Võlgnik: S.X (isikukood XXX) Võlausaldajad: Kohtutäitur A P (registrikood xxx) S.Z.U (registrikood XXX) Kohtutäitur M K M.Y.C (registrikood XXX) Kohtutäitur K P (registrikood XXX) F.D.Z (registrikood XXX)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku S.X kohustustest vabastamise menetlus ja jätta S.X kohustustest vabastamata.
3.Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.11.06.2020 kohtumäärusega kuulutas kohus välja S.X (edaspidi võlgnik) pankroti.
2.21.04.2021 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku ülesandeid oli kohustatud täitma võlgnik ise. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: kohtutäitur A P, S.Z.U, kohtutäitur M K, M.Y.C , kohtutäitur K P ja S / AS R (nõue loovutatud F.D.Z, vt dtl 215 ja dtl 229 jj).
3.Kuna võlgnik jättis kohustustest vabastamise menetluse esimeste aastate aruanded esitamata, tegi kohus 16.02.2024 võlgnikule nõude, et võlgnik esitaks kohtule aruanded koos arvelduskontode väljavõtetega kuni 20.04.2023 (dtl 165 jj). Võlgnik palus kohtul pikendada aruannete esitamise tähtaega kuni 26.03.2024 (dtl 172), kuid võlgnik selleks kuupäevaks kohtule midagi ei esitanud. Võlgnik palus kohtul veelkord pikendada tähtaega kuni 10.05.2024 (dtl 176), mida kohus ka tegi (dtl 186), kuid võlgnik ei esitanud ka selleks kuupäevaks kohtule midagi. Kohus määras seetõttu võlgniku ärakuulamise.
4.10.06.2024 toimus võlgniku esimene ärakuulamine. Kohus selgitas ärakuulamisel võlgnikule, milliseid aruandeid peab võlgnik kohtule esitama, sh kuidas neid aruandeid täita. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel oma kontaktandmed (vt eelnevaga seoses ärakuulamise protokoll, dtl 193 jj).
5.Võlgnik esitas kohtule 16.07.2024 (vene keeles, dtl 198-206) ning 31.07.2024 (eesti keeles, dtl 260-275) aruanded aastate 2021-2023 kohta. 17.07.2024 kohtunõudes palus kohus (mh) võlgnikul selgitada, miks on võlgnik teinud makseid võlausaldajatele, kelle nõuded ei ole võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud. Samuti märkis kohus, et võlgnikul tuleb kohtule esitada ka arvelduskontode väljavõtted ning aruanne 2024. aasta kohta (dtl 221).
6.05.08.2024 saatis kohus võlgnikule e-kirja, milles juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et võlgnikul on kohtule esitamata arvelduskontode väljavõtted ja arstitõend (mille võlgnik lubas 10.06.2024 ärakuulamisel kohtule saata). Kohus määras võlgnikule vastavate dokumentide esitamiseks uue tähtaja 15.08.2024 (dtl 289). Võlgnik esitas täiendavaks tähtajaks arstitõendi ning oma LHV Pank arvelduskonto väljavõtte (dtl 312-357). Esitatud pangakonto väljavõttest nähtus, et võlgniku kasutuses on veel neli arvelduskontot, mille väljavõtteid võlgnik kohtule ei esitanud. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja kuni 30.08.2024, et esitada kohtule ka teiste arvelduskontode väljavõtted (dtl 358), kuid võlgnik kohtunõudele ei reageerinud. Kohus tegi seetõttu ise päringu krediidi- ja makseasutustele vastava info saamiseks (dtl 361). Kuna võlgnik ei esitanud kohtule nõutud dokumente, määras kohus võlgniku uue ärakuulamise.
7.03.10.2024 toimus võlgniku teine ärakuulamine. Kohus selgitas võlgnikule, et võlgnikul on esitamata 2024. aasta aruanne ning et koos iga aasta aruandega peab võlgnik esitama kohtule ka võlgniku aktiivses kasutuses olevate arvelduskontode väljavõtted. Kohus märkis ühtlasi, et võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et võlgnik raiskab raha (võlgnik sööb palju väljas, šoppab jms). Kohus hoiatas võlgnikku, et kui võlgnik soovib võimalust kohustustest vabaneda, peab võlgnik oma käitumist muutma ja hakkama elama kokkuhoidlikult. Kohus määras ärakuulamisel, et võlgnik peab puuduoleva aruande ja muud dokumendid esitama kohtule hiljemalt 31.10.2024 (vt eelnevaga seoses ärakuulamise protokoll, dtl 560 jj). 31.10.2024 esitas võlgnik kohtule dokumendid seoses võlausaldajate nõuetega, kuid puuduolevat aruannet võlgnik kohtule ei esitanud (vt dtl 575 jj). 2
8.28.04.2025 tegi kohus võlgnikule nõude, milles märkis, et võlgnikul on (28.04.2025 seisuga) esitamata aruanded perioodi 01.01.2024-21.04.2025 kohta. Kohus määras võlgnikule aruannete esitamiseks täiendava tähtaja 05.05.2025 (dtl 589). Kuna võlgnik tähtajaks aruandeid ei esitanud, helistas kohtuistungi sekretär 14.05.2025 võlgnikule. Võlgnik lubas esitada aruanded hiljemalt 21.05.2025 (dtl 591), kuid võlgnik seda ei teinud, mistõttu määras kohus võlgniku uue ärakuulamise.
9.10.06.2025 toimus võlgniku kolmas ärakuulamine. Kohus selgitas ärakuulamisel võlgnikule, et võlgnikul tuleb kohtule esitada aruanded perioodi 01.01.2024 - 10.07.2025 kohta koos arvelduskontode väljavõtete ja töösuhte tõenditega. Kohus leppis võlgnikuga kokku, et võlgnik esitab puuduolevad dokumendid 11.07.2025 (vt eelnevaga seoses ärakuulamise protokoll, dtl 595 jj). Kuna võlgnik kohtu määratud tähtajaks midagi ei esitanud, helistas kohtuistungi sekretär 21.08.2025 võlgnikule. Võlgnik lubas esitada aruanded 1 kuu jooksul (dtl 601). Võlgnik ei ole tänaseni kohtule midagi täiendavat esitanud.
10.Tõenditest nähtub, et võlgnik tasus kohustustest vabastamise menetluse jooksul ära võla ühele pankrotimenetluse lõpetamise määruses kinnitatud võlausaldajale (dtl 222), teistele võlausaldajatele võlgnik makseid ei teinud (vt dtl 249, dtl 244, dtl 310, dtl 228, dtl 290).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).
12.PankrS1 § 175 lg 1 sätestab, et kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Hetkel kehtiva pankrotiseaduse rakendussätted sätestavad, et kui kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku suhtes algatatud enne 01.07.2022 ning kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani (hetkel kehtiv PankrS § 1933 lg 1). Eelnevast tuleneb, et kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuni oli 01.07.2022 jäänud enam kui kolm aastat, siis lühendatakse menetlust kolme aasta peale (arvestusega alates 01.07.2022). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oleks kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse järgi pidanud lõppema 21.04.2026 ehk 01.07.2022 seisuga oli menetluse lõpuni jäänud enam kui kolm aastat. Käesolevas asjas väheneb seega kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aeg kolme aastani alates 01.07.2022, mistõttu peab kohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 01.07.2025.
13.Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, millega raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule antakse võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3 2 1-46-13, p 11). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses muu hulgas kohustatud olema kohtule kättesaadav, sh andma kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Kui kohus tuvastab, et võlgnik on teabe andmise kohustust süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2). 1
Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon.
3
14.Võlgnikuga suhtlemine, sh võlgnikult vajaliku info saamine on kohustustest vabastamise menetluse algusest peale olnud raskendatud. Kohus on omalt poolt nii kirjalikult kui ka suuliselt korduvalt selgitanud võlgnikule, mida kohus võlgnikult ootab (sh millised dokumendid tuleb kohtule esitada). Võlgnik on kinnitanud kohtu selgitustest arusaamist ning andnud korduvaid lubadusi vajaliku info edastamiseks, kuid võlgnik ei ole oma lubadusi täitnud. Võlgnik on esitanud kohtule üksnes erinevaid vabandusi, kuid oma käitumist muutnud ei ole. Kohus on pidevalt võlgnikule vastu tulnud, soovides anda võlgnikule võimalust käesolev menetlus edukalt läbida: kohus on pikendanud võlgniku tähtaegasid; proovinud võlgnikuga ise ühendust saada, kui võlgnik ei ole määratud tähtajaks dokumente esitanud; määranud mitmeid suulisi ärakuulamisi, et võlgnik saaks oma tegevusetust selgitada ja et kohus saaks veelkord selgitada võlgnikule tema kohustusi (vt eelnevaga seoses ülal, p-d 3-9). Võlgnik on pidevalt lubanud kohtule ennast parandada ning nõutud andmed esitada. Paraku võlgnik seda ka korduvate täiendavate tähtaegade jooksul teinud ei ole. Kohtul puudub ülevaade võlgniku tegevusest alates 01.01.2024, sest võlgnik ei ole vastavat infot kohtule esitanud.
15.Kohus leiab, et võlgnik on eelnevat arvestades rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise esmaseks ja vältimatuks eelduseks on see, et võlgnik on kohtule kättesaadav ja annab kohtule infot, mis on kohtule vajalik selleks, et otsustada, kas võlgniku saab kohustustest vabastada. Praegusel juhul ei saa ka tõusetuda küsimust, kas võlgnik on aru saanud, et tal siin menetluses selline kohustus on. Kohus on seda võlgnikule korduvalt suuliselt selgitanud ning võlgnikule oli selge, mis ta tegema peab ja mida kohus temalt ootab. Kohus märgib, et võlgniku varasemate arvelduskontode väljavõtete pealt nähtus võlgniku poolt vara raiskamine (vt 03.10.2024 ärakuulamise protokoll). Kuna võlgnik ei ole hilisema perioodi kohta infot esitanud, puudub kohtul ka võimalus hinnata, kas see tegevus on jätkunud ning kas esineb alus heita võlgnikule ette muude kohustuste rikkumist. Kohus lõpetab menetluse põhjusel, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustust olla kohtule kättesaadav ja anda kohtule infot. Kohustustest vabastamise menetluse mõttega ei ole kooskõlas see, et kohus peab võlgnikku taga otsima ja paluma võlgnikku, et võlgnik esitaks kohtule (menetluse seisukohast olulist) infot. Kohus on seda käesolevas asjas korduvalt teinud, kuid mingi hetk peab ka see lõppema. Võlgnikul on olnud aega, et oma käitumist parandada, ning kohus on korduvalt võlgnikule vastu tulnud, kuid võlgnik ei ole neid võimalusi kasutanud.
16.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), sest kohus on korduvalt suhelnud võlgnikuga nii kirjalikult kui ka suuliselt ning selgitanud, mida kohus võlgnikult ootab. Võlgnik teadis, mis ta tegema peab, kuid oma kohustust võlgnik ei täitnud. Selle asemel esitas võlgnik kohtule pidevalt üksnes erinevaid vabandusi ning andis katteta lubadusi.
17.Kohtu hinnangul on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate peamine huvi kohustustest vabastamise menetluses on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, v.a ühele võlausaldajale (vt ülal, p 10). Kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust kohtu ees, puudub ka võlausaldajatel info võlgniku viimaste aastate tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldajatel on õigus saada kohustustest vabastamise menetluses infot ja ülevaadet võlgniku majanduslikust seisust, mh põhjendusi ja tõendeid selle kohta, kui esinevad alused võla mittetasumiseks.
4
18.Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti, kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamata jätmine ei riku võlausaldajate õigusi. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
19.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.