Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Kohtu seisukoht Kohtul tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 217 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osaline võib esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 järgi teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6). TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule kaebuse 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Eeltoodud sätted näevad ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis annab kohtutäiturile võimaluse kontrollida tehtud otsuse, toimingu või selle tegemata jätmise õiguspärasust kõigepealt ise ning parandada võimalikud eksimused. Kohtupraktika kohaselt saab kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohtule ka juhul, kui kohtutäitur on temale TMS § 217 lg 1 kohaselt esitatud kaebuse jätnud mingil põhjusel läbi vaatamata, sest kohtusse pöördunud isik on sellisel juhul teinud endast oleneva, et kohustuslik kohtueelne menetlus läbida (Riigikohtu 12.03.2018. a määrus nr 2-16-12972, p 19). Praegusel juhul palus avaldaja kohtutäiturile 03.03.2022. a esitatud kaebuses koheselt peatada ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 047/2022/217. Avaldaja hinnangul on Maa-ameti 19.08.2020. a korraldus nr 1-17/20/1929 õigustühine. Seega saab 03.03.2022. a kaebusest järeldada, et selle esitamise ajendiks oli võlgnikule 01.03.2022. a saadetud täitmisteade. Nõude sisu on reaalkoormatisega tagatud hoonestusõiguse tasu nõue 24,30 eurot, millele lisandub viivis alates 22.02.2022. a. 03.03.2022. a kaebuses on esitatud vastuväited sundtäitmise aluseks olevale dokumendile, s.o Maa-ameti 19.08.2020. a korraldusele nr 1-17/20/1929. Maa-ameti 19.08.2020. a korralduse nr 1-17/20/1929 näol no tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 193 mõttes. Seega oli kohtutäitur õigustatud dokumenti täitmisele võtma. Kohtutäitur selgitas Zxxxxxx Jxxxxxxxxxx 04.03.2022. a (08.54) saadetud e-kirjas, et viimasel on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu kohtusse. Täitemenetlust ei peatata ning täitemenetlust ka ei lõpetata, sest võlgnevus on laekumata. Kaebus jäetakse rahuldamata. Järgmises, s.o 04.03.2022. a (12.22) e-kirjas kordab kohtutäitur varasemat seisukohta, et kaebus jäetakse rahuldamata ja täitemenetlust jätkatakse. 04.03.2022. a 13.44 võlgnikule saadetud ekirjas märkis kohtutäitur, et võlgnikul on õigus lugeda kohtutäituri vastus ( 04.03.2022 kell 08.54) otsuseks ja pöörduda kohtutäituri vastuse peale kaebusega kohtusse. Liaks tõi kohtutäitur 04.03.2022. a (16.41) võlgnikule saadetud e-kirjas välja, et esitatud kaebus sisaldas sisulisi vastuväiteid täitedokumendile ning kaebuses esitatud asjaolusid ei ole võimalik lahendada kohtutäituri tegevusele esitatava kaebusega. Kohtutäitur lahendas kaebuse võimalikult kiiresti (04.04.2022. a 8.54 e-kirjaga), et võlgnik saaks kohase õiguskaitsevahendiga kiiresti pöörduda hagimenetlusse. Seega saab asuda seisukohale, et kohtutäitur lahendas 04.03.2022. a (08.54) e-kirjaga (mida täiendas 04.03.2022. a 12.22 ja 16.41 e-kirjaga) avaldaja 03.03.2022. a kaebuse ulatuses, milles see oli esitatud. Lisaks tõi kohtutäitur välja, et täitemenetlust ei lõpetata, kuna võlgnevus on laekumata ning avaldaja kaebus jäetakse rahuldamata. Kohtutäitur on kaebuse lahendanud piisava selgusega (jätnud kaebuse rahuldamata ning täitemenetluse lõpetamata) ning seda ka piisaval määral põhistanud. Esitatu põhjal pidi avaldaja mõistma, et kaebuses esitatud asjaolusid ei ole võimalik lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega.

Täitemenetlus lõpetatakse kohtutäituri otsusega (TMS § 50), kui esineb mõni TMS § 48 lg-s 1 loetletud täitemenetluse lõpetamise alustest. Kui võlgnik leiab, et esineb seaduses märgitud alus täitemenetluse lõpetamiseks, kuid kohtutäitur jätkab alusetult täitemenetlust, siis tuleb tal esmalt esitada kohtutäiturile taotlus täitemenetluse lõpetamiseks. Kui kohtutäitur sellest keeldub (TMS § 7 lg 2), siis on avaldajal võimalik esitada TMS § 217 lg 1 alusel kaebus kohtutäituri otsuse peale ning selle rahuldamata jätmise korral pöörduda TMS § 218 lg 1 alusel kohtusse. Avaldaja ei ole 03.03.2022. a kaebuses tuginenud ühelegi TMS § 48 lg-s 1 toodud täitemenetluse lõpetamise alusele, mis oleks saanud tekkida pärast kohtutäituri 01.03.2022. a otsuse/toimingu tegemist. Ükski viidatud alustest ei näe kohtutäiturile ette ka võimalust lõpetada täitemenetlus üksnes võlgniku avalduse alusel. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel (Riigikohtu 02.06.2008. a määrus asjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine). Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Eeltoodust tulenevalt osundas kohtutäitur õigesti 04.03.2022. a (08.54) otsustuses, et avaldajal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse ning 03.03.2022. a kaebuses esitatud asjaolusid ei ole võimalik lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega. Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama, selliste vaidluste tarbeks on eraldi õiguskaitsevahend, s.o hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (Täitemenetlusõigus. Tallinn 2017, lk 218). Kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale saanuks avaldaja TMS § 218 lg 1 järgi esitada kaebuse maakohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega kolleegiumi arvates arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-15, p 14). Esitatud asjaolude põhjal saab järeldada, et kaebuse esitajale pidi 04.03.2022. a olema ilmselge, et kohtutäituri 04.03.2022. a 08.54 e-kirja saab käsitelda otsusena ning kaebuses esitatud asjaolusid ei ole võimalik lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega. Avaldaja pöördus Õiguskantsleri Kantseleisse 08.04.2022. a ning kohtusse alles 11.04.2022. a. Seega on kaebus esitatud kohtule selleks ettenähtud tähtaega ületades, tähtaja ennistamist taotletud ei ole. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha (TsMS § 66). Seetõttu tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, kuna kaebusega ei ole enam võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kuna kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, ei määrata tähtaega puuduste kõrvaldamiseks kaebuses (riigilõiv tasumata).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.