nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja: Annemarie Taal (e-post xxx) Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; epost: xxx) Kostja lepinguline esindaja Kristel Kangilaski (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt, AS ÜHISTEENUSED kostja X kasuks menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 288 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.AS Ühisteenused (edaspidi hageja) poolt on X-le (edaspidi kostja) kui sõiduki XXXXXX omanikule/vastutavale kasutajale väljastanud leppetrahvi nr 0204020576 02.02.2019 09:47:38 parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Kostja esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile põhjendades, et ei ole leppetrahvi kätte saanud. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas 02.12.2021. a. otsusega kostja avalduse leides, et kaebus oli põhjendatud.
2.Hageja ei saa nõustuda tehtud otsusega. Kostja on saanud leppetrahvist teatavaks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise hetkel. Fotodelt nähtub, et sõidukijuht oli sõidukis ja hageja töötaja on viimase ka fikseerinud. Hageja töötaja on märkinud leppetrahvi vormistades süsteemi märke „meesjuht lahkus“. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et parkimistingimuste rikkumine oli fikseeritud ja kuivõrd juht oli sõidukis, siis oli juhti ka teavitatud rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest.
3.Leppetrahvide juures olev väljavõte hageja EPMS süsteemist näitab, kus on vormistatud leppetrahvikviitung, nähtav on sõidukist XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti tõendavad kaasa lisatud lisad, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega (kuupäev ja kellaaeg) ja leppetrahvi suurust.
4.Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks.
5.Lisalt 4 on nähtav, et parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Leppetrahvi koostamise ajal viibis sõiduk XXXXXX D-Terminali parklas, kus on lubatud parkida üksnes bussidel, märgil loetletud ettevõtete taksodel ja AS Tallinna Sadama loal. Fotolt on nähtav, et kõnealuses parkla sissesõitude ees asub märk “Sissesõidu keeld”, mille juures on infotahvel täiendamaks, kellel on vastava loa korral õigus alale sisse sõita. Muul juhul keelab liiklusmärk kõigi sõidukite edasisõidu, mistõttu seal ei või ei peatuda ega ka parkida, kui selleks puudub vastav luba. Kostjal käesolevaga vastav luba puudus. Kui kostjal on jäänud liiklusmärk tähelepanuta, siis ei ole kostja täitnud piisava hoolikusega hoolsuskohustust. Sõidukijuhina peab sõidukijuht olema teadlik märkide tähendusest. Hageja kui parkimisjärelevalve teostaja peab tagama, et sõidukijuht peab kinni eraparklas korraldatud parkimiskorraldusest, sh, et sõidukijuht ei pargiks ega peatuks alas, kus viimane ei ole
lubatud. Hagejal oli sõlmitud leping parkimisjärelevalve teostamiseks Tallinna Sadamaga 07.03.2013-28. veebruar 2021.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja esitas 21.01.2022 vastuse hagiavaldusele, milles selgitab, et hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja väidetavalt väljastanud kostja kui sõiduki XXXXXX omanikule/vastutavale kasutajale lepptrahvi nr 0204020576 02.02.2019 kell 09:47:38 parkimiskorraldusnõuete eiramise eest D-Terminali parklas. Kostja eelnevalt viidatud ajal leppetrahvi nõuet saanud ei ole ning vastupidisele seisukohale ei võimalda asuda ka hageja esitatud tõendid ja põhjendused. Hageja väidab edasiselt mh, et hageja töötaja on märkinud leppetrahvi vormistades süsteemi märke „meesterahvas lahkus“, viidates seejuures lisale 3. Nimetatud lisast nähtub jpg. formaadis foto, mille allosas on kuupäevaga 05.02.2019, st 3 päeva möödudes väidetava trahviteate koostamisest märkus „meesterahvas lahkus“. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas märkus „meesterahvas lahkus“ on seotud leppetrahvi kostjale teatavakstegemisega. Kostja ei nõustu ka, et vaidlus puudub parkimistingimuste rikkumise fikseerimise ja leppetrahvi väljastamise osas. Vastupidiselt, kostja parkimistingimusi ei rikkunud ja kostjale 02.02.2019 leppetrahvi teatavaks ei tehtud. Hageja on esitanud tõendamaks leppetrahvi väljastamist vaid .pdf formaadis dokumendi ja jpg. formaadis väidetava süsteemi väljavõtte, kuid viidatud dokumendid ei tõenda isegi, mis kuupäeval väidetav leppetrahv koostati. Seda enam ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid, et kostjat teavitati leppetrahvi väljastamisest. Pelgalt leppetrahvi vormistamine ei tähenda igal juhul, et leppetrahvi nõude esitamiseks oli ka alust, samuti ei tulene leppetrahvi vormistamisest igal juhul kohustust leppetrahvi tasumiseks.
7.Lisas 4 on hageja esitanud parkimistingimusi kajastava dokumendi. Lisas 5 on hageja esitanud foto parklast, millega hageja justki soovib tõendada, et lisas 4 esitatud parkimistingimused olid üleval lisas 5 fotol kajastatud parklas. Hagiavalduses lisas 5 esitatud fotolt ei nähtu esmalt, millal on foto tehtud ehk võimalik ei ole tuvastada, et 02.02.2019 olid parklas sissesõitu keelavad märgid. Lisaks ei ole lisas 5 esitatud fotol tuvastatavad lisas 4 esitatud parkimistingimused. Nähtavad on küll sisenemist keelavad märgid, kuid tuvastatav ei ole, millistel tingimustel ja kellel on õigus parkida. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks eiranud sissesõitu keelavat liiklusmärki. Paljasõnalised ja tõendamata on ka hageja väited, et hageja püüdis kostjale leppetrahvi kviitungit üle anda, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Vastupidiselt hageja poolt väidetule, on vaidluse all asjaolu hageja töötaja ja kostja vestlusest. Foto tegemine ei tõenda ei vestlust ega soovi trahviteade üle anda. Arusaamatu on ka kostja väide, miks ei olnud võimalik kviitungit asetada kojameeste vahele, kui kostja viibis sõidukis. Vaidlust ei ole, et hageja trahviteadet kostjale üle ei andnud, tõendamata on, et hageja oleks ka proovinud leppetrahvi teadet vahetult üle anda. Kui kostja ei võtnud leppetrahvi vastu nagu hageja väita soovib, oleks hageja töötajal olnud võimalik asetada leppetrahvi teade kojamehe vahele, mida aga ei tehtud. Kostja ei nõustu seega, et hageja oleks täitnud esmase teavitamiskohustuse parkimistingimuste rikkumisest kohe pärast rikkumise tuvastamist (ka rikkumine on tõendamata).
8.Edasiselt viitab hageja TsÜS §-le 70, asudes seisukohale, et käesoleval juhul on hageja hinnangul täidetud TsÜS §-st 70 tulev nõue tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil. Riigikohus on lahendi 2-17-117146/31 punktis 12 asunud seisukohale, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõuete kättesaamist tuleb hinnata TsÜS § 70 alusel. Leppetrahvi tegija peab tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku
viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Eelnevast tulenevalt on peetud mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks Riigikohtu praktika kohaselt küll leppetrahvi teate jätmist kojamehe vahele, kuid mitte „katset“ leppetrahv isiklikult üle anda.
9.Isegi kui möönda (millega kostja ei nõustu), et leppetrahvi teade koostati 02.02.2019 nagu väidab hageja, möödus tähtaeg leppetrahvi tasumiseks 15.02.2019. Kuivõrd hageja väidetav nõue muutus sissenõutavaks 16.02.2019 ning olukorras, kus kostja ei olnud tähtaegselt leppetrahvi tasunud, tulnuks hagejal astuda koheselt samme tegemaks kindlaks sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Olukorras, kus 2 aasta ja 7 kuu jooksul hageja leppetrahvi sisse ei nõudnud, sai kostjal igal juhul tekkida õigustatud ootus, et leppetrahvi enam sisse ei nõuta, isegi kui rikkumine tuvastati (millega kostja ei nõustu). VÕS §159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohtu praktikas tuleneb, VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg (2-17-17756/159, p 27). Seoses leppetrahvist mõistliku aja jooksul teavitamisega, on Riigikohtus 3-2-1-28-08 lahendi punktis 13 selgitanud, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Leppetrahvi nõude aegumistähtaega tuleb mõistliku aja leidmiseks koos teiste vajalike asjaoludega arvestada. Vastasel korral kaotaks aegumistähtaega reguleeriv norm (TsÜS § 146 lg 1) leppetrahvi nõude korral suuresti oma tähenduse. Kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus pidanud mõistlikuks leppetrahvist teatamise ajaks 3 kuud. Käesolevaga on kostja leppetrahvi nõudest teada saanud 2 aasta ja 7 kuu möödumisel arvates väidetavast rikkumisest (kostja sai leppetrahvist teadlikuks 07.09.2021). Seega on hageja ületanud Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud aegumistähtaega enam kui 10 korda ning hageja on minetanud õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. Liiatigi on tõendamata leppetrahvi nõudmise alused, st lepingu rikkumine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on sõiduauto XXXXXX omanik/vastutav kasutaja ning et kostja on viibinud sõidukiga XXXXXX D-Terminali parklas 02.02.2019 umbes kella 09:45 ajal. Leppetrahvi vormistamise põhjuseks on operaator märkinud parkimiskorralduse nõuete eiramine. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on esitanud leppetrahvi kohta avalduse Tarbijavaidluste Komisjoni selle nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks, mille komisjon on läbi vaadanud ning rahuldanud. Hageja otsusega ei nõustu.
14.Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, siis oli asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe.
15.Leppetrahvi maksmise nõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: -poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe; -võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); -võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); -võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); -kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.
16.Hageja leiab, et leppetrahv on põhjendatud, kuivõrd sõiduk oli pargitud hageja hallataval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 4 tõendanud, et parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas.
17.Hageja esitatud parkimistingimuste tingimus nr 1 sätestab, et operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Tingimuste punkti 2 kohaselt loetakse parkimiseks LS § 2 lg 49 järgi sõiduki ettekavatsetud seisma jätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Leppetrahvi koostamise ajal viibis sõiduk XXXXXX D-Terminali parklas, leppetrahvile lisatud fotodelt on nähtav, et autos viibis meesterahvas ning autol põlesid tuled, mistõttu võib eeldada, et sõiduk ei olnud pargitud. Samas toob hageja esile, et sõiduk viibis parklas, kus on lubatud parkida üksnes bussidel, märgil loetletud ettevõtete taksodel ja AS Tallinna Sadama loal. Hagi lisas 4 esitatud fotol on nähtav, et kõnealuses parkla sissesõitude ees asub märk “Sissesõidu keeld”, mille juures on infotahvel täiendamaks, kellel on vastava loa korral õigus alale sisse sõita. Muul juhul keelab liiklusmärk kõigi sõidukite edasisõidu, mistõttu seal ei või ei peatuda ega ka parkida, kui selleks puudub vastav luba. Kostjal käesolevaga vastav luba puudus. Kui kostjal on jäänud liiklusmärk tähelepanuta, siis ei ole kostja täitnud piisava hoolikusega hoolsuskohustust. Sõidukijuhina peab sõidukijuht olema teadlik märkide tähendusest. Hageja kui parkimisjärelvalve teostaja peab tagama, et sõidukijuht peab kinni eraparklas korraldatud
parkimiskorraldusest, sh, et sõidukijuht ei pargiks ega peatuks alas, kus viimane ei ole lubatud. Hagejal oli sõlmitud leping parkimisjärelevalve teostamiseks Tallinna Sadamaga 07.03.2013-28. veebruar 2021.
18.Hageja märgib, et kostja sisenes parkimisalale, millele kostja ei tohtinuks siseneda, kuivõrd parkla sissesõidul olid sissesõidukeelud. Hagile lisatud fotolt nähtub sissesõidukeeld (märk 331), mis keelab sissesõidu. Sissesõidukeelu rikkumine keelatud kohas näeb liiklusseadus (LS) ette karistuse väärteo eest (LS § 242). LS §-s 242 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning kohalik omavalitsus. Hagejal selline pädevus puudub. Seega puudus hagejal õigus rakendada kostja suhtes leppetrahvi koostamise õigust pelgalt seetõttu, et kostja oli rikkunud liiklusmärki 331.
19.Lepetrahvinõudel on märgitud, et kostja on eiranud parkimiskorraldusnõudeid, kuid milliseid täpsemalt, ei ole leppetrahvil esile toodud. Nimetatud on hageja selgitanud alles hagiavalduses ning lisanud oma väite tõendamiseks foto parkla sissesõidust, millest nähtub sissesõidukeeld ning õigus siseneda ainult loa olemasolul. Nimetatud fotolt ei nähtu, millal on foto tehtud ning hageja ei ole esile toonud, mis ajast alates on seesugused viidad parkla sissesõidul. Leppetrahvi tegemise aegsel ja hagi lisas 5 toodud fotodelt on tuvastatav, et need on tehtud ajaliselt erineval ajal, kuivõrd leppetrahvi tegemise ajal kattis maad lumi. Lisas 5 toodud fotol aga puudub lumi täielikult. Seega ei ole hageja usutavalt esile toonud, et sissesõidukeelu tingimused olid sellised juba ka leppetrahvi väljastamise ajal. Samuti ei ole hagi lisas 1 toodud fotodelt tuvastatavad parkimistingimused. Hageja esitatud fotol paistab küll parkla kaugemas servas kollane viidapost, mis eelduslikult on parkimistingimused, kuid fotolt ei ole tuvastatav, millised konkreetselt on nimetatud ala parkimistingimused. Hageja on küll esitanud PDF-versioonis parkimistingimuste väljavõtte, kuid ei ole tõendanud, et samad tingimused asetsesid ka nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval. Samuti ei nähtu ka hageja esiletoodud tingimustest, et tüüptingimustes oleks selgelt esile toodud, et sissesõidukeelu rikkumisel on haldajal õigus rakendada leppetrahvi. Ühtlasi on hageja ise esile toonud, et isik lahkus territooriumilt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule usutavalt esile toodud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 järgi.
20.Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et talle ei ole leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul teatavaks tehtud. Hageja on esile toonud, et parkimistingimuste rikkumine oli fikseeritud kuivõrd juht oli sõidukis ja seega oli juhti ka teavitatud rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest. Leppetrahvide juures olev väljavõte hageja EPMS süsteemist näitab, kus on vormistatud leppetrahvikviitung, nähtav on sõidukist XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti tõendavad kaasa lisatud lisad, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega (kuupäev ja kellaaeg) ja leppetrahvi suurust
21.Riigikohus on lahendis 2-17-117146 (p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus selgitas, et TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Käesolevalt ei ole kohtule esile toodud, et sõidukijuhile oleks leppetrahv kätte toimetatud. Vastupidiselt on hageja selgitanud, et kuivõrd juht oli sõidukis, ei paigaldatud leppetrahv kojamehe vahele. Ka ei ole kohtule usutavaks tehtud, et sõidukijuht oleks leppetrahvinõude kätte saanud mõnel muul viisil, kuivõrd hageja ei ole seda esile toonud. Pelgalt asjaolu, et parkimiskorraldaja on pildistanud sõidukit ajal, kui juht viibis autos, ei saa lugeda piisavaks, et asuda seisukohale, et sellest lähtudes on juhti teavitatud
leppetrahvinõudest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et muul viisil ei üritanud kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetada ning kostja on nõudest teadlikuks saanud alles 07.09.2021.a. Seega on lepingu rikkumisest kuni leppetrahvi nõude esitamiseni möödunud rohkem kui 2,5 aastat. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Isegi kui jaatada asjaolu, et pooled oleksid sõlminud 02.02.2019 eraparkla kasutamise lepingu, siis on hageja kohtu hinnangul minetanud leppetrahvi nr 0204020576 nõudeõiguse.
22.Hageja ei ole tahteavalduse väljendamist ja konkreetses olukorras mõistlikul viisil edastamist tõendanud. Vastuses kostja vastusele on hageja märkinud, et kuni 2019. aastani ei väljastanud maanteeamet eraparkla operaatoritele parkimistingimusi rikkunud sõidukite omanike andmeid ja eraparklate operaatorite jaoks oli ainsaks viisiks edastada leppetrahvinõudeid asetades need pargitud sõiduki tuuleklaasile kojameeste alla ning seetõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks jätnud konkreetsel juhul kviitungid kojamehe alla panemata. Ka ei ole hageja esile toonud, et hageja oleks üritanud leppetrahvinõuet anda isiklikult üle autojuhile. Kohus selgitab, et kohus ei saa üksnes elulise usutavuse alusel lugeda hagimenetluses poole väidet tõendatuks. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt tuleb poolel oma väidet tõendada. Kohtule esitatud fotodelt kviitungit auto kojameeste vahel ei ole. Kostja esitas väite kviitungite edastamise tõendamatuse kohta juba Tarbijavaidluskomisjoni menetluses. Seega ei ole alust lugeda leppetrahvinõuet kostja poolt kätte saaduks enne kui maksekäsu kiirmenetluses 07.09.2021.a, mil hageja asus nõuet kostjalt sisse nõudma. Rikkumine olid aga toimunud vastavalt 02.02.2019. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et VÕS § 159 lõikest 2 tulenevalt ei või leppetrahvi nõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Samuti, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Kohtu ette ei ole toodud elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et sellise pikkusega nõuetest teatamise aega saaks lugeda konkreetse õigussuhte puhul mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja seisukoht, et tal sai tekkida hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et konkreetsete parkimiste eest hageja leppetrahvi ei nõua ja hageja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lõike 2 alusel.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
12.Kostja esindaja esitas 04.03.2022.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid 648 eurot (käibemaksuga). Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
15.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kostja on esile toonud, et tema lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot+km. Asja mahtu ja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kohtu hinnangul 80 eurot käibemaksuta. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid pidada 80 eurot ületavat tunnitasu põhjendatuks. Kostja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär oleks eeldatavalt kõrgem.
16.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4,5 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
17.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 288 eurot (3 x 80x20%), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
18.Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.