parkimisjärelevalve teostamiseks. Liikleja peab teadma ja tundma liiklusreegleid ja järgima märgistust nii avalikul teel kui ka eraparklas. Leppetrahv aga väljastatakse eraparklas kehtestatud parkimistingimuste rikkumise eest, mis on poolte vahel sõlmitud lepingu osaks ja millest sõidukijuhil tuleb kinni pidada, kui kostja pargib hageja hallatavas eraparklas. Parkimistingimuste p 13 näeb ette, et sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest, mistõttu pidi kostja kinni pidama ka märk 331-st, mis keelab parklasse sissesõidu.
20.Hageja on tõendanud märkide olemasolu viidatud parklas, kui hageja teostas parklas parkimisjärelevalvet. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et iga leppetrahvi vormistades tuleb jäädvustada ka kõikide märkide olemasolu konkreetses parklas. Hagi lisana esitatud leppetrahvi juures oleval fotol nr 3 on tuvastatav paremas nurgas hageja parkimistingimuste olemasolu, mis kinnitab, et kõnealusel ajal hageja parkimisjärelevalvet parklas teostas.
21.Hageja tõi esile, et liikluskorraldusvahendid paigaldatakse lepingu sõlmimisel (lepingu periood 07.03.2013–28.02.2021). Kuna hageja viitas, et tal ei ole kohustust igakord liiklusmärke jäädvustada, kui leppetrahv väljastatakse, siis ei saa olla õige ka järeldus, et seetõttu ei ole usutav, et just konkreetsel ajal märgid puuduksid. Kui liikluskorraldusvahendid
2-21-20482 puuduvad, siis ei ole õigust hagejal ka parkimistingimuste täitmist kontrollida ja leppetrahve väljastada.
22.Praegusel juhul ei oma märkimisväärset tähtsust, kas sõiduk parkis või peatus alal, kuivõrd parkimistingimused näevad ette, et lähtuda tuleb muuhulgas märkidest ja märk viitas selgelt, et ka peatumine ei ole lubatud kõnealusel alal. Ala kontrollides teostab töötaja paikvaatluse, antud juhul on selge, et sõiduk viibis parklas juba töötaja saabumise hetkel ja ei ole võimalik hinnata, kui kaua ajaliselt võis sõiduk seal viibida enne töötaja saabumist.
23.Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega küsimuses, kas leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõistes. Maakohtu viidatud Riigikohtu kohtupraktikat ei olnud leppetrahvi vormistamise ajal. Töötaja ei saa asetada vastu sõidukijuhi tahtmist kviitungit sõiduki kojamehe vahele, sundida jõuga isikut kviitungit vastu võtmast või kui isikule on võimalik anda kviitung kätte, siis ei aseta töötaja seda kojamehe vahele, et seda oleks võimalik jäädvustada. Töötaja peab lähtuma ka enda turvalisuse nõuetest. Tuvastatav on, et töötaja on sõiduki juures ja fikseeris rikkumist. Kostja tõi esile Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduses: „/.../Ma mäletan, et mingi auto sõitis mulle kohe järgi kui ma seal peatuma hakkasin, siis mingi vend pildistas ruttu ja ütles vaid, et siin ei tohi parkida. Kuna mul oli väga kiire , siis ma ütlesin ma vaid peatusin ja vaatan kuidas siit välja saab sõita kuna igapäev ei sõida Tallinnas ja ,et ma pole ühtegi silti ka näinud, ning lahkusin. See, et nad trahvi kohe koostasid, polnud minul ka õrna aimugi/.../“. Kui kostja hageja töötajaga vestles, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja ei näinud fotode tegemist, s.t leppetrahvi fikseerimist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
25.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni järgi võis lihtsustatud korras menetleda hagi juhul, kui hagihind ei ületanud summat, mis vastab põhinõudena 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole
26.Hageja esitas maakohtule 31.12.2021 hagi, milles nõudis kostjalt põhinõude 41 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületanud arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
27.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
2-21-20482
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping. Hageja esitatud leppetrahvi tegemise alus on parkimiskorraldusnõuete eiramine, kuid hagis tugineb hageja sellele, et kostja rikkus parklasse sissesõidukeeldu. Hageja esitatud parkimistingimused reguleerivad sõiduki parkimisega seonduvat. Parkimistingimuste punkti 1 järgi loetakse eraparkla kasutamise leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutajaga sõlmituks sõiduki parkimisel ning punkti 2 järgi loetakse parkimiseks sõiduki ettekavatsetud seisma jätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimiseks. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, et parkimistingimuste rikkumiseks saab lugeda üksnes parklasse sissesõitmist.
29.Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole hageja poolt kostjale leppetrahvi teatavaks tegemine 02.02.2019 kell 09.47 D-Terminali parklas, nagu hageja väidab. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja pidi leppetrahvi väljastamist järeldama sellest, et hageja töötaja pildistas kostja autot. Ringkonnakohus ei nõustu, et leppetrahvi kostjale teatavaks tegemiseks piisab kostja auto pildistamisest. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et foto tegemine ei tõenda ei hageja töötaja ja kostja vestlust ega soovi trahviteade üle anda. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud ka VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.
30.Maakohus hindas õigesti ka parkimistingimuste kohta esitatud tõendeid. On tõendamata, et parklasse sissesõidukeelu tingimused olid paigaldatud leppetrahvi väljastamise ajal või et hagejal on pädevus sissesõidukeelu rikkumise korral väljastada leppetrahv. Ringkonnkohus nõustub, et hagi lisas 1 toodud fotodelt ei ole tuvastatavad parkimistingimused. Seejuures ei ole võimalik veenduda, et need on samad parkimistingimused, mis hageja on esitanud hagiavalduse lisas nr 4, ega seda, et parkimistingimustega oli võimalik tutvuda parklasse sisenemisel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et pole tähtsust sellel, kas sõiduk parkis või peatus parkimisalal. Maakohus järeldas õigesti, et hagejal on pädevus väljastada leppetrahv parkimistingimuste rikkumise korral, mitte pelgalt parklasse sissesõidu korral. Seda, et kostja ei parkinud sõidukit, on möönnud hageja ise ja kinnitab ka apellatsioonkaebuses viidatud kostja selgitus.
31.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et õigusaktidest ei tulene otseselt nõuet, et iga leppetrahvi vormistades tuleb jäädvustada ka kõikide märkide olemasolu konkreetses parklas, kuid vaidluse korral tuleb hagejal oma nõuet tõendada. Hagejal tuleb tagada, et kõik vajalikud märgid ja teadetetahvlid on tema hallatavasse parklasse sisenemisel sõidukijuhile nähtavad ja vajadusel tõendada, et need olid paigaldatud ka leppetrahvi vormistamise hetkel. Üldteadaolevaks ei saa pidada, et igas hageja hallatavas parklas on paigaldatud kõik vajalikud märgid ja teadetetahvlid lepingutingimustega. On hageja valik, kuidas ta otsustab leppetrahvi aluseks olevaid asjaolusid jäädvustada. Hageja peab oma majandustegevuses kandma hoolt selle eest, et tal oleks olemas vajalikud tõendid võimalike lepingurikkumistega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ongi hagejal tõendamiskoormus tõendada, et vastavad märgid olid väidetud ajal parklasse paigaldatud.
32.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
2-21-20482 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
34.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.