2-19-5342/123 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta J. M. kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 04.10.2019 määrusega välja J. M. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Pankrotihaldur esitas 08.03.2022 kohtule taotluse deposiidi summas 20 000 eurot määramiseks pankrotimenetluse jätkamiseks. Taotluse kohaselt on pankrotimenetluse kulud praeguseks hetkeks 19 053,72 eurot. Pankrotivarasse on laekunud 5000 eurot, muud likviidset vara ei ole. Pankrotimenetlusega on seotud mitmed tsiviil- ja kriminaalasjad. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. 14.03.2022 määrusega tegi Harju Maakohus J. M. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 20 000 eurot hiljemalt 04.04.2022. Võlausaldajate taotlusel pikendas kohus deposiidi tasumise tähtaega kuni 30.04.2022. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 14.03.2022 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 20 000 eurot. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et J. M. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuete kaitsmise koosolek on toimunud. Vaidlustati 4 nõuet, nõude

tunnustamise hagi esitas kohtusse XXX OÜ. Vara välistamise ega tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Massikohustused on 60 eurot. Pandivara käesolevas menetlus puudus. Aruandest nähtuvalt on pankrotivarasse laekunud 5000 eurot kohtueelsete läbirääkimiste tulemusel. Pankrotivõlgniku võimalikest sissetulekutest pankrotivarasse midagi laekunud ei ole. Aruandest nähtuvalt on müümata OÜ MMM osa, mis ei ole enam likviidne, kuna kohtusse on esitatud tema pankrotiavaldus. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Pankrotihaldur esitas võlgniku suhtes kuriteoteate KarS § 385 tunnustel (vara varjamine täite- ja pankrotimenetluses). Võlgniku suhtes on algatatud ka kriminaalmenetlus KarS § 209 tunnustel. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli pankrotihalduri hinnangul raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Pankrotihaldur palub määrata tasu summas 1200 eurot koos käibemaksuga ning kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulutused. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid vastavalt § 104 lg-le 1. PankrS § 104 lg 1 järgi tuli vastuväide esitada enne nõuete kaitsmise koosolekut. Seda võlgnik teinud ei ole. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Peeter Sepper tuleb vabastada J. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus ajutise halduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 1200 eurot koos käibemaksuga. Pankrotivarasse laekus halduri töö tulemusel 5000 eurot. Tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 1200 eurot. Pankrotihalduri tasu on seega 1200 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Pankrotihalduri tasu on kinnitatud võlausaldajate 22.02.2022 üldkoosolekul. 22.02.2022 toimunud üldkoosolekul otsustati kinnitada võlgniku pankrotimenetluse eeldatavad kulud summas 24 172,88 eurot. Halduri aruande kohaselt on kulud tsiviilasjas nr 2-21-4680 veel välja mõistmata, eeldatav suurus on 17 270 eurot. Teised kulud on menetluskulu tsiviilasjas 2-213458 kokku 6842,88 eurot ja riigilõiv 60 eurot. Kohus peab neid kulusid põhjendatuks ning kinnitab need kokku summas 24 172,88 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks.

Võlgnik on esitanud viimase määruskaebemenetluse jooksul nii Harju Maakohtule kui Tallinna Ringkonnakohtule mitmeid pankrotimenetlusega seotud taotlusi. Kuna kohus pankrotimenetluse käesoleva määrusega lõpetab, puudub vajadus nende lahendamiseks. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt „kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. /.../“ Kohus leiab, et võlgnik on pankrotimenetluse jooksul tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus on 11.06.2021 määrusega kohaldanud võlgniku suhtes ärikeeldu ning selles määruses on kohus mh märkinud, et kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et võlgniku Läti Vabariigis asuvale arvelduskontole on 08.05.2020 XXX OÜ poolt kantud 14 990 eurot ja 15 010 eurot. Võlgnik selle raha laekumist ei vaidlusta. Kohus leiab, et see raha pidanuks olema pankrotivaras ja pankrotihalduri kontrolli all. Seejuures ei oma tähendust, millises maksesüsteemis on ülekanne tehtud. Võlgniku tegevus ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav. Vastuseks võlgniku määruskaebusele märkis kohus 25.08.2021 määruses: „kohus nõustub määruskaebuse väitega, et ärikeelu eesmärk on piirata end halvast küljest näidanud isiku võimalust jätkata niisuguste tegude tegemist, mille tulemusena ta muutub maksejõuetuks. Ärikeeld tagab võlausaldajate nõudeid sel teel, et takistab äriühinguga seotud kuritegude ja raskete juhtimisvigade toimepanemist ning selliste tegudega kaasneva varalise vastutuse saabumist. Kohtu hinnangul võib füüsilisest isikust võlgnik suurendada selliselt enda vastu suunatud kohustuste suurust, mistõttu väheneb võlausaldajate võimalus nõude kiireks ja kohaseks rahuldamiseks. Kohtu hinnangul varjab võlgnik vara ning see ei ole heauskne tavapärane äritegevus. Pigem viitab see raskele juhtimisveale ning vara varjamine võib viidata ka kuriteo tunnustele (näiteks karistusseadustik § 385).“ Need määrused on seadusjõus, sest võlgnik on määruskaebusest loobunud. Seega need kohtu seisukohad kehtivad. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning see on takistuseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-13 märkinud, et PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldus on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustav asjaolu. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Täiendavalt märgib kohus seda, et kohustustest vabastamise menetluse mõttes on see, et võlgnik püüab võimalikult palju rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kui võlgnik käitub heauskselt oma võimaluste ja seaduse piirides, vabastab kohus ta pärast teatud tähtaega allesjäänud kohustustest. Antud juhul ei ole võlgnik mitte ainult vara varjanud, vaid pole selge, kas võlgnik võlausaldajate nõudeid üldse tunnistab. Selliselt aga ei saa kohustustest vabastamise menetlus toimida. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik